{"id":104952,"date":"2026-02-10T11:30:07","date_gmt":"2026-02-10T11:30:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/104952\/"},"modified":"2026-02-10T11:30:07","modified_gmt":"2026-02-10T11:30:07","slug":"soda-teeb-ukraina-koertest-jalle-metsikud-karjaloomad-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/104952\/","title":{"rendered":"S\u00f5da teeb Ukraina koertest j\u00e4lle metsikud karjaloomad | Loodus"},"content":{"rendered":"

Rindejoonel elavate koerte v\u00e4limus on hakanud kiiresti muutuma, t\u00e4heldas<\/a> rahvusvaheline teadlasr\u00fchm. S\u00f5jaoludes j\u00e4\u00e4vad ellu eesk\u00e4tt koerad, kes sarnanevad oma v\u00e4limuselt ja k\u00e4itumiselt rohkem oma metsikutele eellastele.<\/p>\n

S\u00f5da ei h\u00e4vita \u00fcksnes linnu ja taristut, vaid sunnib ka inimesega koos elavaid liike kohanema tingimustega, mida nad pole tuhandeid aastaid kogenud. V\u00e4rskes teadust\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsisid Ukraina ja Poola teadlased Ukrainas enam kui 750 koera v\u00e4limust. Nad leidsid, et aktiivsest s\u00f5jategevusest puudutatud piirkonnas on alanud protsess, mida v\u00f5ib nimetada kodustamise p\u00f6\u00f6rdk\u00e4iguks. Kui inimesed on eelistanud nn s\u00f5braliku v\u00e4limuse tunnustega lemmikuid, siis n\u00fc\u00fcd on p\u00e4\u00e4senud esile omadused, mis aitavad koertel karmides oludes ise hakkama saada, vahendab New York Times<\/a>.<\/p>\n

Teadlaste hinnangul on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt kiire loodusliku valikuga: seda ei suuna enam paljunemisedukus, vaid karm suremus. Sarnast n\u00e4htust t\u00e4heldati ka Mosambiigi kodus\u00f5ja ajal, kus salak\u00fcttide surve t\u00f5ttu hakkasid s\u00fcndima v\u00f5hkadeta elevandid. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul n\u00e4ha, kuidas sama julm loogika m\u00f5jutab inimese parimat s\u00f5pra.<\/p>\n

Rindejoon soosib n-\u00f6 hundit\u00fc\u00fcpi koeri<\/p>\n

Uuringus v\u00f5rdlesid teadlased koeri kolmes erinevas piirkonnas: suhteliselt ohutus L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas, sageli pommirahe alla sattuvatel ohtlikel idapoolsematel territooriumidel ja rindejoone l\u00e4histel. Ilmnes, et mida l\u00e4hemale s\u00f5jategevusele, seda rohkem hakkavad koerad meenutama oma metsikuid sugulasi.<\/p>\n

Rindejoonel kipub Ukraina koertel olema valdavalt keskmise pikkusega koon, p\u00fcstised k\u00f5rvad ja sirgem, keskmise pikkusega karvkate. Samad tunnused iseloomustavad ka hunte ja \u0161aakaleid. Seevastu kodustamisega seostavad tunnused, sh lontis k\u00f5rvad, r\u00f5ngas saba ja laiguline kasukas, on rindepiirkonnast peaaegu kadunud.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul on iga n-\u00f6 loodusliku tunnuse eelistamisel praktiline p\u00f5hjus. N\u00e4iteks l\u00fchikese koonuga eh brahh\u00fctsefaalsed koerad, nagu mopsid ja buldogid, kannatavad sageli hingamisprobleemide ja kuumatalumatuse all. Rahulikus kodus ei pruugi see olla eluohtlik. K\u00fcll aga v\u00f5ib see saatuslikuks saada rinde l\u00e4heduses, kus tuleb kiiresti p\u00f5geneda v\u00f5i pikalt toitu otsida.<\/p>\n

P\u00fcstised k\u00f5rvadki pole samuti juhus: need tagavad koerale parema kuulmise, mis on m\u00fcrskude, droonide ja l\u00e4henevate s\u00f5durite eest hoidumisel elut\u00e4htis. Paljud rindejoone l\u00e4hedal elavad koerad kannatavad samas plahvatuste t\u00f5ttu kuulmiskahjustuste all, mist\u00f5ttu s\u00f5ltub igast anatoomilisest eelisest palju. Samuti on kadumas lemmikute kasukalt valged laigud, sest tume v\u00f5i liivakarva v\u00e4rvus pakub paremat maskeeringut.<\/p>\n

