{"id":10534,"date":"2025-10-03T08:32:07","date_gmt":"2025-10-03T08:32:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10534\/"},"modified":"2025-10-03T08:32:07","modified_gmt":"2025-10-03T08:32:07","slug":"jaanika-altraja-mis-saab-rene-varekist-kui-ta-enam-rooli-istuda-ei-saa-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10534\/","title":{"rendered":"Jaanika Altraja: mis saab Rene Varekist, kui ta enam rooli istuda ei saa? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Amservi tegevjuhi Rene Vareki essee “Auto kui vabaduse ikoon<\/a>” on poeetiline ja kujundirohke kaitsek\u00f5ne autole \u2013 masinale, mida ta nimetab “vabaduse s\u00fcmboliks”, isegi “gooti katedraali” kaasaegseks vasteks. See, mida Varek romantiseerib, ei ole aga tegelikult vabadus. See on s\u00f5ltuvus: majanduslik, keskkondlik, infrastruktuurne ja kultuuriline. Ja see s\u00f5ltuvus ei tekkinud orgaaniliselt, vaid see tekitati meelega, j\u00f5uga ja vanden\u00f5ulike v\u00f5tetega, nagu n\u00e4itab USA ajalooline kogemus.\u00a0<\/p>\n

Auto ei ole vabaduse garantii, vaid privileeg, mis kehtib ainult teatud inimeste jaoks. Sa pead olema auto pidamiseks piisavalt noor, terve, n\u00e4gija, suuteline juhtima, omama juhiluba ja rahalisi ressursse. Mis saab siis, kui sa ei saa enam ise rooli istuda? Kui su tervis halveneb? Kui sa kaotad n\u00e4gemise? Kui sa lihtsalt ei j\u00f5ua enam juhtida? Kas sa kaotad siis oma vabaduse?<\/p>\n

T\u00f5eline vabadus on see, kui sa saad liikuda ka siis, kui sa ei saa juhtida. See t\u00e4hendab usaldusv\u00e4\u00e4rset, k\u00e4ttesaadavat ja h\u00e4sti planeeritud \u00fchistransporti. See t\u00e4hendab linnaruumi, mis ei eelda, et sul on auto, vaid eeldab, et sa oled inimene \u00fcksk\u00f5ik millises eluetapis v\u00f5i seisundis. Just sellep\u00e4rast on \u00fchistransport vabaduse k\u00f5ige demokraatlikum vorm. See ei tee vahet noorel ja vanal, rikkal ja vaesel, n\u00e4gijal ja pimedal. See ei diskrimineeri. Auto seevastu seda sageli teeb.<\/p>\n

USA \u00fchistranspordi h\u00e4vitamine: kuidas auto\u00e4ri vabaduse purustas ja kuidas seda kalli raha eest taastatakse\u00a0<\/p>\n

Ameerika \u00dchendriigid, mida Varek toob esile kui auto-kultuuril\u00e4ttena, olid tegelikult 20. sajandi alguses \u00fchistranspordi vallas esirinnas. Ameerika linnades nagu Los Angeleses, Detroitis, Philadelphias, oli toimiv ja t\u00f5hus trammi- ja \u00fchistranspordiv\u00f5rk. Inimesed ei vajanud isiklikku autot, sest rongid, trammid ja trollid liikusid tihedalt ja usaldusv\u00e4\u00e4rselt. See ei meeldinud korporatsioonidele, kes tahtsid m\u00fc\u00fca rohkem autosid ja naftat.\u00a0<\/p>\n

K\u00f5ik muutus teadlikult ja sihilikult, kui General Motors, Standard Oil, Firestone ja teised suurkorporatsioonid l\u00f5id nn “National City Lines” konsortsiumi, mis ostis \u00e4ra trammiettev\u00f5tteid ja need seej\u00e4rel sulges. Trammiliinide asemel rajati bussiliinid, mis j\u00e4rgisid sageli sama v\u00f5rku, kuid bussid k\u00e4isid v\u00e4hem usaldusv\u00e4\u00e4rselt ja l\u00f5puks kadusid needki. Tulemuseks oli kinnisideeks muutunud autokultuur, mis ei s\u00fcndinud vabadusest, vaid \u00e4rilisest huvist ja manipuleeritud poliitikast.<\/p>\n

