![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197099h6588t24.jpg\"\/)
German Golub Autor\/allikas: Anna-Maria Vaskovskaja<\/p>\nTuntud on German Golub eelk\u00f5ige linateose “Mu kallid laibad” (2020) poolest, millega ta p\u00e4lvis parima rahvusvahelise m\u00e4ngufilmi kategoorias tudengifilmide Oscari. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r pani filmi oma kogemuse laibavedajana, mis on \u00fcks ametitest, mida ta pidas enne filmikooli astumist. Golub on olnud tegev ka re\u017eiss\u00f6\u00f6ri assistendina\u00a0T\u00f5nis Pilli\u00a0“Fr\u00e4nki” (2025) juures ning re\u017eiss\u00f6\u00f6ri teise assistendina\u00a0Ove Mustingu\u00a0“Kalevi” (2022) puhul.\u00a0<\/p>\n
Kinopisiku sai t\u00f6\u00f6kas ja alatasa h\u00f5ivatud Golub kodulinna P\u00e4rnu Mai kinost, mille ajalooline hoone on n\u00fc\u00fcdseks lammutatud. Meie intervjuugi toimub v\u00f5ttep\u00e4eva hommikul veebis ning vestluse viimaseks kolmandikuks on re\u017eiss\u00f6\u00f6r juba autos ja teel platsile.<\/p>\n
Missugune film on “Teie teenistuses” ja miks on vaja seda teha?<\/p>\n
See on tragikom\u00f6\u00f6dia, mille otsustasime filmida peamiselt Ida-Virumaal. \u00dcks peategelane on patrullpolitseinik Helen (Piret Krumm), kelle abikaasa sooritab kuriteo. Sellega tekivad moraalsed dilemmad: millal oled sa abikaasa, politseinik, ema? See on eestivenelaste segapere, nii et peategelasest poiss r\u00e4\u00e4gib m\u00f5lemat keelt. Seal on valik, et kumb sa siis oled. Nende piiride h\u00e4gusus, kultuuride kihistumine, ametid, eraelu ja k\u00f5ik muu viivad tegelased keerulistesse olukordadesse.<\/p>\n
\u017danrist tulenevalt puudutame p\u00e4ris keerulisi teemasid, aga usun, et enne kui inimesed nutma hakkavad, tuleb nad naerma ajada, et loo vastu tekiks usaldus. Panused on l\u00f5puks p\u00e4ris k\u00f5rged, et kuidas tekkinud olukord lahendada. Kogu asjas hakkab kaevama kolmas isik, kindlustusametnik, ja peategelased l\u00e4hevad p\u00e4ris kaugele, et olukorda varjata.<\/p>\n
L\u00f5puks v\u00f5idab ikkagi s\u00fcdametunnistus ja sel p\u00f5hjusel on see poiss t\u00e4htis, ta on nagu moraalne kompass. Laps n\u00e4eb asju nii, nagu need on, mitte nii, nagu meie \u00fcritame moonutada v\u00f5i tahame, et need oleksid. Milline maailm v\u00f5iks olla ja milline see p\u00e4riselt on \u2013 see on konflikt, mille kaudu tragikom\u00f6\u00f6dia peaks v\u00e4lja tulema.<\/p>\n
Sel talvel on palju lund ja k\u00fclm, eriti Ida-Virumaal, kus olud on alati talvisemad. Kuidas on v\u00f5tted sujunud?\u00a0<\/p>\n
Tingimused on head, aga kui esimesel v\u00f5ttep\u00e4eval oli peaaegu \u201320 kraadi, siis ikkagi andis tunda 12 tundi v\u00e4ljas olemine. N\u00e4o tunned \u00e4ra peeglist, aga keha enam mitte. Selles m\u00f5ttes niimoodi paar p\u00e4eva j\u00e4rjest\u2026 Samas oli lumi just see, mida tahtsime, see t\u00f5stab visuaalset poolt \u2013 v\u00f5rreldes, \u00fctleme, mingi saksa krimkaga, kus on pime, asfalt ja k\u00f5ik muu.\u00a0<\/p>\n
Meil ei ole seda just t\u00e4nu lumele, keskkond on teine, esile tulevad teised v\u00e4rvid. Ja lumi ju katab midagi. T\u00e4pselt nagu tegelased \u00fcritavad filmis t\u00f5de peita. Meeskonnal on olnud vahel keeruline liikuda, aga \u00fcldiselt oleme hakkama saanud.<\/p>\n
V\u00f5is olla raske kohe uue filmiga alustada, kui “Meie Erika” oli just valmis saanud. Kuidas see nii l\u00e4ks?<\/p>\n
“Just valmis saanud” on tegelikult natukene palju \u00f6eldud. Viimistlemine k\u00e4ib viimase hetkeni, kuigi montaa\u017e ja Erikat puudutav lugu olid valmis. Teeme visuaalsed asjad korda, graafika, viimistlus ja v\u00e4rvid, ning siis see peaks olema rahvale n\u00e4itamiseks valmis. P\u00e4rast t\u00e4pselt kuut aastat, mis on kogu protsessile kulunud. Paralleelselt oli aktiivne periood, mil planeerisime “Teie teenistuses” tootmist, ja siis saatsime “Erika” helisse. Re\u017eiss\u00f6\u00f6rina ei pea ma otseselt kohal olema, aga nad saatsid mulle l\u00e4bikuulamiseks asju. M\u00f5lema filmiga on olnud palju “kaugkontorit\u00f6\u00f6d”.\u00a0<\/p>\n