V\u00e4ike keha on edu pant<\/p>\n

Muu hulgas oli uuringus n\u00e4ha, kuidas rindejoone piirkonnas v\u00e4henes j\u00e4rsult koerte kehasuurus. Ohtlikes, ent mitte otsese lahingutegevusega piirkondades leidus palju suuri koeri. Seevastu rindejoonel v\u00f5is n\u00e4ha valdavalt v\u00e4ikesi ja keskmise suurusega ehk 20\u201340 sentimeetrise turjak\u00f5rgusega isendeid.<\/p>\n

S\u00f5durite vaatlused rindejoonel kinnitavad karmi tegelikkust: suured koerad hukkuvad sagedamini. \u00dchest k\u00fcljest on nad suurem m\u00e4rklaud m\u00fcrsukildudele, teisalt aga saavad nad sagedamini hukka miiniv\u00e4ljadel. Nimelt on rindele paigaldatud l\u00f5ksmiinide traadid sageli s\u00e4titud k\u00f5rgusele, mille alt suudab v\u00e4ike koer alt l\u00e4bi pugeda, kuid suur koer paneb need tahtmatult t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n

Veel oli n\u00e4ha, et elluj\u00e4\u00e4nud koerad on kehvas toitumuses. Rindejoone koerte kehamassiindeks (KMI) on \u00e4\u00e4rmiselt madal, viidates t\u00f5sisele alatoitumusele. Isotoopanal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itasid, et liha asemel on loomad sunnitud leppima madala toitev\u00e4\u00e4rtusega taimse toidu v\u00f5i pr\u00fcgiga. \u00dchtlasi l\u00fckkasid need \u00fcmber m\u00fc\u00fcdi, nagu toituks rindekoerad suuresti inimj\u00e4\u00e4nustest.<\/p>\n

Uut laadi karjaelu<\/p>\n

Koerte v\u00e4limuse k\u00f5rval on muutnud ka nende k\u00e4itumine. Kui rahuajal elavad koerad sageli \u00fcksikult v\u00f5i peredes, siis rindejoonel on hakanud tekkima koerakarjad. \u00dcle poole rindejoonel kohatud koertest liikus r\u00fchmadena. See on klassikaline kiskjate strateegia ressursside kaitsmiseks ja toidu hankimiseks olukorras, kus inimene seda enam ei paku.<\/p>\n

Samuti on muutunud koerte asurkonna vanuseline koosseis. Rindel elab v\u00e4ga v\u00e4he vanu koeri: nad lihtsalt ei j\u00e4\u00e4 nii \u00e4\u00e4rmuslikes tingimustes ellu. Rindealadel n\u00e4eb valdavalt noori loomi, mis viitab kontrollimatule paljunemisele ja kiirele p\u00f5lvkonnavahetusele. Haigeid ja vigastatud loomi, v\u00e4lja arvatud jalavigastustega, kohtab rindejoonel harva, sest ilma veterinaarabi ja inimeste hoolitsuseta t\u00e4hendab haigus kiiret surma.<\/p>\n

Uuringu autorid j\u00e4reldavad, et s\u00f5da kui inimtekkeline keskkonnakatastroof on loonud olukorra, kus kodustatud loomad peavad elluj\u00e4\u00e4miseks taastama oma \u00fcrgsed instinktid. See n\u00e4itab ilmekalt inimtekkeliste \u00f6kos\u00fcsteemide haprust. Inimene on harjunud pidama koera endast s\u00f5ltuvaks lemmikuks, ent n\u00fc\u00fcd on see lemmik sunnitud kiirkorras taandarenema, et inimkonna tegevuse taustal ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Evolutionary Applications<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rindejoonel elavate koerte v\u00e4limus on hakanud kiiresti muutuma, t\u00e4heldas rahvusvaheline teadlasr\u00fchm. S\u00f5jaoludes j\u00e4\u00e4vad ellu eesk\u00e4tt koerad, kes sarnanevad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":104953,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[10980,26,27,37,33,35,34,36,1866,31,32,21,1425,549,15543,28,29,7663,17726,95,50242,19,25,6912,50241,30655,23,24,124,22,20,50240,30,92,93,94],"class_list":["post-104952","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aretus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-evolutsioon","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hundid","tag-koer","tag-koerad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lemmikloom","tag-lemmikloomad","tag-maailm","tag-metsik","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rindejoon","tag-rinne","tag-sojategevus-ukrainas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimik","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116046110618931367","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104952","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104952"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104952\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/104953"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104952"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104952"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=104952"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}