Meie viimase aja kirglikele eelarve aruteludele pakkus hiljuti anal\u00fc\u00fctilist tuge Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). See 1944. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille alusp\u00f5him\u00f5tteid m\u00f5jutas palju ka tolle aja \u00fcks tuntumaid majandusteadlasi, eestlane Ragnar Nurkse, \u00fchendab 191 riiki ning on enamasti tuntud kui suurtes majandusraskustes riikidele laenaja ning reformide tagantt\u00f5ukaja.<\/p>\n
Kuid kriise p\u00fc\u00fcab IMF ennetada ka oskusteabe jagamisega, tuginedes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsele kogemuste pagasile \u00fcle maailma. Seda tehakse nii teadust\u00f6\u00f6de kui\u00a0ka k\u00f5igi liikmesriikide majandusolukorra regulaarse iga-aastase anal\u00fc\u00fcsi kaudu. Viimane IMF-i k\u00e4ik Eestisse tehti selle aasta mais ning aruande kinnitas IMF-i n\u00f5ukogu juulis. P\u00f5hjalikud ingliskeelsed \u00fclevaated on tasuta k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavad IMF-i veebilehel ka varasemate aastate kohta1.<\/p>\n
IMF-i riigip\u00f5hiseid anal\u00fc\u00fcse kajastavaid raporteid on sageli isegi mitu. Traditsioonilise riigi majandusolukorda ning v\u00e4ljavaateid peegeldava \u00fclevaate (viimane neist “Staff Report for the 2025 Article IV Consultation”2) k\u00f5rval anal\u00fc\u00fcsivad IMF-i eksperdid p\u00f5hjalikult ka mitmeid eriteemasid. Sel aastal oli neid Eesti puhul tervelt kolm. P\u00f5hjalikult on neist kirjutatud IMF-i kolmes eraldi artiklis, mis on k\u00e4ttesaadavad samal veebilehel, kus raportid.3,4,5\u00a0Arusaadavalt on sel aastal fookuses eelarve, maksud ning konkurentsiv\u00f5ime. Siinkohal keskendun kahele esimesele teemale.<\/p>\n
IMF-i anal\u00fc\u00fcs l\u00e4htub eeldusest, et hoolimata Eesti eelarvepositsiooni ajutisest tugevnemisest on vaja eelk\u00f5ige kaitsekulude suurenemise, kuid ka tervishoiu rahastamise probleemide t\u00f5ttu teha lisasamme eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi ohjeldamiseks. Kuigi see v\u00f5ib avaldada l\u00fchiajalist negatiivset m\u00f5ju majanduskasvule, ei suuda Eesti selleta suurest eelarve puuduj\u00e4\u00e4gist v\u00e4lja tulla, seega: mida varem selle probleemi lahendamine ette v\u00f5etakse, seda valutum.<\/p>\n
Seda, kui kiiresti v\u00f5ivad kasvada riigi v\u00f5lg ning kaasnevad v\u00f5la teenindamise kulud, on viimased aastad ilmekalt n\u00e4idanud.<\/p>\n
Selle aasta IMF-i raportitest v\u00f5ib leida argumente igale maitsele. IMF m\u00f6\u00f6nab, et 1990ndatel Eestis kehtestatud maksus\u00fcsteem oli lihtne, madalate maksum\u00e4\u00e4radega ning teatud m\u00f5ttes isegi innovatiivne, toetades kiiret majanduse restruktureerimist ning kasvu. Samas r\u00f5hutatakse, et selline maksude struktuur on j\u00e4\u00e4mas ajale jalgu, kuna pole piisavalt paindlik ega laiap\u00f5hjaline reageerimaks kiiresti muutuvale keskkonnale.<\/p>\n
Maksude struktuuri osas tuletatakse IMF-i raportis meelde maksunduse p\u00f5hit\u00f5desid, et kaudsed maksud (nt k\u00e4ibemaks) on efektiivsuse seisukohalt eelistatumad otsestele maksudele (nt tulumaks), kuna on olemuselt “turus\u00f5bralikumad”. See t\u00e4hendab, et need maksud m\u00f5jutavad v\u00e4hem inimeste igap\u00e4evaseid otsuseid t\u00f6\u00f6, s\u00e4\u00e4stmise ja ostukorvi osas.<\/p>\n
