{"id":105443,"date":"2026-02-11T04:59:27","date_gmt":"2026-02-11T04:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/105443\/"},"modified":"2026-02-11T04:59:27","modified_gmt":"2026-02-11T04:59:27","slug":"liisa-pakosta-eesti-vanglareform-on-olnud-selge-edulugu-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/105443\/","title":{"rendered":"Liisa Pakosta: Eesti vanglareform on olnud selge edulugu | Arvamus"},"content":{"rendered":"

J\u00fcri Saar toob ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos<\/a> esile mitmeid murekohti Eesti ja Rootsi vahel s\u00f5lmitud, kuid veel j\u00f5ustumata vanglarendi lepingu kohta. Tema kriitika tugineb siiski suures osas oletustele ja \u00fcldistustele, j\u00e4ttes k\u00f5rvale nii avalikkusele korduvalt selgitatud asjaolud kui ka lepingu tegeliku \u00f5igusliku sisu.<\/p>\n

Vanglarendi mudeleid on mitmesuguseid<\/p>\n

Sisejulgeolekut ei rajata hirmudele, vaid kontrollile, vastutusele ja toimivale \u00f5igusruumile. Eesti\u2013Rootsi vanglarendi mudel on kujundatud nii, et Eestis kehtib t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral Eesti \u00f5igus ning kogu vangla tegevus toimub Eesti riigi juhtimisel ja j\u00e4relevalve all. Erinevalt mitmest varasemast Euroopa praktikast ei kaasne teisest riigist saabuvate kinnipeetavatega teise riigi \u00f5iguskorda, mist\u00f5ttu paralleelsete vangistuss\u00fcsteemide teket ei ole.<\/p>\n

Rahvusvaheline praktika n\u00e4itab, et vanglarendi mudeleid on mitmesuguseid: n\u00e4iteks Norra ja Hollandi vahelises Norgerhaveni kokkuleppes kohaldati karistuse t\u00e4ideviimisele saatva riigi \u00f5igust. Eesti\u2013Rootsi mudel l\u00e4heb aga teadlikult teist teed, st kehtivad Eesti \u00f5igus ja Eesti kontroll, mis on k\u00f5ige t\u00f5husam viis v\u00e4ltida nn kahe s\u00fcsteemi teket.<\/p>\n

Saar v\u00e4idab, et avalikkus on vanglarendi k\u00fcsimuses “liialt halvasti informeeritud” ning et otsus on j\u00e4etud “fait accompli” muljena. See etteheide ei vasta tegelikkusele.<\/p>\n

Vanglarendi teema on olnud avalikus arutelus alates 2023. aastast ning seda on korduvalt k\u00e4sitlenud meedia, valitsus ja riigikogu, sealhulgas \u00f5iguskomisjon. Avalikkust on teavitatud mitmel tasandil ja erinevates vormides ning lepingu j\u00f5udmist on v\u00f5imalik j\u00e4lgida selge ja kontrollitava ajajoone kaudu.<\/p>\n

Lepingut ei ole esitatud kui juba tehtud otsust, vaid see saab j\u00f5ustuda \u00fcksnes p\u00e4rast p\u00f5hjalikku ja k\u00f5igile j\u00e4lgitavat ratifitseerimisprotsessi, mis annab nii avalikkusele kui ka parlamendile reaalse v\u00f5imaluse hinnata nii v\u00f5imalikke riske kui ka v\u00f5imalikku kasu. Vanglateenistuse avalikul veebilehel<\/a> on leitavad ka enamikele k\u00fcsimustele antud ammendavad ja faktip\u00f5hised vastused.<\/p>\n