Iroonilisel kombel p\u00fc\u00fcavad samad Ameerika linnad, kus autovabadus pidi k\u00f5ik probleemid lahendama, praegu \u00fchistransporti uuesti \u00fcles ehitada. New York investeerib metroo laiendamisse, Los Angeles taastab tramme, isegi autokeskne Houston arendab bussikoridore ja jalak\u00e4ijate t\u00e4navaid. Detroit, autopealinn ise, rajab uut raudteeliini.<\/p>\n

See ei ole nostalgiap\u00f5hine liikumine, vaid vajadus, sest autokesksus on toonud kaasa linnade lagunemise, liiklusummikud, keskkonnareostuse ja sotsiaalse isoleerituse. Nagu Los Angelese n\u00e4ide n\u00e4itab, on palju kallim taastada l\u00f5hutud infrastruktuuri, kui seda korras hoida. \u00dchistranspordi infrastruktuur, sh rongiliinid, trammiliniid, jne, on rikkus, mille me j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale p\u00e4randame. Selle eest peab hoolt kandma.<\/p>\n

Euroopa suurlinnades, sh Berliinis, Kopenhaagenis, Viinis, Pariisis, ei ole auto vabaduse s\u00fcmbol, vaid \u00fcks valik paljude seas. Avalik transport on kiire, tihe, ligip\u00e4\u00e4setav. Tokyo, Soul ja Hongkong n\u00e4itavad, kui kaugele on v\u00f5imalik j\u00f5uda, kui linnu planeeritakse inimeste, mitte masinate j\u00e4rgi. Need linnad ei r\u00e4\u00e4gi vabadusest retooriliselt, vaid pakuvad p\u00e4riselt valikuv\u00f5imalust.<\/p>\n

See on midagi, mida autokeskne maailm ei tee. Kui sul pole autot, oled marginaal. Kui sa ei saa s\u00f5ita, n\u00e4iteks oled vana, haige, pime, vaene, oled vabadusest v\u00e4lja j\u00e4etud.<\/p>\n

Maal elades on v\u00f5ib auto olla kulukas vajadus, aga see ei ole vabadus. Tallinnas on see l\u00f5ks.\u00a0<\/p>\n

Muidugi on maal teised lood \u2013 kui \u00fchistransport on kehv, puudub inimestel vabadus valida ja on sunnitud autoga s\u00f5itma. Madala sissetulekuga inimesed on seel\u00e4bi sunnitud kulutama suure osa oma eelarvest autok\u00fctusele. Maapiirkondades on autos\u00f5ltuvus ja ka energiavaesus eriti suured<\/a>.<\/p>\n

Eesti transpordisektoris tarbitakse k\u00fctust aga suures osas just Tallinnas ja\u00a0Harjumaal, kus on suurim liikluskoormus olenemata kvaliteetse tasuta \u00fchistranspordi olemasolust. Sealtsamast p\u00e4rineb suur osa heitkogustest. Seejuures j\u00e4\u00e4b Tallinnas eraautoga tehtavatest s\u00f5itudest enam kui poole pikkus alla k\u00fcmne kilomeetri. Praeguste suundumuste j\u00e4tkudes s\u00f5idukite summaarne aastane l\u00e4bis\u00f5it aina kasvab<\/a>.\u00a0<\/p>\n

Eestis kokku hukkus eelmine aasta liikluses 70 inimest,<\/a> paljud neist jalak\u00e4ijad ja ratturid. Autokeskne linn on ohtlik, m\u00fcra- ja saasterikas ning l\u00f5puks ka majanduslikult ebat\u00f5hus.\u00a0<\/p>\n

T\u00f5eline vabadus on see, kui sa ei pea omama autot<\/p>\n

Auto n\u00f5uab pidevat k\u00fctust ehk s\u00f5ltub naftast, mille hinnad, k\u00e4ttesaadavus ja geopoliitika on ebastabiilsed. Sellele lisandub hooldus, mh kindlustus, parkimine, remondid, rehvivahetus jnt, mida peab tegema isegi siis, kui sa ise ei s\u00f5ida, kuid mida iga\u00fcks ei saa endale lubada. Infrastruktuur, sh teede laiendused, parkimiskohad, s\u00f6\u00f6b aga linnaruumi, eelarvet ja elukeskkonda. Auto vajab pidevat panust ja annab vastu sageli liiklusummikud, stressi, \u00f5husaaste ja ohu.\u00a0<\/p>\n

