Thomas Auv\u00e4\u00e4rt, rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja aset\u00e4itja<\/p>\n
Viimastel aastatel on Eesti meedias korduvalt ilmunud lood hoiu-laenu\u00fchistutest, kus inimestel on raha kinni ja v\u00e4ljamaksed peatatud. N\u00e4iteks kahe \u00fchistu puhul t\u00f5i \u00fchistu raha v\u00e4\u00e4rkasutamine kaasa kriminaalmenetluse nende juhtide suhtes ning hoiustajatele v\u00f5ib kaasneda mitmek\u00fcmne miljoni euro suurune kahju. Ka t\u00e4na \u00fche Eesti suurima \u00fchistu \u00fcmber toimuv tekitab \u00fcksjagu k\u00fcsim\u00e4rke.
Need ei ole \u00fcksikud kaasused, vaid m\u00e4rgid suuremast probleemist.
Pealtn\u00e4ha v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et hoiu-laenu\u00fchistu on kogukondlik, turvaline ja kasumlik raha paigutamise v\u00f5imalus ning hea alternatiiv pangahoiusele. Tegelikkus on aga midagi muud: paljud hoiu-laenu\u00fchistutesse raha paigutanud inimesed ei ole kursis, et mingeid reaalseid garantiisid ei ole, samuti \u00fcldjuhul nad ei tea, kuhu nende raha edasi laenatud on.
Kui inimesed usaldavad oma raha finantsasutusele, peab riik tagama, et see raha oleks kaitstud. Just selleks oligi hoiu-laenu\u00fchistu seaduse muutmine vajalik.<\/p>\n
\u00dchistud on muutunud \u201ej\u00e4relevalveta pankadeks\u201c
Hoiu-laenu\u00fchistute algne m\u00f5te oli lihtne \u2013 v\u00e4ike ring isikuid, \u00fchised huvid, vastastikune kontroll. T\u00e4naseks on paljud neist kasvanud suurteks rahakogujateks, kus on tuhandeid liikmeid kogu Eestist. Enamik neist ei tunne ei \u00fcksteist ega \u00fchistu juhte, kuid on usaldanud sinna oma s\u00e4\u00e4stud. \u00dchistud ei pruugi jagada liikmetele andmeid teiste liikmete kohta ja aktiivse kontrolli tegemine \u00fchistu suhtes v\u00f5ibki olla keeruline.
Samas ei laiene hoiu-laenu\u00fchistutele pangandusreeglid. Puudub Finantsinspektsiooni j\u00e4relevalve. Puudub riiklik hoiuste tagamise s\u00fcsteem. Kapitali- ja l\u00e4bipaistvusn\u00f5uded on oluliselt leebemad. Sisuliselt toimub avalikkuselt raha kaasamine ilma kaitsev\u00f5rguta. Isegi kui \u00fchistutele ongi siiani teatud minimaalsed reeglid ette n\u00e4htud, siis ei ole hoiustajatel mingit teadmist, kas nendest ka kinni peetakse.<\/p>\n
Ainuke toimiv lahendus on finantsj\u00e4relevalve
Hoiustajate kaitseks ei piisa kosmeetilistest parandustest. Kui \u00fchistud tahavad j\u00e4tkata hoiuste kaasamist, on vaja tegevusluba, pidevat j\u00e4relevalvet ja selgeid n\u00f5udeid.
Riigikogu kiitis k\u00e4esoleva aasta 21. jaanuaril p\u00e4rast p\u00f5hjalikku menetlust heaks seadusemuudatused. \u00c4sja, 6. veebruaril kuulutas president need seadusemuudatused ka v\u00e4lja. Selle seaduse kohaselt saavad edaspidi hoiuseid kaasata vaid need \u00fchistud, mis taotlevad Finantsinspektsioonilt pangalitsentsi ja tegutsevad panga v\u00f5i \u00fchistupangana. See toob kaasa regulaarse kontrolli ning hoiuste tagamise kuni 100\u00a0000 euro ulatuses \u00fche hoiustaja kohta.
