Siseministeeriumi ja \u00f5iguskaitseasutuste hinnangul on narkoturg Eestis muutunud senisest hajusamaks ja mitmek\u00fclgsemaks.<\/p>\n
M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa narkootikumide pakkumisest ja vahendamisest toimub digikeskkonnas, eesk\u00e4tt sotsiaalmeedia ja kr\u00fcpteeritud suhtluskanalite kaudu. Selline tegevusviis v\u00e4hendab n\u00e4htavust avalikus ruumis ning raskendab kuritegude avastamist.<\/p>\n
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on p\u00e4rssinud narkokuritegevust mitmetes digikanalites, sealhulgas platvormidel, nagu Telegram, Snapchat, Signal, Session ning suletud gruppides Facebookis ja Instagramis.<\/p>\n
Sotsiaalmeedias tegutsevad narkodiilerid peamiselt kahel viisil. Kasutatakse kas avalikke v\u00f5i poolavalikke jututube, kus ostusoovist antakse teada ning seej\u00e4rel luuakse kontakt eraviisiliselt. Samuti on kasutusel automatiseeritud botip\u00f5hised lahendused, kus puudub otsene inimkontakt ning tehingud toimuvad kr\u00fcptoraha abil, sealhulgas nn peidikute koordinaatide edastamise teel.<\/p>\n
Lisaks esineb juhtumeid, kus narkokaubandust reklaamitakse f\u00fc\u00fcsilises ruumis QR-koodide kaudu.<\/p>\n
Osa sellistest gruppidest on Baltimaade-\u00fclesed. Kuritegelike v\u00f5rgustike tuvastamist raskendab muu hulgas VPN-teenuste kasutamine ning tegevuse killustatus.<\/p>\n
Suureks v\u00e4ljakutseks on olnud Telegram, kus veel hiljuti ei teostanud teenusepakkuja ise keelatud sisu otsingut.<\/p>\n
T\u00e4naseks teeb Telegram selles osas koost\u00f6\u00f6d ning sulgeb keelatud sisu sisaldavaid kanaleid, kuid kuritegelikud kanalid liiguvad sageli uutele aadressidele.<\/p>\n
Veebilehtede sulgemisel toimub koost\u00f6\u00f6 eesk\u00e4tt veebipolitseinike kaudu ning sotsiaalmeediaplatvormidega, kus osadel teenusepakkujatel (nt Meta toodetes) on olemas ka automaatne keelatud sisu monitooring.<\/p>\n
PPA ei kogu eraldi statistikat selle kohta, kui paljud kriminaalmenetlused on seotud elektrooniliste kanalitega. Samuti puudub eraldi arvestus selle kohta, kui palju narkokaubandusega seotud veebilehti, kr\u00fcpteeritud suhtluskanaleid ja sotsiaalmeediakontosid on suletud.<\/p>\n
Positiivse arenguna toob siseministeerium esile P\u00f5hja prefektuuri varasema ennetava tegevuse pimeveebis, mille tulemusel on sealne narkokaubandus Eesti kurjategijate seas m\u00e4rgatavalt v\u00e4henenud. Erinevalt mitmetest teistest riikidest eelistavad Eesti kuritegelikud v\u00f5rgustikud n\u00fc\u00fcd pigem tavaveebi ja sotsiaalmeediat.<\/p>\n
Ligi 100 \u00fcledoosisurma aastas<\/p>\n
2018\u20132021 suri Eestis narkootikumide \u00fcledoosi tagaj\u00e4rjel keskmiselt 30\u201340 inimest aastas, kuid 2022. aastal t\u00f5usis see arv ligi 80-ni ning hiljem on see p\u00fcsinud ligikaudu saja ringis. N\u00e4iteks 2023. aastal registreeriti 113 narkootikumide \u00fcledoosisurma ning 2024. aastal 100 surma.<\/p>\n
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogia andmetele tuginedes on viimastel aastatel oluliselt suurenenud tugevatoimeliste s\u00fcnteetiliste opioidide \u2013 eriti nitaseenide \u2013 osakaal \u00fcledoosisurmade taga.<\/p>\n
Nitaseenide suurem levik on olnud \u00fcks peamisi p\u00f5hjusi narkootikumide \u00fcledooside j\u00e4rsuks kasvuks Eestis, kuna nende toime on tugev ja elup\u00e4\u00e4stvale ravile vastuv\u00f5tlikkus madalam kui teiste opioidide puhul.<\/p>\n
