Coop Panga andmed n\u00e4itavad, et kui 2020. aastal v\u00f5tsid kahekesi laenu 38% k\u00f5igist kodulaenutaotlejatest, siis 2025. aastaks langes see osakaal 28%-ni. Panga hinnangul peegeldab see nii inimeste kasvanud v\u00f5imalusi, teadlikumaid valikuid kui ka regionaalseid erinevusi kinnisvaraturul.<\/p>\n
\u201eKui sissetulekud seda lubavad ja omafinantseeringut on ka piisavalt, siis eelistavad Eesti inimesed osta kodu sageli \u00fcksinda, kuna see annab neile suurema kindlustunde ja otsustusvabaduse,\u201c selgitab Coop Panga kodulaenude \u00e4riliini juht Karin Ossipova.<\/p>\n
Inimesed, kelle sissetulek on stabiilne ja piisav, n\u00e4evad j\u00e4rjest enam, et nad ei pea kodu soetamiseks kedagi teist enda k\u00f5rvale kaasama. Ta toob v\u00e4lja, et sageli soovitakse hoida rahakotid lahus ning ise vastutada oma vara ja kohustuste eest. \u201eIse\u00e4ranis kehtib see selliste suurte varade puhul nagu oma kodu ja kinnisvara \u00fcldiselt,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Nooremate inimeste puhul m\u00e4ngib rolli ka see, et omafinantseering tuleb tihti vanemate v\u00f5i sugulaste abiga, mist\u00f5ttu soovitakse, et ostetav kodu j\u00e4\u00e4ks ainuomandisse.<\/p>\n
Lisaks kindlustundele on eestlased ka teada tuntud oma iseseisvuse poolest ehk soovitakse pigem ise hakkama saada. Ka ei taheta t\u00e4isealisena elada vanemate v\u00f5i teiste perekonnaliikmetega koos nagu on tavaline L\u00f5una-Euroopas.<\/p>\n
Ta toob v\u00e4lja, et kuigi kaaslasega kodu soetamine pole kuidagi tehniliselt keerulisem, eeldab see suuremat usaldust ja p\u00f5hjalikumalt l\u00e4bi m\u00f5eldud kokkuleppeid, eriti olukordades, kus suhted v\u00f5ivad kunagi halvemaks p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
\u201eHeadel aegadel ei taha me tihti m\u00f5elda selle peale, mis saab siis, kui olukord muutub. \u00dcksinda kodulaenu v\u00f5ttes on v\u00e4hemalt see kindlustunne olemas, et oma kodu j\u00e4\u00e4b enda k\u00e4tte ja ei pea hakkama tegelema sellega seotud t\u00fclide lahendamisega,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Samuti on praktikas ka olukordi, kus kaaslaenusaaja lisamine ei ole m\u00f5istlik. N\u00e4iteks ei pruugi elukaaslase sissetulek vastata panga n\u00f5uetele v\u00f5i v\u00f5ib varasem maksek\u00e4itumine olla problemaatiline. \u201eLisaks v\u00f5ib probleeme tekkida kui kodulaenu soovitakse v\u00f5tta koos inimesega, kellel on l\u00fchiajaline elamisluba, mis ei anna pangale kindlustunnet, et m\u00f5lemad osapooled saaksid pikaajaliselt tagasimaksetesse panustada,\u201c s\u00f5nab ta.<\/p>\n
Nendes olukordades on laenuv\u00f5tjal targem juba varakult arvestada sellega, et kodu ostetakse ja kodulaenu v\u00f5etakse \u00fchele inimesele vastavalt tema v\u00f5imalustele.<\/p>\n
Pangad annavad julgemalt laenu ka \u00fcksinda taotlejatele<\/p>\n
Kui vaadata ajas tagasi, siis ei ole \u00fcksi kodulaenu v\u00f5tmine alati olnud nii tavap\u00e4rane ega k\u00e4ttesaadav kui t\u00e4na. Varasemalt on pangad olnud ettevaatlikumad ning \u00fcksikisiku v\u00f5imalused kodulaenu saada s\u00f5ltusid rohkem perekonnaseisust ja laiemast tugiv\u00f5rgustikust, eriti kui taotlejal on olnud ka lapsi. \u201eNegatiivsemate n\u00e4idetena v\u00f5is tulla ette olukordi, kus lastega laenutaotlejal soovitati leida partner, kellega koos kodulaenu v\u00f5tta. \u00d5nneks on need ajad juba m\u00f6\u00f6danik,\u201c s\u00f5nab Ossipova.<\/p>\n
T\u00e4naseks on pangad tunduvalt varmamad ka \u00fcksinda kodulaenu taotleva inimesega koost\u00f6\u00f6d tegema ja leidma lahendusi, mis arvestaks konkreetse inimese sissetulekute, kohustuste ja soovidega. \u201eSee on avanud ukse neile, kes soovivad ja suudavad kodu soetada iseseisvalt s\u00f5ltumata sellest, kas nad on vallalised, elavad koos partneriga v\u00f5i kasvatavad lapsi \u00fcksi.\u201c<\/p>\n
Esimene kodu kui teadlik vaheetapp<\/p>\n
Kuigi kahekesi koos laenu v\u00f5ttes on riskid madalamad nii laenuandja kui ka laenuv\u00f5tja jaoks, v\u00f5ib ka \u00fcksi laenamisel olla mitmeid eeliseid. \u201eKui laenumakseid on sageli kahest sissetulekust kergem maksta kui \u00fchest, siis vara m\u00fc\u00fces ei pea \u00fcksinda laenu v\u00f5tnud inimene oma m\u00fc\u00fcgitulu kellegagi jagama ega vaidlema, kui palju keegi on panustanud kodu soetamisse,\u201c toob Ossipova n\u00e4iteks.<\/p>\n