\u00dchistutele, mis ei soovi pangaks muutuda, j\u00e4\u00e4b v\u00f5imalus j\u00e4tkata muude finantsteenustega \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5ib pakkuda \u00fclekandeteenuseid v\u00f5i v\u00e4ljastada laene, kuid hoiuseid nad enam koguda ei v\u00f5i. Ehk uus seadus ei keelusta kuidagi \u00fchistulist finantstegevust, tuleb vaid valida sobiv vorm s\u00f5ltuvalt sellest, mis teenuseid soovitakse osutada.<\/p>\n
Muudatused ei rakendu \u00fcle\u00f6\u00f6
Uus seadus n\u00e4eb ette mitmeaastase \u00fcleminekuaja. Esimene etapp j\u00f5ustub 1. m\u00e4rtsil: enam ei saa asutada uusi hoiu-laenu\u00fchistuid ja keelatakse hoiuseintresside reklaam. Uute hoiuselepingute s\u00f5lmimine keelatakse alates selle aasta 1. juulist.
J\u00e4rgmises etapis ehk selle aasta 1. oktoobrist karmistuvad juhtimise, kapitali ja kontrolli n\u00f5uded ning 2029. aastast tohivad hoiuseid kaasata \u00fcksnes pangad ja \u00fchistupangad. \u00dchistud, kes seda vormi kasutada ei soovi, peavad hoiuste kaasamise l\u00f5petama ja olemasolevad hoiused v\u00e4lja maksma vastavalt lepingutes etten\u00e4htule. Siiski erandkorras ja kui liikmest hoiustaja sellega ise n\u00f5us on, v\u00f5ib hoiuse v\u00e4ljamaksmise perioodi pikendada kuni viie aasta v\u00f5rra.
Nagu aga eespool m\u00e4rgitud, siis need \u00fchistud, kes pangalitsentsi taotleda ei soovi, v\u00f5ivad j\u00e4tkata lihtsalt tulundus\u00fchistuna \u2013 pakkudes oma liikmetele raha\u00fclekandeid v\u00f5i v\u00e4ljastada nii f\u00fc\u00fcsilistele isikutele kui ka \u00e4ri\u00fchingutele laene.<\/p>\n
Mida v\u00f5iks hoiu-laenu\u00fchistu liige teha?
Uue seaduse valguses tasub igal hoiu-laenu\u00fchistu liikmel olla tavap\u00e4rasest aktiivsem. Kindlasti on m\u00f5istlik k\u00fcsida ja uurida, milline on \u00fchistu finantsseis, kuhu on siiani raha laenatud. Lisaks, kui suur on t\u00f5en\u00e4osus, et osa laene v\u00f5ib n-\u00f6 hapuks minna. Samuti mis on \u00fchistu plaan uute seadusen\u00f5uete t\u00e4itmiseks ning kas ja milline tegevusluba kavatsetakse Finantsinspektsioonilt taotleda.
Vastav plaan peab kindlasti k\u00fcpsema selle aasta jooksul. \u00dchistupanga asutamine n\u00f5uab kindlasti rohkem ressurssi ja selle eesm\u00e4rgi saavutamiseks tasub kaaluda liitumist teiste \u00fchistutega.
Kui konkreetset plaani ei ole, siis tasub k\u00fcsida, kas \u00fchistul on piisavalt raha v\u00e4ljamaksete tegemiseks, et oma tegevus korrap\u00e4raselt l\u00f5petada. Kui neile k\u00fcsimustele ei vastata, on see ohum\u00e4rk.
Sel juhul peavad liikmed ise \u00fchiselt n-\u00f6 h\u00e4rjal sarvist haarama. Uus seadus annab liikmetele selgemad v\u00f5imalused kokku kutsuda erakorraline \u00fcldkoosolek, samuti n\u00f5uda erikontrolli algatamist.
Kokkuv\u00f5ttes ei t\u00e4henda uus seadus \u00fchistulise finantstegevuse l\u00f5ppu, vaid annab v\u00f5imalused seda j\u00e4tkata senisest tunduvalt turvalisemal viisil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Thomas Auv\u00e4\u00e4rt, rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja aset\u00e4itja Viimastel aastatel on Eesti meedias korduvalt ilmunud lood hoiu-laenu\u00fchistutest, kus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":104992,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[71,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,50256,23,24,22,20,30],"class_list":["post-104991","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arvamus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-thomas-auvaart","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116046330882228830","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104991\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/104992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=104991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}