Tallinnas on ainulaadne v\u00f5imalus: tasuta \u00fchistransport. Seda v\u00f5iks veelgi tugevdada ja arendada. Kui meil on tramm, buss, rong, millele p\u00e4\u00e4seb ligi laps, pension\u00e4r, puuetega inimene ning inimene, kellel pole juhiluba ega autot, on see t\u00f5eline vabadus. \u00dchiskond, mis ei j\u00e4ta kedagi maha.<\/p>\n

Kui sa ei saa enam juhtida, kas vanuse, haiguse v\u00f5i m\u00f5ne muu p\u00f5hjuse t\u00f5ttu \u2013 siis auto ei aita sind enam. H\u00e4sti toimiv \u00fchistransport aitab. Jalgrattateed aitavad. Jalak\u00e4ijale m\u00f5eldud linn aitab.<\/p>\n

Auto ei ole m\u00e4ss, vaid status quo. Selle m\u00fc\u00fcmiseks on aastak\u00fcmneid kasutatud seksuaalsust, vabaduse retoorikat ja modernsuse m\u00fc\u00fcti, ent see on m\u00fc\u00fct. Auto ei ole p\u00f5genemine, kui sa oled iga p\u00e4ev kinni ummikus. See ei ole vabadus, kui sa ei saa valida midagi muud.<\/p>\n

Auto ei ole ka katedraal. See on naftat p\u00f5letav, m\u00fcra tekitav ja inimesi tappev masin, mis on muutnud linnad suletud masinaruumideks. Kui miski on kultuuriline tegu, on seda inimkeskse linna taastamine.<\/p>\n

Vabadus on valik<\/p>\n

Tuntud sotsioloog Cara Daggett kirjeldab Rene Vareki ideoloogilist auto kummardamist \u00fche petromaskuliinsuse osana<\/a> \u2013 reaktsion\u00e4\u00e4rse identiteedina, mis peab fossiilk\u00fctuste kasutamist keskseks meheliku autonoomsuse, domineerimise ja vabaduse allikaks. Petromaskuliinsus ei v\u00e4ljendu ainult autos\u00f5idu eelistamises, vaid ka vastumeelsuses kliimapoliitika, \u00fchistranspordi ja mistahes kollektiivsete lahenduste suhtes, kuna need ohustavad seda s\u00fcgavalt maskuliinsena tajutud kontrolliillusiooni.<\/p>\n

On aeg l\u00f5petada auto kui ikooni kummardamine ja hakata v\u00e4\u00e4rtustama inimest, kogukonda ja keskkonda. Eesti elanikke on maailmas niigi v\u00e4he \u2013 oleks tore, kui neid iga n\u00e4dal ei sureks auto\u00f5nnetustes.\u00a0<\/p>\n

Rene Varek r\u00e4\u00e4gib, et auto on individuaalne vabadus. Vabadus ilma valikuta pole aga vabadus. Kui meie linnad ja \u00fchiskond ei toeta liikumist ilma autota, siis ei ole see vabadus, vaid s\u00f5ltuvus. Auto ei tohiks olla eeltingimus elule, vaid \u00fcks valikutest ja mitte ainus.\u00a0<\/p>\n

T\u00f5eline vabadus on ligip\u00e4\u00e4suvabadus, \u00f5igus liikuda s\u00f5ltumata vanusest, sissetulekust v\u00f5i auto olemasolust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Amservi tegevjuhi Rene Vareki essee “Auto kui vabaduse ikoon” on poeetiline ja kujundirohke kaitsek\u00f5ne autole \u2013 masinale, mida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10535,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[7496,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7495,28,29,95,19,25,2020,23,24,22,20,7494,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-10534","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-autokultuur","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jaanika-altraja","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-rene-varek","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vabadus","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10534","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10534"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10534\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10535"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10534"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10534"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10534"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}