“Teie teenistuses” puhul saime tootmise ettevalmistamiseks operaator\u00a0Elen Lotmani\u00a0ja kunstnik\u00a0Jaana J\u00fcrisega\u00a0kokku. Istusime maha ja v\u00f5tsime filmi pulkadeks lahti. Selle peale kulub teatav ajumaht, nii et m\u00f5ne tunni p\u00e4rast muutud mehaaniliseks, mis ei ole hea. V\u00e4hemalt mind aitab siis see, kui tegelen natuke aega millegi muuga. Muidugi pidin vahepeal Leedus k\u00e4ima, sest “Erika” on Eesti, L\u00e4ti ja Leedu koost\u00f6\u00f6 ning heli tehti Leedus. Sain ka “Teie teenistuses” puhul tehtud otsuseid seedida.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt oli h\u00e4sti ja oli v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d jaotada. M\u00f5ned asjad l\u00e4ksid k\u00fcll niimoodi, et kiirusta palju tahes, aga paratamatult tekivad viivitused ja ootamatused lokatsioonide v\u00f5i millegi muuga. Kogu aeg kindlasti niimoodi ei tahaks, kuigi mujal maailmas on levinud praktika, et kui oled re\u017eiss\u00f6\u00f6r, siis pead kogu aeg tegelema. Kolme asja korraga kindlasti ei saaks teha, kahte eri faasis on v\u00f5imalik. J\u00e4rgmine kord teeks seda vahet v\u00f5ib-olla natuke pikemaks, siis on endal kindlam olla.\u00a0<\/p>\n
German Golub Autor\/allikas: Anna-Maria Vaskovskaja<\/p>\n
M\u00e4letan h\u00e4sti hetke, kui Erika Salum\u00e4e v\u00f5itis Barcelona ol\u00fcmpial trekis\u00f5idus kuldmedali ja vaatasime seda vanematega ragisevast telekast. See oli ikka v\u00f5imas. “Meie Erikaga” tahtsid samas n\u00e4idata pigem inimese kui kangelase lugu. Seal tuleb v\u00e4lja tema taust, lastekodus ja kasuperes elamise raskused.<\/p>\n
Just, t\u00e4htis on inimene, sest ta eluk\u00e4ik on olnud keeruline. Ta suutis tahtej\u00f5u ja t\u00f6\u00f6 toel nii kaugele j\u00f5uda, et sai m\u00f5lemalt ol\u00fcmpialt, nii 88. aastal Soulis kui ka 92. aastal Barcelonas, kulla. Kuidas siduda see elu spordiga? Pedaalimine ammendab end, kui ei m\u00f5ista, miks inimene seda \u00fcldse tegema hakkas. \u00dctleme, et teed 15-20 aastat t\u00f6\u00f6d, et kolm minutit pjedestaalil seista \u2013 kas selle taga oli suuri pettumusi v\u00f5i midagi muud?<\/p>\n
Kui hakkasime\u00a0Mehis Pihlaga\u00a0stsenaariumit kirjutama, oli p\u00f5hiline k\u00fcsimus see, mis perioodi me ta elust v\u00f5tame ja millest t\u00e4psemalt r\u00e4\u00e4gime. See oli teadlik otsus valida mitte aastale 92, vaid hoopis aastale 88 eelnev aeg, mis l\u00f5peb esimese Tallinna Raekoja platsi vastuv\u00f5tuga. Seal oli rohkem seda, mida pole r\u00e4\u00e4gitud. Nii palju eri kihte. Oled v\u00e4ikelinnast Elvast ja su elu ei ole \u2013 mitte su enda valikute p\u00e4rast \u2013 alguses k\u00f5ige kergem. Kuidas sa seal n\u00f5ukaaja \u00fcle elad ja astud siis maailmaareenile, kus panused on nii k\u00f5rged?<\/p>\n
Seal on nii palju s\u00fcndmusi, et kui v\u00f5tame aasta 1988 ja sinna juurde kahe ol\u00fcmpia vahelise aja, siis sellest saaks teha kaheksaosalise sarja. L\u00f5ppude l\u00f5puks oligi huvitav just indiviidi kujunemine, see, kuidas ta astub sinna maailma, otsib lahendusi, proovib ellu j\u00e4\u00e4da ja \u00fcldse aru saada, mis toimub. P\u00e4ris palju on r\u00e4\u00e4gitud lapsep\u00f5lvest ja aastast 1992, aga paeluv on just see vahepealne noorusaeg, mil toimub inimese ja indiviidina v\u00e4ljakujunemine; kui palju see v\u00f5tab energiat ja aega, kui palju on kahtlusi ja k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Tundus t\u00e4htis tuua vaatajate ette see teekond, mitte Raekoja platsi kangelane. Teda on paratamatult ka tarvis, eriti praegusel ajal, aga k\u00fcsimus on selles, mida oli inimesel, kes seal kangelasena seisis, tol hetkel vaja. Kas olla m\u00f5istetud, olla armastatud v\u00f5i lihtsalt tunda end v\u00e4\u00e4rtuslikuna? Sellest see lugu ongi, p\u00f5him\u00f5tteliselt ta \u00fcritabki spordis tehtud tulemustega t\u00f5estada, et tal on maailmas koht \u2013 nagu, ma loodan, meil k\u00f5ikidel v\u00f5iks olla. See on edulugu inimlikul tasandil.<\/p>\n