L\u00e4biv joon Saare kriitikas on eeldus, et riik ei kontrolli protsesse, mida ta tegelikult kontrollib. Olgu jutt paralleelsetest vangistuss\u00fcsteemidest, avalikkuse v\u00e4idetavast k\u00f5rvalej\u00e4tmisest v\u00f5i julgeolekuriskidest, k\u00f5igi nende hirmude eelduseks on kujutelm riigist, mis on kas naiivne v\u00f5i j\u00f5uetu. Eesti vanglas\u00fcsteemi senine praktika seda ei kinnita. Sisejulgeoleku k\u00fcsimustes ei saa l\u00e4htuda h\u00fcpoteesidest, mis eeldavad kontrolli puudumist seal, kus see on tegelikult s\u00fcsteemselt ja \u00f5iguslikult tagatud.<\/p>\n

Saar v\u00e4idab, et Eesti vanglad ehitati omal ajal ilma anal\u00fc\u00fcsita ja \u00fcksnes soovist maksimeerida vanglakohtade arvu, kuid see ei vasta t\u00f5ele. Vanglate planeerimine ja ehitamine on pikaajaline protsess ning nende uuendamine algas ajal, mil kuritegevus, sealhulgas tapmiste arv, oli Eestis v\u00e4ga k\u00f5rge ja tulevast langust ei olnud v\u00f5imalik ette n\u00e4ha.<\/p>\n

Kinnipeetavate arvu muutus ei ole mehaaniliselt prognoositav, sest seda m\u00f5jutavad nii kuritegevuse areng kui ka kohtute ja prokuratuuri otsused ning rahvusvahelised kuriteomustrid, mis kanduvad Eestisse pidevalt \u00fcle. Vanglaid ei ole rajatud ministeeriumi rahastamissoovist l\u00e4htuvalt, hooned ei kuulu justiitsministeeriumile, kes on \u00fcksnes nende rentnik.<\/p>\n

T\u00f5est on \u00e4\u00e4retult kaugel ka Eesti v\u00f5rdlemine Austraaliaga ning Rootsi v\u00f5rdlemine 18. sajandi Inglismaaga. Tuleb r\u00f5hutada, et \u00fckski v\u00e4lisriigi kinnipeetav ei vabane Eestisse ega j\u00e4\u00e4 siia elama. Rootsi on samal ajal alustanud ulatuslikku uute vanglate ehitamist, mist\u00f5ttu on tegemist selgelt ajutise lahendusega<\/a>. Samuti ei ole Rootsi avalikkus pidanud lepingut Rootsile “kasulikuks”, vaid pigem liiga kulukaks<\/a>.<\/p>\n

Saar v\u00e4idab, et rendikinnipeetavad suhtlevad peamiselt omavahel ning et neile ei ole ette n\u00e4htud taas\u00fchiskonnastavaid tegevusi, kuid see ei vasta t\u00f5ele. Suhtlus on piiratud samadel alustel nagu Eesti kinnipeetavatel ning leping n\u00e4eb ette ka taas\u00fchiskonnastavaid tegevused, l\u00e4htudes inim\u00f5iguste kaitsest ja Eestis juba toimivast praktikast.<\/p>\n

“Rootsist saabuvad kinnipeetavad valitakse rangete v\u00e4listuste alusel ning g\u00e4ngijuhte, radikaliseerunud v\u00f5i v\u00f5rgustunud kurjategijaid Eestisse ei tooda.”<\/p>\n

Ekslikud on ka hirmud vanglat\u00f6\u00f6tajate v\u00f5imekuse, massirahutuste ja vanglasubkultuuri leviku suhtes. F\u00fc\u00fcsilised n\u00f5uded kehtivad v\u00f5rdselt k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele, moodne vangla on projekteeritud r\u00fchmap\u00f5hiselt ja eraldatult ning Eesti vanglas\u00fcsteem on olnud edukas t\u00e4nu nulltolerantsile subkultuursuse suhtes. Rootsist saabuvad kinnipeetavad valitakse rangete v\u00e4listuste alusel ning g\u00e4ngijuhte, radikaliseerunud v\u00f5i v\u00f5rgustunud kurjategijaid Eestisse ei tooda.<\/p>\n