Samuti m\u00e4rgitakse, et eelarve probleemide korral peetakse kulude kokkuhoidu t\u00f5husamaks kui maksude t\u00f5stmist, kuigi m\u00f5ningate eranditega. Viimase teema anal\u00fc\u00fcsile on p\u00fchendatud \u00fcks selle aasta IMF-i eri-uuringutest, kus on anal\u00fc\u00fcsitud eelarvepoliitika m\u00f5ju majanduskasvule. \u00dcks selle uuringu j\u00e4reldustest on, et kuigi eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamine m\u00f5jub majanduskasvule l\u00fchiajaliselt negatiivselt, v\u00e4hendab kulutuste k\u00e4rpimine majanduskasvu j\u00e4rsemalt kui maksude t\u00f5stmine, aga selle m\u00f5ju kestab seevastu l\u00fchemat aega.<\/p>\n
Seejuures osutab IMF, et eelarvepoliitika valikutel on omad piirid. Nii ei saa suure puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00f5i ootamatute ja\/v\u00f5i ajas suurenevate kulude (nt kaitsekulude) puhul loota kulude kokkuhoiule kui ainukesele v\u00f5i isegi peamisele lahendusele. Kindlasti seab omad piirid riigi kulutuste ja maksude tase.<\/p>\n
“Seega on meil k\u00e4rbeteks olnud veidi v\u00e4hem ruumi kui arenenumates Euroopa riikides.”<\/p>\n
Eestis on teatavasti suhteliselt v\u00e4ike maksukoormus ning arenenud riikidega v\u00f5rreldes ka avaliku sektori kulutuste madalam tase. Seega on meil k\u00e4rbeteks olnud veidi v\u00e4hem ruumi kui arenenumates Euroopa riikides. Pealegi ei saa k\u00e4ibemaks olla alati peamiseks eelarve toetamise allikaks, kuna see l\u00f6\u00f6b suhteliselt enam v\u00e4iksepalgaliste rahakoti pihta.<\/p>\n
Veel leitakse, et kuigi maailmas on k\u00e4ibemaksu osakaal t\u00f5usnud, on otseste maksude (tulumaks) osakaal arenenud Euroopa riikide maksutuludes siiski tunduvalt suurem kui Eestis. Kui n\u00e4iteks arenenud Euroopa Liidu riikides moodustas 2023. aastal k\u00e4ibemaks SKP-st 7,8 protsenti ning \u00fcksikisiku ning ettev\u00f5tte tulumaks 12,2 protsenti, siis Eestis olid vastavad suhtarvud 9,1 protsenti ja 8,2 protsenti.<\/p>\n
K\u00e4ibemaksu osakaalu t\u00f5us on maailmas aga sageli saavutatud pigem madalamate maksum\u00e4\u00e4radega erandite kaotamise kui \u00fcldise maksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmisega. Nimelt tekitab k\u00e4ibemaksu erandite paljusus hulganisti ebaefektiivsust.<\/p>\n
Eestis on k\u00e4ibemaksul erandeid suhteliselt v\u00e4he ning selles kontekstis ei pea IMF ka toiduainete k\u00e4ibemaksu v\u00e4hendamist otstarbekaks. Sellega j\u00e4\u00e4ks muidu eelarvesse laekuvatest tuludest pealegi suurem osa just j\u00f5ukamate k\u00e4tte. Kahtlen ka mina, kas pikemas perspektiivis see samm toiduainete hinda m\u00e4rgatavalt alandaks, sellele r\u00e4\u00e4givad vastu ka mitmed uuringud.<\/p>\n
Mis puudutab v\u00e4iksema sissetulekuga inimeste k\u00e4ibemaksukoorma v\u00e4hendamist (tarbivad ju nemad toiduaineid suhteliselt rohkem), on IMF-i arvates seda vajaduse korral t\u00f5husam teha otseste maksudega ehk viia sisse diferentseeritud maksum\u00e4\u00e4rad s\u00f5ltuvalt sissetulekust. Astmelist tulumaksu peetakse ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks t\u00f5husamaks ka otsetoetustest, eriti kui viimaseid antakse s\u00f5ltumata leibkonna sissetulekust. Kuigi, ka toetuste viimist vajadusp\u00f5hiseks peetakse oluliseks.<\/p>\n
P\u00f5hjalikult on IMF seekord peatunud ettev\u00f5tte tulumaksul. Praegu annab Eestis n-\u00f6 ettev\u00f5tte tulumaks riigikassasse 1,9 protsenti SKP-st, mis on isegi v\u00e4hem kui arenevates riikides keskmiselt (2,4 protsenti), r\u00e4\u00e4kimata arenenud riikidest (3,5 protsenti) v\u00f5i P\u00f5hjamaadest (5,0 protsenti).<\/p>\n
T\u00f5dedes, et eelmistel k\u00fcmnenditel v\u00f5is vaid dividende maksustav s\u00fcsteem olla investeeringute stimuleerimiseks \u00f5igustatud, on see ajale jalgu j\u00e4\u00e4mas ning pakub majandusarengule ja eelarvele v\u00e4hest tuge. On sellest ka Eestis r\u00e4\u00e4gitud, et n\u00e4iteks ei saa alustavad ettev\u00f5tted, kes veel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasumit ei teeni (kui seda \u00fcldse on), jaotamata j\u00e4\u00e4va kasumi nullmaksust midagi. K\u00fcll peavad nad aga tasuma v\u00e4gagi kopsakaid t\u00f6\u00f6j\u00f5umakse.<\/p>\n