Raekoja platsi esimene ja teine \u00fcritus v\u00f5tsid kokku selle k\u00fcmneaastase perioodi, mille meie surusime p\u00f5him\u00f5tteliselt kahe tunni sisse. See ei olnud sugugi lihtne, sest seal on p\u00e4ris palju inimesi. Kuna tegu on ikkagi m\u00e4ngufilmiga, pidime mitu s\u00f5pra v\u00f5i s\u00f5brannat \u00fcheks tegelaseks kokku panema. Tal oli lisaks kolm treenerit ehk kolm eri etappi spordis, millest ei ole ka eriti palju r\u00e4\u00e4gitud.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcll on see klassikaline lugu selles m\u00f5ttes, et n\u00e4itame, missugune oli lapsep\u00f5lv, ja kui tuleb sport, siis mida t\u00e4hendab see jalgratas, millise v\u00e4ljundi ta leiab. Jalgratta- ja eriti trekifilme pole palju, v\u00f5ib-olla ainult 2-3, nt jaapani film “Onna Keirin-\u014d” (1956) ja “The Flying Scotsman” (2006). Edasi tuleb tehniline pool, kuidas seda k\u00f5ike filmida.<\/p>\n
Filmisite muu hulgas Pirita Velodroomil. Produtsent Marju Lepp r\u00e4\u00e4kis v\u00f5tete ajal ERR-ile, et filmimise tehniline lahendus oli p\u00e4ris keerukas.<\/p>\n
Nuputasime operaator\u00a0Rein Kotoviga\u00a0t\u00fckk aega, kuidas seda j\u00e4\u00e4dvustada, sest arusaadavatel p\u00f5hjustel pole meil Hollywoodi vahendeid. L\u00e4ksime seda teed, et\u00a0Karolin J\u00fcrise\u00a0tegi k\u00f5vasti trenni, et p\u00e4riselt kaadris s\u00f5ita. Kui filmis on n\u00e4ha, et ta s\u00f5idab velodroomil 40\u201350\u00a0km tunnis m\u00f5ne teise n\u00e4itlejanna v\u00f5i professionaalse ratturiga, siis ta p\u00e4riselt s\u00f5idab seal.<\/p>\n
Muidugi oleme lisanud arvutiga publikut ja teinud mastaapi usutavamaks, n\u00e4iteks ol\u00fcmpia puhul, mida filmisime Helsingi velodroomil. Karolini dublant oli\u00a0Liisi Alamaa.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197102hc94ct24.jpg\"\/)
German Golub Autor\/allikas: Anna-Maria Vaskovskaja<\/p>\n
Tal oli vist selline n\u00e4omask, mida tuli p\u00e4ris kaua ette kleepida?<\/p>\n
Jah, \u00fctleme, et n\u00e4ojooned olid natuke teistsugused, aga nii sai \u00fchtlustada \u00fcleminekut kaadrite vahel. Selleks et n\u00e4itlejaid s\u00e4\u00e4sta, tegime vahetustega. Nad s\u00f5itsid 3-4 duublit \u00e4ra ja ohtlikumad man\u00f6\u00f6vrid, mis n\u00f5udsid rohkem kogemust, on k\u00f5ik profiratturite tehtud. Aga paljuski tegi Karolin asju ise.<\/p>\n
Tehniliselt oli meil kolm p\u00f5hilahendust. Mootorrattaga s\u00f5ideti ees, lisaks kasutasime spetsiaalseid madalaid platvorme v\u00f5i aluseid, millelt suurt plaani filmida, et operaator saaks f\u00fc\u00fcsiliselt kaasas olla. See polnud \u00fcldse tore karussell p\u00e4rast mitut duublit, p\u00fcsida platvormil, s\u00f5ita koos ratturitega kiirusel 50\u201355\u00a0km tunnis ja kurvis teel p\u00fcsida.\u00a0<\/p>\n
M\u00f5ned s\u00f5idud on samas \u00fcpriski lihtsalt filmitud, ongi kaamera ja pikk statiiv otsas. Vahel v\u00f5tsime p\u00e4ris pika teleobjektiivi ja sobitasime selle kinokaamerale. Paradoksaalselt pidime v\u00f5tete ajal natuke ootama, sest just selle konkreetse kaamera operaator k\u00e4is p\u00e4riselt ol\u00fcmpial. Kui ta tagasi tuli, sai ta v\u00e4rskelt kinokaameraga otsa filmida.<\/p>\n
Muus tehnilises plaanis hoidsime klassikalist spordifilmidele omast filmikeelt. V\u00e4hemalt minu vaatepunktist on arusaadav, millest me mingis kaadris v\u00f5i stseenis r\u00e4\u00e4gime, aga kaamerat\u00f6\u00f6 k\u00f5rval on ka re\u017eiss\u00f6\u00f6ri dramaturgia. Kuidas teha v\u00e4heste vahenditega midagi, mis peab olema v\u00e4ga selge?\u00a0<\/p>\n
