Ei ole olemas striimingplatvormi ega -lahendust, millega ei saaks roheliste linnukeste k\u00f5rvale paar punast, sest l\u00f5puks oleneb k\u00f5ik sellest, milliste seadistustega on meie oma v\u00e4\u00e4rtuste kompass \u2013 kas me hindame enim v\u00f5rdset kohtlemist, \u00f5iglast tasu, inimloomingu kaitset, kogukonnatunnet v\u00f5i suurkorporatsioonidest kaugenemist, kirjutas Merit Maarits kultuurikommentaaris.<\/p>\n
“Kuhu minna p\u00e4rast Spotify’d?” on \u00fcks k\u00fcsimus, mis on saanud p\u00e4rast seda, kui s\u00f5prade ringis v\u00f5eti vastu \u00fchine otsus see platvorm j\u00e4tta, peaaegu et filosoofilise suuruse. Nii t\u00e4htis tundub teha p\u00e4rast aastaid suhtelist \u00fcksk\u00f5iksust l\u00f5puks moraalselt puhas otsus ja suunata oma muusikaf\u00e4nni raha sinna, kus see loeb k\u00f5ige rohkem. Aga mida avastasin m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal, kui v\u00f5tsin p\u00f5hjalikumalt ette kvalitatiivse v\u00f5rdluse erinevate alternatiivide vahel, et sellele k\u00fcsimusele ei olegi v\u00f5imalik nii \u00fcheselt vastata, kui esialgu tundus.<\/p>\n
Mina tunnistan, et kui m\u00f6\u00f6dunud kevadel Spotify’st \u00e4ra kolisin, siis liiga palju ohverdusi mugavuses ei teinud \u2013 olen sest saati kasutanud igap\u00e4evaselt Apple Musicut, mis maksab artistidele striimingu kohta keskmiselt Rootsi gigandist rohkem, v\u00e4\u00e4rtustab p\u00e4ris inimeste kureeritud playlist’e ja pakub paremat kvaliteeti. Aga jagab raha sarnaselt pro rata mudeli j\u00e4rgi, mis soosib ikkagi l\u00f5puks suuri ja populaarseid ning mille kasutamisega toetad \u00fche Ameerika suurkorporatsiooni heaolu. Halvimal juhul kaudselt ka \u00dchendriikide praegust valitsust, mis ei ole varjanud oma vastuv\u00f5tlikkust suurte tehnoloogiaettev\u00f5tete lobit\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Viimast arvestades tunduvad Tidal ja Deezer poliitiliselt puhtamad alternatiivid. Tidal, mille suuromanike hulka kuulusid viis aastat tagasi veel ka Jay-Z ja Beyonc\u00e9, on enim kiitust ja k\u00f5lapinda saanud selle eest, et maksab v\u00e4idetavalt artistidele platvormidest keskmiselt striimingu kohta k\u00f5ige rohkem \u2013 enam kui 2,5 korda rohkem kui Spotify \u2013, ja pakub teistest k\u00f5rgemat kvaliteeti ja eksklusiivsust. Samas, kuna kasutajate hulk on v\u00e4iksem kui teistel striiminguplatvormidel, on ka rahapott, mida artistide vahel laiali jagada, v\u00e4iksem. J\u00e4lle pole justkui piisavalt v\u00f5it-v\u00f5it olukord.<\/p>\n
Arvestades seda, kui palju on viimasel ajal aga olnud juttu tehisaru ohust muusikute tasule, \u00f5igustele ja j\u00e4tkusuutlikkusele, joonistub eraldi s\u00fcmpaatsena v\u00e4lja prantslaste Deezer. Kuigi selle puhul on palju saanud mainimist platvormi pigem kehv kasutajakogemus ja esilet\u00fckkivad vead, on Deezer end turul selgelt eristanud tugeva lubadusega artiste hoida ja v\u00e4\u00e4rtustada. Platvorm k\u00e4ivitas 2025. aasta alguses AI loodud muusika tuvastamise tehnoloogia, mida plaanib litsentseerida ka teistele. Lisaks on nad enda s\u00f5nul 85 protsenti tehisaru loodud muusika striimidest ka demonetiseerinud, r\u00f5hutanud ausa tasustamise p\u00f5him\u00f5tet ja v\u00f5tnud n\u00f5uks v\u00e4\u00e4rtustada rohkem kasutajate aktiivseid kuulamisotsuseid kui lihtsalt sirgelt kuulamiste arvu.<\/p>\n