\u00dche alternatiivina on k\u00fcll mainitud praeguse, suuresti vaid dividendide maksustamisel p\u00f5hineva s\u00fcsteemi j\u00e4tkamist, kuigi k\u00f5rgemate maksum\u00e4\u00e4radega, pakutakse sobivama variandina ettev\u00f5tte traditsioonilise tulumaksu sisseseadmist (maksustataks eelk\u00f5ige ettev\u00f5tte jaotamata kasum) koos m\u00f5ningase leevendusega, n\u00e4iteks teatud investeeringute kiirendatud amortisatsiooni sisseviimisega. Seda k\u00f5ike anal\u00fc\u00fcsitakse ka pikemalt.<\/p>\n
K\u00f5igi variantide puhul n\u00e4hakse siiski vajadust ettev\u00f5tte tulumaksu osakaalu maksutuludes suurendada ning muuta see lihtsamini prognoositavaks \u2013 seda pelgalt dividendide maksustamine ei ole.<\/p>\n
Siit j\u00f5uab IMF oma fookusega Eesti maksubaasini, mida peetakse liiga ahtaks (maksubaas on kas sissetulek, vara v\u00f5i m\u00f5ni muu majanduslik tegevus, millelt riigi toimimise finantseerimiseks makse kogutakse). Teiste s\u00f5nadega on maksuliike Eestis liiga v\u00e4he.<\/p>\n
On oluline t\u00e4hele panna, et maksubaasi laiendamine ei t\u00e4henda iseenesest maksude t\u00f5stmist, vaid eelk\u00f5ige juba olemasolevate maksude jaotumist erinevate maksude vahel (seega ka m\u00f5nede alanemist). On ilmne, et v\u00e4hematele maksudele tuginemine v\u00e4hendab paindlikkust nii majandusts\u00fcklitele reageerimisel kui\u00a0ka maksukoormuse jaotumisel erinevate maksusubjektide vahel. Lisaks v\u00f5ivad k\u00f5rgemad maksum\u00e4\u00e4rad, mis kehtestatakse v\u00e4iksemale arvule maksudele, soodustada maksudest k\u00f5rvalehiilimist.<\/p>\n
“IMF-i \u00fclevaates on taas p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu varamaksude, eelk\u00f5ige aga kinnisvaramaksu sisseviimise vajadusele.”<\/p>\n
IMF p\u00f6\u00f6rab maksus\u00fcsteemi lihtsuse ja t\u00f5hususe (efektiivsuse) k\u00f5rval t\u00e4helepanu ka maksus\u00fcsteemi \u00f5iglusele (equity), mida peetakse samuti \u00fcheks oluliseks majanduspoliitiliseks kriteeriumiks. Nagu mujalgi, on varaline ebav\u00f5rdsus Eestis palju suurem kui sissetulekute p\u00f5hjal arvestatav (m\u00f5lema puhul on Eesti n\u00e4itajad \u00fcle Euroopa keskmise) ning IMF-i \u00fclevaates on taas p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu varamaksude, eelk\u00f5ige aga kinnisvaramaksu sisseviimise vajadusele.<\/p>\n
Kinnisvaramaksu peetakse muuhulgas t\u00f5husamaks kui mitmeid teisi maksuliike, kuna see ei m\u00f5juta inimeste majandusk\u00e4itumist elik seda, kui palju t\u00f6\u00f6tada ning mida tarbida. Oluline on seegi, et sellisest maksust on raske m\u00f6\u00f6da hiilida. \u00dcheks Eesti-spetsiifiliseks argumendiks tuuakse, et arvestatav osa kinnisvarast on momendil ringlusest v\u00e4ljas, mist\u00f5ttu v\u00f5ib selline maks ka turgu elavdada. Samas t\u00f5detakse, et kinnisvaramaks n\u00f5uab valitsuselt tehnilist ettevalmistust.<\/p>\n
IMF puudutab ka eelarvereformide l\u00e4biviimise edukust. Maksude t\u00f5hususe argumentide k\u00f5rval ei saa kuidagi \u00fcle ega \u00fcmber t\u00f5siasjast, et eelarvereformide puhul on oluline, et \u00fchiskond saaks v\u00f5imalikult h\u00e4sti aru reformide vajalikkusest ning n\u00e4eks neid v\u00f5imalikult \u00f5iglastena.<\/p>\n