See oli hea kogemus v\u00f5rreldes filmiga “Teie teenistuses”, mis on tragikom\u00f6\u00f6dia ja selline vahe\u017eanr, siin peab kogu aeg justkui ujuma. On veidi karikatuursed tegelased, realistlik ps\u00fchholoogia, ja siis need kuidagi segunevad. Peab kontrollima, millal on nali, klounaad, draama v\u00f5i melodraama. “Erika” andis hea vundamendi, kuidas filmi kindlalt teha. N\u00fc\u00fcd on vaja sellist vahepealset asja teha, see v\u00e4rske kogemus aitaski v\u00f5ib-olla uue filmi sees natuke t\u00f5husamaid lahendusi otsida.\u00a0<\/p>\n
“Meie Erika” taustat\u00f6\u00f6 oli teil p\u00f5hjalik. Erika Salum\u00e4est on kirjutatud mitu raamatut ja peaosaline Karolin J\u00fcrise k\u00e4is ka Hispaanias, kus Salum\u00e4e juba pikemalt elab, temaga kohtumas.<\/p>\n
“Meie Erika” filmi spetsiifika on see, kuidas mina m\u00f5istan teda kui inimest v\u00f5i seda hetke ajaloos. See ei ole muidugi absoluutne t\u00f5de, aga samamoodi on raamatutega, et kui kirjutad endast v\u00f5i keegi teine kirjutab sinust, siis kus on objektiivne t\u00f5de? \u00dche raamatu pealkiri on n\u00e4iteks “Viraa\u017e”, see anti v\u00e4lja aastal 1991 ja on suhteliselt faktip\u00f5hine, mis oligi lisaks reportaa\u017eidele hea faktide \u00fcleskorjamiseks.<\/p>\n
Ma ei teinud aga otsuseid mingi raamatu p\u00f5hjal. Kohtusin inimestega, kes olid selle asja sees, n\u00e4iteks\u00a0Tiit Koitnurmega, kes oli t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes nagu m\u00e4ned\u017eer ja r\u00e4\u00e4kis enda perspektiivist. Vestlesin ka m\u00f5nede Erika s\u00f5brannade ja tema endaga. L\u00f5puks ongi nii, et paned faktid kokku, aga inimeste m\u00e4lestused ujuvad. Filmis on kahe treeneri vaheline konflikt: \u00fcks r\u00e4\u00e4kis, et jaa, m\u00e4letan, see oli aastal 86, ja teine, et see oli aastal 94. Oot-oot, see on ju v\u00e4ga pikk vahemik!\u00a0<\/p>\n
Siis teedki otsuse, kuhu see loos paigutada ja kas see on \u00fcldse mainimist v\u00e4\u00e4rt. Ja kui on, siis sa ei saa otseselt t\u00f5estada, millal see oli. Leidsime loogilise koha, kus see oleks dramaturgiliselt kasulik ja saaks tehniliselt olla. See ongi faktide, juttude ja enda arusaama kombinatsioon, mida oli koos Mehisega v\u00e4ga p\u00f5nev kokku panna. P\u00e4rast kirjutas Mehis “Rahamaa” ja sealt on ka n\u00e4ha, et ta on osav selles lugude ja p\u00e4ris s\u00fcndmuste kombineerimises.<\/p>\n
Olin l\u00e4binud just \u00fche Ameerika Filmiakadeemia programmi, kuhu sain koha p\u00e4rast “Mu kallite laipade” auhinda. Kuna oli COVID, ei saanud me kohale minna ja saime kompensatsiooniks ligip\u00e4\u00e4su mentorlusprogrammile. \u00dcks akadeemia liige, kes on ka rahvusvaheliste filmide komisjonis, aitas “Meie Erika” n-\u00f6 v\u00e4lismaa pilguga \u00fcle vaadata. Minu meelest oleme selles suhtes natuke lukus, kuidas n\u00e4eme iseenda lugusid ja kuidas meid n\u00e4evad v\u00e4lismaalased.<\/p>\n
Mitte et ta oleks midagi ette dikteerinud, aga tal puudub meie kontekst. Minu jaoks oli t\u00e4htis, et kui r\u00e4\u00e4gime lugu Erikast, siis ei ole vahet, kas seda vaadatakse Eestis, L\u00f5una-Ameerikas v\u00f5i kuskil mujal. Inimesed v\u00f5iksid s\u00f5ltumata oma taustast p\u00f5hiteemast aru saada. Tunda empaatiat peategelase suhtes, m\u00f5ista teda kui inimest. \u00d5ppisin p\u00e4ris palju selle kohta, kuidas asju tehakse ja mis t\u00f6\u00f6tab. See on v\u00f5tteplatsil palju aidanud. Ka selles m\u00f5ttes, et selge, j\u00e4rgmine kord saab seda paremini teha.\u00a0<\/p>\n
