![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3195800hf50ct24.jpg\"\/)
“Pealtn\u00e4gija” eksperiment Autor\/allikas: “Pealtn\u00e4gija”<\/p>\nKui varem kaitses Eestit paljuski v\u00e4ike keel ning kahjud j\u00e4id aastas viie ja k\u00fcmne miljoni euro vahele, siis eelmisel aastal said p\u00e4tid ainu\u00fcksi politsei ametliku arvepidamise j\u00e4rgi siinsetelt inimestelt ja ettev\u00f5tetelt saagiks juba 29 miljonit eurot, millest enamuse moodustasid just k\u00f5nepettused. \u00dcha enam pettusi tehakse korralikus eesti keeles ja inimeste rahakotte aitavad t\u00fchjendada eestimaalased.\u00a0<\/p>\n
“Me n\u00e4eme aina enam ja enam, et sinna on v\u00e4rvatud eesti keelt k\u00f5nelevaid inimesi: on k\u00f5nekeskuses t\u00f6\u00f6tajaid, kes siis r\u00e4\u00e4givad aktsendiga eesti keelt; on ka puhtas eesti keeles r\u00e4\u00e4kivaid inimesi,” r\u00e4\u00e4kis P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht\u00a0Elari Haugas.<\/p>\n
Aasta alguses m\u00e4rkas \u00c4rip\u00e4eva ajakirjanik Polina Volkova suhtlusrakenduse Telegram \u00fches grupis venekeelset kuulutust, kus pakuti hea eesti v\u00f5i leedu keele oskajale ahvatlevat t\u00f6\u00f6d U\u017egorodi linnas L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas. Kuulutuses \u00f6eldi, et t\u00f6\u00f6andja katab lennupiletid, pakub isegi “tere-tulemast”-boonuseid ja palk ulatub n\u00e4dalas keskmiselt 5000 euroni.<\/p>\n
Haugas kinnitas, et politsei n\u00e4eb taolisi kuulutusi kiirsuhtlusprogrammides. “Kirjeldatakse isegi riigi ja linna t\u00e4psusega, kus see t\u00f6\u00f6koht asuma hakkab, kui palju see t\u00f6\u00f6tasu seal on ja, \u00fctleme nii, et ei looda v\u00f5ltsettekujutust sellest t\u00f6\u00f6st, vaid kutsutaksegi t\u00f6\u00f6le,” kirjeldas Haugas.<\/p>\n
“Pealtn\u00e4gija” koos \u00c4rip\u00e4eva ajakirjanikega korraldas seepeale ajakirjandusliku eksperimendi, kus pakkus ennast kelmide juurde t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
“Suhtlus esialgu k\u00e4is chat’is. Sul on selline esmase taseme v\u00e4rbaja, kes selle t\u00f6\u00f6kuulutuse pani, siis ta sinuga natukene r\u00e4\u00e4gib, nagu valideerib sind ja kui k\u00f5ik on korras ja sa tundud talle sobiv inimene, ta edastab sind j\u00e4rgmisele inimesele, kes v\u00f5tab sinuga Telegramis \u00fchendust ja keda ta nimetab kuraatoriks,” jutustas Volkova.<\/p>\n
M\u00f5ned p\u00e4evad hiljem \u00f5nnestus kokku leppida t\u00f6\u00f6intervjuu. Venekeelse “Pealtn\u00e4gija” ajakirjanik Artur Tooman kehastus Tallinnas elavaks Sergeiks, kes on k\u00f5nekeskuse t\u00f6\u00f6st huvitatud. K\u00f5ne algus viibis, aga siis tuleb Whatsapis liinile kassi pilti kandev profiil, mille nime v\u00f5ib t\u00f5lkida kui “rikas ja halastamatu”.<\/p>\n
Venekeelne k\u00f5ne t\u00f5lgituna eesti keelde<\/p>\n
Tere. – Tere hommikust. Njah, poisid j\u00e4id vist tukkuma, m\u00f5tlesin, et helistan ise, et aega kokku hoida. Kas \u00fcldjoontes on t\u00f6\u00f6ga k\u00f5ik selge v\u00f5i on k\u00fcsimusi? <\/p>\n