Kui striiminguplatvormide puhul tuleb kaasa igasuguseid agasid, siis tundubki Bandcamp moraalselt automaatselt k\u00f5ige \u00f5igem koht, kuhu oma muusikaarmastusega kolida \u2013 seal on v\u00f5imalik muusikuid otse toetada, avastada uut muusikat ilma algoritmide abita ning hoida ja kasvatada artistide ning f\u00e4nnide vahelist kogukonnatunnet. Seep\u00e4rast tuli s\u00f5pradele Spotifyst lahkumise tuules halva \u00fcllatusena meeldetuletus, et ka see ettev\u00f5te on umbes neli aastat olnud suurettev\u00f5tete omanduses ja kus aastal 2023 t\u00f5i omanikuvahetus Songtradri k\u00e4tte kaasa ulatusliku koondamiste laine. Vallandati umbes pool senisest t\u00f6\u00f6j\u00f5ust \u2013 misj\u00e4rel ei tundunud enam eriti lahe koht ka see Bandcamp.<\/p>\n
Just viimase t\u00f5ttu on vaikselt hoogu kogunud alfa-testimise faasis olev platvorm Subvert, mis plaanib Bandcampi kord seatud ideaalid l\u00f5puni v\u00e4lja kanda. Ehk arendada v\u00e4lja platvormi, kuhu suurkorporatsioonide k\u00e4mblad ei ulatu ja mille omandi\u00f5igused kuuluvad eranditult artistidele ja f\u00e4nnidele. Neile, kes hoolivad muusikast ja selle jagamisest, mitte vahendusisikute kaasamisest ja kasumi korjamisest kellegi teise loomingu pealt. See idee on ilus ja atraktiivne, aga parajalt utoopiline, arvestades, et sarnane katsetus on tegelikult varem l\u00f5puks ikka l\u00e4\u00e4ne kapitalistlikule mudelile alla vandunud. Aga kui miski praeguses \u00fchiskondlikus olukorras veel j\u00f5udu annab, siis ongi see naiivne lootus paremale homsele ja sellele, et vigadest \u00f5pitakse.<\/p>\n
Ma tean \u2013 see \u00fclevaade ei ole sugugi ammendav, aga joonistab v\u00e4lja, et ei ole olemas striimingplatvormi ega -lahendust, millega ei saaks roheliste linnukeste k\u00f5rvale paar punast, sest l\u00f5puks oleneb k\u00f5ik sellest, milliste seadistustega on meie oma v\u00e4\u00e4rtuste kompass \u2013 kas me hindame enim v\u00f5rdset kohtlemist, \u00f5iglast tasu, inimloomingu kaitset, kogukonnatunnet v\u00f5i suurkorporatsioonidest kaugenemist ning millised on nende asjaolude vahelised kaalud meie enda jaoks. Paljuski tuleb vastata k\u00fcsimusele, kui palju v\u00e4hem mugavamaks oleme valmis muusikatarbimist enda jaoks tegema. Samamoodi tuleb leppida sellega, et isegi kui me k\u00f5ik ei tee striiminguajastul moraalselt puhtaid valikuid, v\u00f5ime me nende otsimisest samamoodi r\u00e4\u00e4kida kui need, kes v\u00e4idavad, et nemad teevad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ei ole olemas striimingplatvormi ega -lahendust, millega ei saaks roheliste linnukeste k\u00f5rvale paar punast, sest l\u00f5puks oleneb k\u00f5ik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7526,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[50177,131,42531,130,50178,37,33,35,34,36,6580,50179,20781],"class_list":["post-104750","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-apple-music","tag-ari","tag-bandcamp","tag-business","tag-deezer","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-spotify","tag-tidal","tag-voogedastus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116045198286465680","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104750","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104750"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104750\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7526"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104750"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104750"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=104750"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}