Otsid kogu aeg seda, millest film l\u00f5puks r\u00e4\u00e4gib; mis ta olla tahab. Fenomenaalselt muutub see mingil hetkel peaaegu iseseisvalt, painuta paremale v\u00f5i vasakule. Reeglistik justkui kasvab \u00fcmber. Seet\u00f5ttu oli see mitmek\u00fclgne ja p\u00f5nev filmitegemine, sest see h\u00f5lmas k\u00f5iki aspekte. Mitte ainult minu kui re\u017eiss\u00f6\u00f6ri jaoks, vaid seal olid lisaks mentorlusele eri programmid, mille kaudu tulid need v\u00e4lised pilgud. Nagu ma \u00fctlesin, tahtsin teha kindlat asja kindla peale. Praegu tundub, et see \u00f5nnestus.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197108hd47et24.jpg\"\/)
German Golub Autor\/allikas: Anna-Maria Vaskovskaja<\/p>\n
Mentorlusprogrammiga seoses meenub, et oled r\u00e4\u00e4kinud, kuidas Eesti filmit\u00f6\u00f6stuse tehnilised meeskonnad on harjunud maailmatasemega, aga loojad v\u00f5i re\u017eiss\u00f6\u00f6rid kipuvad maha j\u00e4\u00e4ma. Seega v\u00f5ib selline k\u00f5rvalpilk Eestile (ja tegelikult igale kultuurile) kasulik olla.<\/p>\n
P\u00e4eva l\u00f5puks \u2013 mitte et neid kuidagi v\u00e4iksemaks teha \u2013 ei ole teatrites ega muudes kunstides samasugust konkurentsi kui kinos. Kui l\u00e4hed Apollo kinno, siis sul on seal n\u00e4iteks Marvel, mingi saksa film, kokku 7\u20138 linateost \u2013 eriti eelmisel aastal, kui olid “Vooluga kaasa”, “Anora”, t\u00e4iesti maailma tippklass \u2013, ja siis pead nendega t\u00e4helepanu nimel konkureerima. Soodustust keegi sulle samas ei tee, mitte ainult Eestis, vaid ka v\u00e4lismaal, n\u00e4iteks L\u00e4tis v\u00f5i Leedus. Mis p\u00f5hjusel peaks v\u00e4lismaalane eelistama eesti filmi? Kindlasti siis, kui see n\u00e4eb hea v\u00e4lja ja r\u00e4\u00e4gib midagi, mis k\u00f5netab.\u00a0<\/p>\n
Samas, \u00fctlen h\u00e4sti l\u00fchidalt, p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist pole ju filmi otseselt kui kunstivormi reguleeritud. Kui vaadata kino v\u00f5i ekraanikultuuri m\u00f5ju, siis meil ei ole \u00fchtegi seadust v\u00f5i midagi, mis kaitseks eesti filmi ning tagaks meie keele, kultuuri, ajaloo ja teiste v\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilimise.\u00a0<\/p>\n
L\u00f5puks on siin mitu asja: kultuuriline aspekt, \u00e4riline aspekt, kui hea on meie enda arusaam sellest, mis filmi me teeme ja miks, kuidas film mitte ainult festivalidel, vaid \u00fcldiselt oma kvaliteedi poolest silma paistab. See m\u00f5jutab, kas siia tullakse v\u00e4lismaalt filme tegema. Nagu mainisid, on tehniline meeskond saanud tunduvalt rohkem kogemust.\u00a0<\/p>\n
Sellist asja minu teada v\u00e4ga palju ei ole, et v\u00f5tad eesti re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja paned ta briti filmi tegema. Samas n\u00e4iteks meie v\u00e4ga osavad valgustajad on p\u00e4rast “Tenetit” endiselt kaasatud nii Norra, Taani kui ka teiste riikide projektidesse, kust nad saavad hea kogemuse. Leedukatel \u00f5nnestub see praegu natukene paremini kui meil, aga usun, et j\u00f5uame ka sinna, et teeme sama edukalt, kindlalt ja j\u00e4rjepidevalt filme, mis on kvaliteedilt suuremadki kui “Erika”.\u00a0<\/p>\n
Usun samamoodi, et see v\u00f5tab lihtsalt aega. Oled r\u00f5hutanud, et film on kollektiivne looming ja kunagi ei tea, kellega koos tekivad head ideed. Keegi peab muidugi otsustama, aga platsil on siis pigem demokraatlik atmosf\u00e4\u00e4r?<\/p>\n
Atmosf\u00e4\u00e4riga on nii, et palju ressurssi kulub asjade kokkuviimisele. Otsused, mille juhina teed, v\u00f5ivad tulla hiljem tagasi positiivselt v\u00f5i negatiivselt. Ma ei m\u00f5tle siin ainult re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, vaid ka produtsenti ja iga osakonna juhti. Pead mitte ainult tehniliselt, vaid ka loominguliselt p\u00e4ris palju panustama. \u00dcldiselt arvan, et kollektiivse kunsti pluss \u2013 nagu praegu “Teie teenistuses” puhul \u2013 on see, kui on v\u00e4ga tugev tiim. Kui mul on lavastajana m\u00f5nes stseenis mingeid k\u00fcsimusi v\u00f5i probleeme, siis teised saavad olla toeks ja sooritada tasemel, mis on parasjagu saavutatav.\u00a0<\/p>\n