Kas me s\u00f5lmime suulise kokkuleppe v\u00f5i vormistatakse see paberkandjal lepinguna? <\/p>\n
Ei, mingit lepingut pole, see pole ju mingi ametlik v\u00e4rbamisfirma, projekti kui sellist pole p\u00f5him\u00f5tteliselt olemas. Te lihtsalt olete seal, mitte pole mingisugune t\u00f6\u00f6taja. Teil on lihtsalt oma arvestus, arveldame iga n\u00e4dal, mingeid probleeme pole.<\/p>\n
“Pealtn\u00e4gija” eksperiment Autor\/allikas: “Pealtn\u00e4gija”<\/p>\n
V\u00e4rbaja k\u00fcll selgitas, et lepingut ei s\u00f5lmita, aga ei \u00fctle veel v\u00e4lja, milliseid k\u00f5nesid t\u00e4pselt teha tuleks. Haugas \u00fctles, et sellised v\u00e4rbamised on viimasel aastal sagenenud ja suure t\u00f5en\u00e4osusega meelitatakse ajakirjanikke t\u00f6\u00f6le k\u00f5nekeskusesse, kust t\u00fchjendatakse eestlaste rahakotte l\u00e4bi telefonivestluse. Sageli k\u00e4ib pettus l\u00e4bi kahe k\u00f5ne.\u00a0<\/p>\n
“Esimene k\u00f5ne oli n\u00e4iteks tervisekassa nimel, \u00f6eldi, et teil on vaja tagasiarvestus teha v\u00f5i te saate edaspidi eriarsti juures maksta 20 euro asemel j\u00e4tkuvalt viis eurot, kui te kinnitate oma andmed PIN-koodiga, eelk\u00f5ige oli see Smart-ID. Sellele j\u00e4rgnesid juba k\u00f5ned kas siis Euroopa keskpangast, kodupangast v\u00f5i finantsinspektsioonist. N\u00e4iteks \u00f6eldi, et esimese k\u00f5ne ajal, kui te sisestasite PIN-1, helistasid teile kelmid, n\u00fc\u00fcd on vaja teie raha p\u00e4\u00e4sta ja seda te saate teha, kui me tegutseme kiirelt. K\u00f5ne, mis v\u00f5is kesta isegi tunde, eesm\u00e4rk oli saada PIN-2 k\u00e4tte ja hakata taustal tegema \u00fclekandeid ja v\u00f5tta laene inimeste nimel,” r\u00e4\u00e4kis Haugas skeemi lahti.<\/p>\n
T\u00e4pselt selline muster joonistub v\u00e4lja viimaste aastate suurimast k\u00f5nepettuste kriminaalasjast Eestis, kus oli kokku 59 ohvrit, kellelt peteti 2024. aasta l\u00f5pust umbes poole aasta jooksul v\u00e4lja kokku 600 000 eurot. Tihti esinesid petised n-\u00f6 pettuse peatamiseks rahanduspolitsei, k\u00fcberpolitsei, maksuameti ja nii Euroopa kui Eesti keskpanga t\u00f6\u00f6tajatena, saates isegi v\u00f5ltsitud t\u00f6\u00f6t\u00f5endeid.<\/p>\n
Ohvrite hulgas oli nii noori kui ka vanu, lihtsaid kui ka k\u00f5rgharitud inimesi, kes kaotasid m\u00f5nest sajast eurost kuni 117 000 euroni nii isiklikku kui ettev\u00f5tte raha.<\/p>\n
Esialgu kaaperdasid petised netipanga konto, aga sageli viidi ohver nii segadusse, et ta loovutas pangat\u00f6\u00f6tajatena esinenud petistele ka f\u00fc\u00fcsilise pangakaardi koos PIN-koodidega. Selleks v\u00e4rbasid v\u00e4lismaised niidit\u00f5mbajad Eestis kullerid, kes kaardile kas ohvri koju v\u00f5i pakiautomaati j\u00e4rgi l\u00e4ksid. Hiljutise kohtuasja keskmes ongi viis noort, kes kulleri rolli t\u00e4itsid. K\u00f5ik nad on vene emakeelega ja vaevu 20-aastased, nagu Darja, kes n\u00f5ustus intervjuu andma ilma n\u00e4ota ja varjunimega.<\/p>\n
“Me pidime v\u00f5tma kaardi ja siis v\u00f5tma sealt raha \u00e4ra. Need kaardid olid kuskil aadressil v\u00f5i siis pakiautomaadis. \/\u2026\/ Oli \u00fcks inimene, kes nagu tegeleb sellega ja tema kirjutab siis ja me teeme seda,” kirjeldas Darja.<\/p>\n