Nitaseenide r\u00fchma kuuluvad ained on seotud ligi poolte narkootikumide \u00fcledoosi surmadega, kuid arvestada tuleb, et \u00fcledoosisurmade puhul on sageli tegemist mitme aine samaaegse tarvitamisega, mis omakorda suurendab surma riski, m\u00e4rkis ministeerium.<\/p>\n
Politsei j\u00e4lgib sotsiaalmeedias toimuvat narkokaubandust<\/p>\n
Siseministeeriumi kinnitusel eeldab narkoturu muutunud iseloom anal\u00fc\u00fctilise suutlikkuse j\u00e4rkj\u00e4rgulist suurendamist, kuna \u00fcha suurem osa tegevusest toimub digikeskkonnas. Sotsiaalmeediat monitooritakse peamiselt konkreetsete menetluste raames.<\/p>\n
Ministeerium t\u00f5des, et tehniline ja anal\u00fc\u00fctiline suutlikkus on hea, kuid arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja narkootikumide levitamise meetmete pidevat muutumist, on vajadus j\u00e4rjepideva v\u00e4lja\u00f5ppe ja tehnilise v\u00f5imekuse arendamise j\u00e4rele.<\/p>\n
Menetlustes l\u00e4htutakse isikup\u00f5hisest l\u00e4henemisest, keskendudes m\u00fc\u00fcjate ja nende kontaktv\u00f5rgustike tuvastamisele. PPA-\u00fcleselt on prioriteediks isikud, kes levitavad eluohtlikke aineid, tegutsevad suurtes kogustes v\u00f5i on seotud alaealistele narkootikumide pakkumisega.<\/p>\n
Siseministeeriumi s\u00f5nul ei ole oluliseks piiranguks niiv\u00f5rd tehniline v\u00f5imekus, vaid kehtiv \u00f5igusruum, sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitsen\u00f5uded, mis ei v\u00f5imalda massandmete laialdast t\u00f6\u00f6tlemist.<\/p>\n
Enim m\u00f5jutavad Eestit teiste Baltimaade narkov\u00f5rgustikud<\/p>\n
Eesti organiseeritud kuritegevust m\u00f5jutavad enim narko- ja k\u00fcberkuritegevus ning v\u00f5rgupettused. Enamik Eestis tegutsevaid kuritegelikke organisatsioone teenib tulu narkokuritegevusest, mida soodustab suur n\u00f5udlus ja pakkumine Euroopa turul.<\/p>\n
Narkokaubandust Eestisse m\u00f5jutavad eesk\u00e4tt L\u00e4ti ja Leedu ning teatud m\u00e4\u00e4ral Poola kuritegelikud v\u00f5rgustikud. Muude riikide roll on pigem kaudne ning seotud ainete soetamisega Euroopast.<\/p>\n
“Selles k\u00fcsimuses tehakse ka ministrite tasandil koost\u00f6\u00f6d. \u00c4sja toimus n\u00e4iteks kohtumine L\u00e4ti kolleegi Rihards Kozlovskisega, et arutada koost\u00f6\u00f6d piiri\u00fclese kuritegevuse, eriti narkosmugeldamise ohjeldamise valdkonnas,” lisas ministeerium.<\/p>\n
Eestis puuduvad narkootikumide tootmislaborid, kuid risk nende tekkeks on olemas.<\/p>\n
Eesti on j\u00e4tkuvalt nii sihtriik kui ka transiitriik P\u00f5hjamaade suunal, mist\u00f5ttu liiguvad l\u00e4bi Eesti ka v\u00e4lismaiste v\u00f5rgustike poolt veetavad narkootikumid, ilma et see alati tooks kaasa Eesti-sisese menetluse.<\/p>\n
Riskid v\u00e4lismaiste organiseeritud kuritegelike v\u00f5rgustike laienemiseks Eestisse on olemas, kuid turu v\u00e4iksus ja vahelej\u00e4\u00e4mise risk muudavad Eesti v\u00f5rreldes naaberriikidega v\u00e4hem atraktiivseks.<\/p>\n
Ministeeriumi hinnangul v\u00f5ib sisser\u00e4nde suurenemine pikemas vaates m\u00f5jutada tarbijaskonda ja kuritegelike struktuuride kujunemist, mist\u00f5ttu tegeletakse vastava anal\u00fc\u00fcsiga juba ennetavalt.<\/p>\n
Siseministeeriumil ei ole eraldiseisvat tegevuskava konkreetseks stsenaariumiks, kus v\u00e4lismaised organiseeritud kuritegelikud v\u00f5rgustikud asuksid Eestis narkoturgu s\u00fcstemaatiliselt kontrollima.<\/p>\n