Filmi ei ole v\u00f5imalik kaks korda teha. Minu k\u00e4est k\u00fcsiti “Mu kallite laipadega” seoses, kas sellest oleks saanud teha t\u00e4ispika filmi. Pole m\u00f5tet, sest tegelikult on see lugu juba \u00e4ra r\u00e4\u00e4gitud. Aga “Teie teenistuses” n\u00e4itel on olemas veel teised tegelased, hakkasin kompama selle maailma piire ja m\u00e4nguruumi. See on v\u00f5imalik, kui inimesed ei ole pelgalt huvitatud, vaid materjal m\u00f5jutab neid piisavalt emotsionaalselt. Oled n\u00f5us tegema filmi mitte raha, vaid reaalselt selle p\u00e4rast, et lugu l\u00e4heb sulle korda, ja oled n\u00f5us olema 12 tundi \u201320 kraadiga kuskil v\u00e4ljas, et teha seda v\u00f5imalikult k\u00f5rgel tasemel.\u00a0<\/p>\n
Ma arvan, et see on meie v\u00e4iksema produktsiooni tugevus. Pole sellist “tehaslikku” suhtumist, et lihtsalt teen ja teenindan, vaid on hirm oma koha, n\u00e4o v\u00f5i karj\u00e4\u00e4ri p\u00e4rast. Inimesed ikkagi tahavad seda lugu teha ja m\u00f5istavad seda h\u00e4sti. N\u00e4iteks operaator Elen Lotman, kes on ema nagu peategelanegi. Operaatoriamet oli varem kuidagi r\u00f5hutatult meeste ala ja sama on politseinikuametiga, mis on raske f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6, mille k\u00e4igus tuleb langetada palju otsuseid.<\/p>\n
On hea, kui see, mida miski t\u00e4hendab loos tegelasele, ja see, mida sa ise teed, on kuidagi paralleelsed v\u00f5i \u00fchtivad. See annab rohkem motivatsiooni mitte ainult s\u00fcvenemiseks, vaid ka selleks, et tuua kuidagi v\u00e4lja just seda, mis k\u00f5netab inimesi, kes on sarnases olukorras v\u00f5i tunnevad midagi \u00e4ra. See on t\u00e4htis, sest see ei ole lihtsalt tellimust\u00f6\u00f6, vaid kollektiivne kunst, mida inimesed \u2013 ehk siis meie \u2013 teevad ja m\u00f5istavad \u00fchiselt ning mille nad tahavad ekraanil vaataja ette tuua.\u00a0<\/p>\n
Oled enda kogetut varemgi filmidesse pannud, n\u00e4iteks “Mu kallites laipades” oli su kogemus laibavedajana. “Teie teenistuses” puhul saad ilmselt kasutada oma kahes kultuuris (eesti ja vene) elamise kogemust. See on ka \u00fcks filmi p\u00f5hiteemasid ja seni ikkagi pigem v\u00e4he kajastust leidnud probleem.<\/p>\n
See, mis maailmas praegu toimub, on v\u00e4ga k\u00fcsitav. Kuidas me selles orienteerume? Mis on meie v\u00e4\u00e4rtused, millest l\u00e4htuvalt \u00fcritame leida oma kohta ja teha otsuseid, mille eest seista? Vahel on nii, et satud konflikti sellisel moel, mida sa ise ei ootakski. Kui r\u00e4\u00e4kida eesti ja vene kultuurist, siis see ei ole nii mustvalge. Siin on valgevenelasi, ukrainlasi, venelasi. N\u00f5ukogude Liidu mikser k\u00e4is \u00fcle, inimesi saadeti kuhu iganes ja nende elusid rikuti.<\/p>\n
L\u00f5puks on kihistusi nii palju, et kui juhtub selline konflikt nagu s\u00f5da Ukrainas, v\u00f5tavad inimesed omavahel maailmavaatelisi pooli, eriti alguses. M\u00f5nede peredega on nii, et istud laua taga ja seal v\u00f5ib olla 3-4 erinevat arvamust, mis tekitab paratamatult konflikte. Mustvalgeks v\u00e4rvimine on lihtne, aga mis siis, kui k\u00f5ik on hall? Elen Lotman mainis ka \u00fches oma intervjuus, et kosmosest vaadates on maa ja mere piir v\u00e4ga selge, aga rannas k\u00e4ivad lained edasi-tagasi ja otsid, kus see piir on.<\/p>\n
Sellised k\u00fcsimused on paratamatult ka filmis. Kas tegeleme sellega, mis on praegu, v\u00f5i \u2013 nagu “Erika” puhul \u2013 sellega, mida oleme n\u00e4inud, lugenud v\u00f5i kogenud? See on meie vanemate p\u00f5lvkond, kes m\u00e4letab N\u00f5ukogude Liidu lagunemist ja Euroopa Liidu saabumist. Arvamused on erinevad ja ma ei tahaks kedagi \u00f5petada, vaid pigem n\u00e4idata seda olukorda. Proovid j\u00e4tta inimestele v\u00f5imaluse otsida, anda kas siis huumori v\u00f5i draama kaudu edasi seda teekonda, mida ta iseendaga seostab.<\/p>\n