Prokur\u00f6r \u00d5nne Neare-Vaarmanni s\u00f5nul oli nende roll olla p\u00f5him\u00f5tteliselt kuller. “\u00dcks nendest noortest oli esimesena seotud juba selle skeemiga ja suhtlus telefonikelmidega k\u00e4is l\u00e4bi Telegrami rakenduse. Telegrami rakendusse tuli siis info selle kohta, kuhu oleks vaja minna. Ehk et kannatanu aadress ja meie noored olid siis need, kes l\u00e4ksid sellele aadressile ja tavaliselt said k\u00e4tte siis kannatanult n\u00e4iteks pangakaardi koos PIN-koodidega,” selgitas prokur\u00f6r.<\/p>\n
Ehkki noored ise on Tallinnast, k\u00e4isid nad kaartidel j\u00e4rel \u00fcle Eesti \u2013 piltlikult P\u00e4rnust Narvani. N\u00e4iteks on valvekaamera salvestus, kuidas naisterahvas, kes on samal ajal k\u00f5nekeskuse petistega telefoni\u00fchenduses, paneb 12. novembril kell 14.20 L\u00e4\u00e4ne-Eestis, Taeblas oma kaardi Omniva kappi, kell 15.05 on Darja koos kaasosalisega kohal ja v\u00f5tab selle v\u00e4lja. V\u00e4hem kui tund hiljem t\u00fchjendavad nad juba pangakontot p\u00e4evalimiidi ulatuses.<\/p>\n
Darja sai igalt v\u00e4lja v\u00f5etud summalt viis kuni k\u00fcmme protsenti, aga enda s\u00f5nul ei tundnud peale paari kulleri \u00fchtegi teist skeemi l\u00fcli \u2013 n\u00e4iteks, kellele raha edasi andis. Ka politsei ei suutnud peale kullerite l\u00f5puks kedagi tuvastada.<\/p>\n
K\u00f5ige suurem korraga \u00fcle antud summa j\u00e4i Darja s\u00f5nul 150\u00a0000 euro juurde.<\/p>\n
Haugase s\u00f5nul kasutataksegi v\u00f5imalikult palju selliseid suhtlusvahendeid v\u00f5i -keskkondi, mis on kr\u00fcpteeritud ega j\u00e4ta j\u00e4lgi. “See tekst kaob reeglina kohe v\u00f5i kustutatakse teise osapoole poolt, neid kontosid pidevalt vahetatakse. Nad ise kirjeldasid, et t\u00f5en\u00e4oliselt oli \u00fcks ja sama koordinaator nendel, aga ega seda nemad ka t\u00f5sikindlalt ei osanud \u00f6elda.”<\/p>\n
Darja kinnitusel sai ta hiljem aru, et osaleb kelmuses. “Aga me oleme siis natukene siuksed idioodid, kes v\u00e4ga nagu ei saanud aru, mis tegelikult toimub ja mis p\u00e4rast saab sellest k\u00f5igest.”<\/p>\n
K\u00fcsimusele, miks ta oli n\u00f5us seda k\u00f5ike tegema, ei osanud naine enda s\u00f5nul vastata. “See oli niisugune raske periood, kus ei olnud \u00fcldse t\u00f6\u00f6d Eestis ja p\u00e4ris kallis k\u00f5ik. V\u00f5ib-olla n\u00e4gime, kuidas Eestis on nagu palju raha, kes seda teeb ja v\u00f5ib-olla tahtsime lihtsalt proovida,” p\u00fc\u00fcdis Darja oma tegusid selgitada.<\/p>\n
Politsei sai noorte s\u00f5pruskonnale j\u00e4lile t\u00e4nu ohvrite avaldustele. Darja, kes oli parajasti koos oma lapse ja s\u00f5pradega vanalinna majas, peeti eelmise aasta kevadel kinni. Kelmid tunnistasid s\u00fc\u00fcd ja m\u00f5isteti tingimisi vangi, aga mis veelgi olulisem, k\u00f5ik kelmide poolt v\u00e4lja petetud 600 000 eurot, ka see, millega Darjal tegelikult kokkupuudet ei olnud, tuleb neil tagasi maksta. Darja kanda j\u00e4\u00e4b 180 000 eurot.\u00a0<\/p>\n