Kui kodu ostetakse \u00fcksinda elamiseks, siis saab \u00fcldjuhul vaadata ka v\u00e4iksemat pinda. \u201eV\u00e4iksemad korterid on odavamad ehk nende ostmiseks on vaja v\u00e4iksemat omafinantseeringut ja ka igakuised laenumaksed tulevad madalamad. Enamasti on need ka h\u00fcppelauaks j\u00e4rgmise kodu ostmisel. Aja jooksul vajadused muutuvad ning n\u00e4iteks peret luues kasutatakse n-\u00f6 stardikodu lisatagatisena v\u00f5i teenitakse korteri m\u00fc\u00fcgist piisavalt, et lubada endale uut ja suuremat kodu,\u201c n\u00e4itlikustab Ossipova.<\/p>\n
Kodulaenutaotlejad, kes soovivad osta kinnisvara terve perega elamiseks, kipuvad rohkem vaatama soodsamat j\u00e4relturu kinnisvara, sh remonti vajavaid kortereid ja maju. \u201eSuurema pere vajadustele vastava kodu ostmiseks aga tuleb juba sagedamini minna laenu taotlema koos kaaslasega,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Peamiseks takistuseks \u00fcksinda kodulaenu v\u00f5tmisel saab enamasti piisava sissetuleku v\u00f5i omafinantseeringu puudumine. \u201ePalgad on Eestis viimastel aastatel s\u00f5ltuvalt sektorist m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud ning see on andnud ka paljudele v\u00f5imaluse m\u00f5elda kinnisvara soetamisele ilma kaaslaenutaotlejate. Samas ei ole taolisi v\u00f5imalusi k\u00f5igil \u2013 eriti on murekohad noortel ja neil, kes soovivad soetada kinnisvara Tallinnasse v\u00f5i Tartusse,\u201c t\u00f5deb Ossipova.<\/p>\n
Nii \u00fcksinda kui koos kaastaotlejaga kodulaenu v\u00f5ttes on v\u00f5imalik kasutada \u00e4ra ka erinevaid riiklikke k\u00e4endusi ja toetusi, n\u00e4iteks EISi eluasemelaenu k\u00e4endust, EISi maapiirkonna eluasemelaenu k\u00e4endust ja MESi eluaseme kaaslaenu.<\/p>\n
Kodu ostmine on lihtsam \u00e4\u00e4relinnas ja v\u00e4ikeasulates<\/p>\n
Sissetulekute ja omafinantseeringu juures tuleb arvestada ka kinnisvarahindadega, mis erinevad Eestis piirkonniti m\u00e4rgatavalt. See m\u00f5jutab ka otseselt seda, kui realistlik on kodu soetada \u00fche sissetulekuga.<\/p>\n
Tallinnas on \u00fchest k\u00fcljest k\u00f5rgemad palgad, aga teisalt ka kallim kinnisvara. See suunab \u00fcksinda kodu ostjaid tegema kaalutletud valikuid. S\u00f5ltuvalt sissetulekutest t\u00e4hendab see uusarendustes sageli \u00fche- v\u00f5i kahetoalise korteri valimist, vanemates, aga renoveeritud majades ka suuremaid kahe-, kolme- v\u00f5i neljatoalisi kortereid.<\/p>\n
\u201eTallinna \u00fcmbruses ehk n-\u00f6 kuldses ringis olevates asulates on kinnisvara hinnad sageli soodsamad kui pealinnas, kuid ligip\u00e4\u00e4s t\u00f6\u00f6kohtadele ja teenustele sarnane t\u00e4nu Tallinna l\u00e4hedusele,\u201c s\u00f5nab Ossipova. Mida kaugemale minna Tallinnast ja teistest suurematest keskustest, seda soodsamaks l\u00e4heb ka hinnatase, mis avab rohkematele inimestele v\u00f5imaluse soetada kodu \u00fcksinda, ilma et peaks tegema suuri j\u00e4releandmisi elukvaliteedis.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (6)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Coop Panga andmed n\u00e4itavad, et kui 2020. aastal v\u00f5tsid kahekesi laenu 38% k\u00f5igist kodulaenutaotlejatest, siis 2025. aastaks langes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":105082,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,5638,37,33,35,34,36,1431],"class_list":{"0":"post-105081","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-coop-pank","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kodulaen"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105081","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=105081"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105081\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/105082"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=105081"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=105081"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=105081"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}