Mingi refleksioon ei toimu isegi mitte poliitilisel, vaid inimeste tasandil, nt kui palju \u00fcritame oma l\u00e4hedasi kontrollida. V\u00f5i kui palju tahavad emad, et nende laps oleks t\u00e4pselt see, kes ta peaks olema, kuigi ta on indiviid, kellel on oma emotsioonid, tahe ja muud asjad. Kuidas sundida teda mingil viisil olema? See on v\u00f5imatu.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197096h5acat24.jpg\"\/)
German Golub Autor\/allikas: Anna-Maria Vaskovskaja<\/p>\n
Kuidas on praegu sinu t\u00f6\u00f6ga ERRis valgustaja-operaatorina? Kas see on pausil?<\/p>\n
Praegu on see enamasti pausil. M\u00f5ned asjad olen teinud, aga pigem on see selline k\u00f5rvalt\u00f6\u00f6 ja keskendun rohkem filmidele.\u00a0<\/p>\n
Kirjutasid Sirbis m\u00f5ned aastad tagasi sellest, et re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ei peaks otsima sotsiaalmeediast ja TikTokist ning et noored talendid vajaksid rohkem tugiprogramme, samas filmitegija v\u00f5iks ikkagi omada mingisugust professionaalsemat pilku, n\u00e4iteks haridust.\u00a0<\/p>\n
Kindlasti, see ei ole nii ainult filmide puhul. Kui palju on meie \u00fcmber t\u00e4nap\u00e4eval ekraane\u2026 See, mis j\u00f5uab kinno, peab ikkagi olema oskuslik ja peab j\u00e4\u00e4ma v\u00f5imalus seda kuidagi hinnata. Ajalooliselt on pidanud seda ikka \u00f5ppima. V\u00f5ib-olla tean midagi kaudselt vee puhastamisest, k\u00f5ige algelisemal tasemel, aga ma ei saa lasta vett l\u00e4bi s\u00f6efiltri ja \u00f6elda siis, et n\u00fc\u00fcd olen selles spetsialist. Inimesed \u00f5pivad seda p\u00e4ris pikalt nagu iga muud ametit.<\/p>\n
See on iseenda valik, aga ameti tundmine ja kogemused tulevad ikkagi sealt, mida ja kelle k\u00e4est \u00f5pid, olgu siis Eestis v\u00f5i mujal. Kindlasti on edukaid, loomingulisi ja maailmatasemel re\u017eiss\u00f6\u00f6re, kes ei ole seda \u00fclikoolis \u00f5ppinud, aga hakata v\u00f5tma iga\u00fcht, kes teeb videoid, konkreetse tegijana\u2026 Nad ainult ei loo, vaid need inimesed, n\u00e4iteks re\u017eiss\u00f6\u00f6rid, tunnevad ka ajalugu, konteksti, \u00fcldisemalt kogu kino kui sellist ja ekraanikultuuri.<\/p>\n
Sotsiaalmeedia spetsialistid \u00f5pivad samamoodi oma ametit. Miks ma \u00fctlesin konkreetselt “kino” \u2013 film on film, \u00fcks kaadrik kogu selles kultuuris ja inglise keeles\u00a0industry’s. See h\u00f5lmab nii \u00e4rilist kui ka loomingulist aspekti, siin on inimesi, suhtekorraldust, logistikat, k\u00f5ike. Nii lihtsalt see ka ei k\u00e4i.<\/p>\n
Samas ma saan aru\u00a0Edithi\u00a0(Sepa, Eesti Filmi Instituudi juhi, kes pakkus v\u00e4lja, et TikTok on hea v\u00f5imalus leida uusi talente\u00a0\u2013 P. K.) m\u00f5ttest, et kes on meie noored autorid ja mida neil \u00f6elda on. Kust me otsime neid, kui neid koolist ei tule? See oli ka p\u00f5hjus, miks mu vastus oli nii selge ja kohene, et oleme olemas, lihtsalt alles kasvame ja tutvume.\u00a0<\/p>\n
P\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist oli suur auk, enne kui meie struktuurid v\u00f5imaldasid j\u00f5uda kuidagigi taas selleni, et hakkame filme tegema. J\u00e4rgmine samm olekski, nagu ma enne \u00fctlesin, \u00fcldine filmiseadus v\u00f5i ekraanikultuur, mis aitaks tegutseda j\u00e4rjepidevalt ja kindlalt nagu muudes Euroopa riikides, n\u00e4iteks Taanis. Saksamaa on muidugi suurem riik, aga ka neil on asjad paika pandud, sest nii tulevad noored autorid kindlamalt ja j\u00e4rjepidevalt peale.\u00a0<\/p>\n
Leidsid sealsamas artiklis meie filminduse kohta, et “ainus, mis meil on, on ilus jutt”. Arutlesid ka selle \u00fcle, kas “Kupee nr 6”, “Kapten Volkonogovi p\u00f5genemine” ja “K\u00f5rb” on eesti filmid v\u00f5i mitte.<\/p>\n