Naine ise ei usu, et keegi neist j\u00f5uab seda raha elu l\u00f5puni tagasi maksta. “Keegi kindlasti nagu saab raha, aga mitte see, et k\u00f5ik nad saavad.”<\/p>\n
Aga tagasi eksperimendi juurde. Ka siin j\u00e4\u00e4vad vestluspartnerid anon\u00fc\u00fcmseks, aga kui r\u00e4\u00e4gitakse, et neil on mitu eestikeelset inimest, kes kaaluvad k\u00f5nekeskusse t\u00f6\u00f6le tulemist, ollakse v\u00e4ga huvitatud.<\/p>\n
“Kui r\u00e4\u00e4gite eesti v\u00f5i leedu keelt, on t\u00f6\u00f6koht U\u017egorodis, kui saksa keelt, siis Odessas. Tingimused on k\u00f5igile samad: palk on 1600, tasuta elamispind, tasuta elamine, tasuta s\u00f5it ja k\u00fcmme protsenti tehingu hinnast. T\u00e4pselt nii ongi. R\u00e4\u00e4kige inimestele nii nagu on. T\u00f6\u00f6 nagu t\u00f6\u00f6 ikka,” r\u00e4\u00e4kis v\u00e4rbaja.<\/p>\n
V\u00e4idetavalt oodatakse eestikeelseid inimesi just k\u00f5nekeskusesse U\u017egorodis, mis on Tartu-suurune linn L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas. V\u00e4rbaja s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tab samas k\u00f5nekeskuses veel seitse eesti keelt r\u00e4\u00e4kivat inimest. Ka Darja s\u00f5nul moositi teda, et ta t\u00f5useks “karj\u00e4\u00e4riredelil” k\u00f5rgemale ja s\u00f5idaks k\u00f5nekeskusesse t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3195809hd543t24.png\"\/)
“Pealtn\u00e4gija” eksperiment Autor\/allikas: “Pealtn\u00e4gija”<\/p>\n
Eksperimendis osalenud Polina Volkova s\u00f5nul ei olnud v\u00e4rbamisprotsess siiski k\u00f5ige efektiivsem, kuna oli hetki, mil tuli j\u00e4rgmist intervjuud oodata.<\/p>\n
“Samal ajal oli tajuda, et neil on selged piirid, et mida nad saavad \u00f6elda ja mida nad ei saa,” m\u00e4rkis Volkova.<\/p>\n
V\u00e4rbamisk\u00f5ne j\u00e4tk: “Inimesed viivad teid asjaga kurssi, seletavad, mida ja kuidas teha, kuidas r\u00e4\u00e4kida, millele t\u00e4helepanu juhtida, millised on n\u00fcansid ja peensused, aga tegelikult pole see nii raske. K\u00f5ik on selge ja arusaadav. Teilt n\u00f5utakse ainult soovi teha t\u00f6\u00f6d ja p\u00fchendada sellele veidi aega.”<\/p>\n
V\u00e4rbajad on siiski nii palju ettevaaltikud, et soovivad veenduda, kas potentsiaalne m\u00fc\u00fcgiagent oskab ikka eesti keelt B2 tasemel, nagu kuulutuses n\u00f5uti. Jaanuari keskel toimus j\u00e4rgmine seanss, kus seda kontrollitakse. \u00c4rip\u00e4eva toimetuses leidus sobiva kandidaat.<\/p>\n
Polina Volkova avaldas suurt \u00fcllatust selle \u00fcle, et keegi eestlastes reaalselt l\u00e4heb sinna. “Et v\u00f5ib-olla see on k\u00f5ige \u00fcllatuslikum, et kuidas sina ikka ise oma kaasmaalasi hakkad petma,” imestas ta.<\/p>\n
Kui \u00c4rip\u00e4eva toimetusest leitud kandidaat oli katse edukalt l\u00e4binud, oodati teda jaanuari l\u00f5pus t\u00f6\u00f6le. Kui katse tegijad venitama ja k\u00f5hklust teesklema hakkasid, l\u00e4ks vastaspool l\u00f5puks n\u00e4rvi.<\/p>\n