Samuti ei ole p\u00f5hjendatud hirmud usu- ja toidukaebuste teemal. Kinnipeetavad ei liigu vabalt, k\u00fclastused ja side on rangelt kontrollitud ning v\u00f5imaliku lisakoormuse \u00f5iguss\u00fcsteemile katab Rootsi. V\u00e4ited armastuskirjade saatmisest v\u00f5i erandite tegemisest ei ole asjakohased, kuna posti korraldab ja kontrollib Rootsi riik ning leping ei n\u00e4e ette erikohtlemist.<\/p>\n

Saar v\u00e4idab, et “vangide pealt raha teeniva riigi maine” pole kuigi v\u00e4\u00e4rtuslik, kuid tegelikult ei s\u00f5ltu maine riikidevahelisest koost\u00f6\u00f6st endast, vaid sellest, kuidas seda tehakse ehk millised on valikukriteeriumid, inim\u00f5iguste tagamise tase, j\u00e4relevalve ja l\u00e4bipaistvus.<\/p>\n

Eesti vanglareform on olnud selge edulugu. Taasiseseisvumise j\u00e4rgsetest keerulistest oludest on j\u00f5utud tasemele, kus Rootsi usaldab Eestile oma kinnipeetavad Eesti enda toimemudeli alusel, mis on tunnustus, mitte mainekahju. Eesti rahvusvahelist usalduskrediiti on tugevdanud ka s\u00f5jakurjategijate kinnipidamine Tartu vanglas ning vanglateenistujate k\u00f5rgetasemeline ettevalmistus.<\/p>\n

Kuigi vanglakohtade vajaduse t\u00e4pne prognoosimine on paratamatult keerukas, on keskne k\u00fcsimus strateegilise kinnipidamisv\u00f5imekuse s\u00e4ilitamine muutuvates oludes, mist\u00f5ttu on Tartu vangla k\u00e4sitlemine sisejulgeoleku taristuna p\u00f5hjendatud, eriti juhul, kui seda on v\u00f5imalik teha maksumaksjale lisakuluta ning \u00f5igusriiklikult korrektsel viisil.<\/p>\n

Saar v\u00e4idab ekslikult, justkui tegutseksid Eestis vangivalvuritena peamiselt naised ning seaks see kahtluse alla vanglate turvalisuse. See v\u00e4ide ei vasta faktidele. Vangivalvuritest on meeste osakaal ligikaudu 72 protsenti ning ka vanglaametnike hulgas moodustavad mehed ligi kaks kolmandikku. Vanglateenistus h\u00f5lmab lisaks valvuritele ka mitmeid teisi ameteid, mist\u00f5ttu on kogu koosseisus naiste osakaal suurem, kuid see ei ole julgeoleku seisukohalt m\u00e4\u00e4rav.<\/p>\n

Oluline on p\u00e4devus, mitte sugu. Naiste halvustamine vanglat\u00f6\u00f6tajatena on r\u00e4igelt diskrimineeriv ja sisuliselt ebap\u00e4dev. Nii Eestis kui ka Rootsi vanglates t\u00f6\u00f6tavad naised edukalt nii valvurite kui juhtidena ning l\u00e4bivad samad f\u00fc\u00fcsilised ja erialased testid nagu mehed.<\/p>\n

Kui keegi kahtleb, kas naine suudab vajadusel relva k\u00e4sitseda, siis piisab meenutusest, et Eestis on k\u00fcllalt naislaskjaid, kes lasevad t\u00e4psemalt ja vastutustundlikumalt kui m\u00f5nigi juhuslik meessoost kriitik.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n

Eestisse ei v\u00f5eta g\u00e4ngikuritegevuses osalenud, radikaliseerunud, terroristlikke ega muul viisil v\u00f5rgustunud kurjategijaid. Iga vastuv\u00f5tuotsus tehakse koost\u00f6\u00f6s kaitsepolitseiametiga. Alaealisi ega naisi Eestisse ei tooda.<\/p>\n