See on keeruline k\u00fcsimus, mille teemal on toimunud mitu valdkonna koosolekut. Kuhu see joon t\u00f5mmata? Meil ei ole \u2013 mainin seda viimast korda \u2013 filmiseadust ega ka kuidagi paberil kaardistatud, mis on \u00fcldse film ja mis ei ole. Kes seda otsustab, kas on v\u00f5i ei ole, ja kas \u00fcldse peabki? V\u00f5tame Apollo produktsioonid. Miks need ei ole eesti filmid? Need on ju eesti keeles ja klassikalised eesti lood. M\u00e4ngu tuleb k\u00fcsimus, kas need on v\u00f5i ei ole v\u00e4\u00e4rtfilmid. M\u00f5ned nendest v\u00f5ib-olla on, m\u00f5ned on j\u00e4llegi kommertslikuma kallakuga ehk kom\u00f6\u00f6diad. Seda, et kommertsfilm ei ole eesti film, ei saa ka \u00f6elda.<\/p>\n
Selles kontekstis on eesti film toodetud Eestis, selle peaproduktsioon toimub Eesti riigis ja r\u00e4\u00e4gitakse lugu, mis on kultuurilises v\u00f5i ajaloolises plaanis t\u00e4htis eesti rahvale. Seda m\u00f5istavad ka inimesed v\u00e4lismaalt, nad saavad mitte ainult keele, vaid v\u00e4liste tunnuste ja stiili p\u00f5hjal aru, et see on heas m\u00f5ttes eesti film, mis v\u00e4\u00e4rib aega, et seda vaadata.\u00a0<\/p>\n
Kuidas t\u00e4pselt kirja panna, mis see on ja kust l\u00e4heb selle piir, mis saab toetuse? N\u00e4iteks kui film ei ole EFI toetust saanud, aga k\u00f5ik need punktid on t\u00e4idetud, siis see on ikkagi eesti film, nii et rahastus nii otseselt ei m\u00e4\u00e4ra. N\u00e4iteks “Kupee nr 6” puhul on tegemist kollektiivse filmi ja mitme riigi koost\u00f6\u00f6ga. Ainuke miinus on, et kas see t\u00f5esti r\u00e4\u00e4gib neid lugusid ja t\u00f5statab probleeme, mis on t\u00e4htsad meil siin, v\u00f5i \u00fcritatakse seda sobitada viiele-kuuele riigile?<\/p>\n
Toon n\u00e4iteks sellesama “Rahamaa”. Kuigi Taani on sellega seotud, on see eesti lugu. Selle taustal on ikkagi inimeste valupunktid, mis on p\u00e4rit siinsest kontekstist. Kui tuleb suur raha ja aeg ei ole k\u00f5ige parem, sest raha \u00fcldse ei ole, siis tekib soov olla keegi v\u00f5i teenida.<\/p>\n
V\u00f5iks k\u00fcll rohkem valdkonnana maha istuda ning arutada koos kultuuriministri ja riigiga, kuidas see k\u00f5ik kirja panna ja kuidas positsioneerime ennast eesti filmina. Kuidas saame teenindada neid, kes tulevad siia filmima? Arvan, et see on pikk arutelu, aga teiste riikide kogemuse p\u00f5hjal on see v\u00f5imalik. See on v\u00e4ga t\u00e4htis eriti praeguses riigi rahastuse kontekstis. Need filmid, mida n\u00e4idatakse siin kinos, elades riigieelarve “seljas” \u2013 kas saaksime \u00e4kki eesti filmile turult v\u00f5imsust juurde?\u00a0<\/p>\n
Need asjad on olemas, aga vaja on \u00f5iguste ja seaduste poolest \u00f5iget “torustikku”, et seda \u00fcldse teha. Seda raha, mis aitaks olla n\u00e4htavam v\u00e4\u00e4rtfilmidega. Arvan, et see tuleb, mida rohkem me \u2013 mina nt filmidega “Erika” ja “Teie teenistuses” \u2013 panustame sellesse, mis on eesti film, et see oleks \u00e4ratuntav. See lihtsalt v\u00f5tab aega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tuntud on German Golub eelk\u00f5ige linateose “Mu kallid laibad” (2020) poolest, millega ta p\u00e4lvis parima rahvusvahelise m\u00e4ngufilmi kategoorias…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":105531,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,28104,140,28155,18122,15821,40187],"class_list":["post-105530","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-german-golub","tag-meelelahutus","tag-meie-erika","tag-muurileht","tag-peeter-kormasov","tag-teie-teenistuses"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116050951157305181","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105530","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=105530"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105530\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/105531"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=105530"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=105530"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=105530"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}