\u00d5iguskaitseasutuste tegevus l\u00e4htub ohuhinnangutest ning hetkel ei ole t\u00e4heldatud sellise olukorra realiseerumist. Vajadusel rakendatakse kehtivaid riiklikke ja rahvusvahelisi koost\u00f6\u00f6mehhanisme ning \u00f5iguskaitsemeetmeid, selgitas ministeerium.<\/p>\n
\u00dcledoosi ennetav ravim ja v\u00f5imalus anon\u00fc\u00fcmselt uimastij\u00e4\u00e4ke loovutada<\/p>\n
Eestis on suur osa narkootikumide \u00fcledoosisurmadest seotud s\u00fcnteetiliste opioididega. \u00dcledooside ennetamiseks ja surmade v\u00e4hendamiseks on kasutusel mitmed meetmed, sealhulgas naloksooni laialdasem k\u00e4ttesaadavus.<\/p>\n
Naloksoonikomplekte saavad tarvitajad ja nende l\u00e4hedased kahjude v\u00e4hendamise keskustest ning alates 2024. aasta s\u00fcgisest on naloksooni ninasprei ka patrullpolitseinike esmaabivarustuses.<\/p>\n
Tervise Arengu Instituudi andmetel on naloksooni kasutamine ja vastav koolituste l\u00e4bimine kasvutrendis.<\/p>\n
Lisaks on narkootikumide tarvitajatele k\u00e4ttesaadav nii pikaajaline statsionaarne ravi kui ka l\u00fchiajaline v\u00f5\u00f5rutusravi, mille j\u00e4rele on n\u00f5udlus igal aastal suurenenud.<\/p>\n
V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel on ka varajase hoiatamise s\u00fcsteem, mis v\u00f5imaldab tarvitajatel loovutada uimastij\u00e4\u00e4ke anon\u00fc\u00fcmselt ning saada infot aine tegeliku koostise kohta. “See aitab ennetada olukordi, kus oodatust tugevama v\u00f5i teistsuguse toimega aine p\u00f5hjustab \u00fcledoosi,” lisas ministeerium.<\/p>\n
Ministeeriumil ei ole plaanis narkokuritegevuse vastast v\u00f5itlust \u00fcmberhinnata.<\/p>\n
K\u00e4esoleval aastal viib siseministeerium l\u00e4bi Narkopoliitika aastani 2030 vahehindamise, mille k\u00e4igus vaadatakse \u00fcle seatud eesm\u00e4rgid ja nende saavutamise senine edenemine.<\/p>\n
“Eraldi narkokuritegevuse vastase tegevuse sisulist ja strateegilist \u00fcmberhindamist ei kavandata, kuna tegemist on pidevalt arendatava valdkonnaga. \u00d5iguskaitseasutused peavad juba t\u00e4na oma tegevust jooksvalt kohandama vastavalt kurjategijate muutuvatele tegutsemisviisidele,” lisas ministeerium.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Siseministeeriumi ja \u00f5iguskaitseasutuste hinnangul on narkoturg Eestis muutunud senisest hajusamaks ja mitmek\u00fclgsemaks. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa narkootikumide pakkumisest ja vahendamisest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":105466,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,50465,1835,19666,19,3644,25,3099,23,24,22,1606,20,30],"class_list":["post-105465","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-narko","tag-narkootikum","tag-narkoturg","tag-news","tag-nitaseen","tag-populaarseimad-lood","tag-siseministeerium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uledoos","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116050538185365796","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105465","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=105465"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105465\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/105466"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=105465"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=105465"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=105465"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}