“V\u00f5ime teha temaga notariaalse lepingu, et ta s\u00f5idab Ukrainasse t\u00f6\u00f6le, hakkab inimeste juhendamisel helistama Eesti firmadesse, neid r\u00f6\u00f6vima, endale raha teenima…Ongi \u00fcldjoontes k\u00f5ik,” \u00e4rritus v\u00e4rbaja ja lisas: “Inimene tuleb mugavatesse tingimustesse, talle makstakse 1600 dollarit palka, makstakse kinni tema renoveeritud korter. K\u00fcsimus: aga mis korter see on? Mingi sara v\u00f5i renoveeritud korter? P\u00f5rgut k\u00fcll, ma ei saa aru, mis keeles me r\u00e4\u00e4gime! Saate aru, ma olen kindel, et nende elamistingimused saavad olema palju paremad, kui neil praegu Eestis on. Kui nad tulevad koos abikaasadega, hakkavad saama 3200 dollarit lihtsalt selle eest, et tulid kohale, k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l ja neid \u00f5petatakse. Mul on k\u00fcsimus: mida nende heaks veel tegema peaks? Saate aru?”<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itab see lugu, et \u00fchelt poolt suudab politsei vahele v\u00f5tta siin kohapeal tegutsevaid pettureid, aga teisalt on keeruline j\u00f5uda k\u00f5nekeskuste ninameesteni. Rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d k\u00fcll tehakse, aga isegi, kui \u00fcks k\u00f5nekeskus uksed sulgeb, tekib juba j\u00e4rgmine, kus kaasmaalased petavad eestlasi.<\/p>\n
Prokur\u00f6r Neare-Vaarmanni s\u00f5nul on k\u00fcbermaailmas v\u00e4ga lihtne oma j\u00e4lgi peita. “N\u00e4iteks need telefonik\u00f5ned, mis tehakse, ju suunatakse mujalt riikidest. Tuleb k\u00f5ne, mis n\u00e4itab, et k\u00f5ne on n\u00e4iteks Saksamaalt, aga tegelikult helistaja asukohta me ei tea. Ta v\u00f5ib \u00fcksk\u00f5ik, kus kohas asuda. Tehnilised v\u00f5imalused on niiv\u00f5rd laiad. Selge on see, et kui n\u00fc\u00fcd oleksid Eestis need k\u00f5nekeskused, siis me tabaksime toimepanijad, aga seni me Eestist ei ole tuvastanud k\u00f5nekeskuseid,” r\u00e4\u00e4kis prokur\u00f6r.<\/p>\n
Darja lisab enda kogemusest: “K\u00f5ik nagu arvavad, et see on k\u00f5ik Ukraina s\u00fc\u00fc, aga uskuge mind, see ei ole Ukraina s\u00fc\u00fc. P\u00e4ris palju eestlased t\u00f6\u00f6tavad siin.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui varem kaitses Eestit paljuski v\u00e4ike keel ning kahjud j\u00e4id aastas viie ja k\u00fcmne miljoni euro vahele, siis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":105442,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1408,28,29,19,434,25,4262,24741,23,24,22,20,30],"class_list":["post-105441","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kelmus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pealtnagija","tag-populaarseimad-lood","tag-ppa","tag-telefonipettus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116050231592897080","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105441","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=105441"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105441\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/105442"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=105441"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=105441"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=105441"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}