Kuigi kulude k\u00e4rpimisele v\u00f5i maksut\u00f5usudele on peaaegu v\u00f5imatu leida laialdast toetust, on muudatuste aktsepteerimine, kui koorem langeb nende \u00f5lule, kes seda v\u00e4hem kanda j\u00f5uavad, veelgi keerulisem.<\/p>\n
Omalt poolt julgen lisada, et Eestis on eelarvepoliitika aktsepteeritavus tehtud veelgi keerulisemaks ja seda mitte ainult m\u00f5nede viimaste otsustega (n\u00e4iteks, kas poleks k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu v\u00f5inud asendada ettev\u00f5tte klassikalise tulumaksuga), vaid juba pikemat aega kujundatud mentaliteediga, justkui kaoksid maksud suuresti vaid mutiauku, mitte ei l\u00e4heks hariduse, maanteede, tervishoiu ja veel palju rahastamiseks, mida tehakse paljudes arenenud riikides, aga m\u00e4rgatavalt suurema maksukoormuse toel.<\/p>\n
Lisaks eelnenule p\u00f6\u00f6rab IMF t\u00e4helepanu ka Eesti suhteliselt suurele varimajanduse osat\u00e4htsusele. Kuigi see on aastate jooksul v\u00e4henenud, hinnatakse varimajanduse suuruseks Eestis ligi veerand SKP-st, v\u00f5rreldes umbes viiendikuga Euroopa Liidus keskmiselt v\u00f5i 15 protsendiga P\u00f5hjamaadel. Maksudistsipliini parandamine ning maksude parem laekumine v\u00f5iks paljude maksukoormust v\u00e4hendada, kuid see n\u00f5uab loomulikult rohkem administratiivseid ressursse (see aga tasuks ennast \u00e4ra).<\/p>\n
Lisaks teeb IMF Eestile mitmed konkreetsed majanduspoliitilised ettepanekud. N\u00e4iteks soovitatakse vaadata \u00fcle eelarve kulude indekseerimine (kuigi t\u00f5detakse, et just \u00fchekordsed pensionit\u00f5usud on olnud viimasel ajal problemaatilised), suurendada avaliku sektori palgakujunduse tsentraliseeritust ning muuta sotsiaaltoetused vajadusp\u00f5hisemaks.<\/p>\n
Tulude poolelt pakutakse v\u00e4lja v\u00f5imalus kompenseerida maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine kas v\u00e4iksema maksuvaba miinimumi, k\u00f5rgema tulumaksum\u00e4\u00e4ra v\u00f5i hoopis progressiivsema maksuskaalaga. Soovitatakse kaotada juba olemasolevadki k\u00e4ibemaksu erandid ning leida v\u00f5imalusi suurendada maamaksu osakaalu (kui kinnisvaramaksu sisseviimine pole kohe v\u00f5imalik).<\/p>\n
Igal juhul soovitan ma k\u00f5igil majanduspoliitikahuvilistel neid, aga miks mitte ka eelmisi IMF-i \u00fclevaateid sirvida. Peale anal\u00fc\u00fcsi leiab sealt hulganisti huvitavat ja Eesti kontekstis olulist lugemist ka kasutatud kirjanduse loetelu seast. Ning on \u00fctlematagi selge, et sellised anal\u00fc\u00fcsid, mis toetuvad muu hulgas teiste IMF-i liikmesriikide kogemustele, peaksid olema taustamaterjaliks Eesti majanduspoliitika kujundajatele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meie viimase aja kirglikele eelarve aruteludele pakkus hiljuti anal\u00fc\u00fctilist tuge Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). See 1944. aastal asutatud rahvusvaheline…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1051,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1279,1283,691,1284,28,29,778,1281,19,1285,25,1280,1278,23,24,1282,22,20,30],"class_list":{"0":"post-1050","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-imf","19":"tag-kaibemaks","20":"tag-kinnisvara","21":"tag-konkurentsivoime","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maksud","25":"tag-maksupoliitika","26":"tag-news","27":"tag-peter-lohmus","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rahvusvaheline-valuutafond","30":"tag-sirp","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-tulumaks","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1050"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1050\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}