{"id":105678,"date":"2026-02-11T11:22:21","date_gmt":"2026-02-11T11:22:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/105678\/"},"modified":"2026-02-11T11:22:21","modified_gmt":"2026-02-11T11:22:21","slug":"politico-portugali-valimiste-suurim-kaotaja-oli-antonio-costa-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/105678\/","title":{"rendered":"Politico: Portugali valimiste suurim kaotaja oli Antonio Costa | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Veebiv\u00e4ljaanne Politico kirjutab, et Portugali presidendivalimiste suurim kaotaja oli Euroopa \u00dclemkogu praegune eesistuja Antonio Costa. Portugali endise peaministri Costa kunagine rivaal v\u00f5itis valimised, samas parempopulistid suutsid oma poliitilist positsiooni tugevdada.<\/p>\n<p>Portugali presidendiks valiti Sotsialistliku Partei kandidaat Antonio Jose Seguro, keda toetas ligi 67 protsenti valijatest. Parempopulistliku partei Chega kandidaat Andre Ventura sai ligi 33 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\u00a0<\/p>\n<p>Antonio Costa kuulub samuti Sotsialistlikku Parteisse ning oli aastatel 2015\u20132024 Portugali peaminister. M\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendi alguses toimus Costa ja Seguro vahel terav parteisisene v\u00f5imuv\u00f5itlus, mille tulemusena viimane taandus m\u00f5neks ajaks suurest poliitikast.<\/p>\n<p>Seguro andis ka valimiskampaania ajal m\u00e4rku, et riik oli Costa v\u00f5imuloleku ajal valel kursil. P\u00fchap\u00e4evased tulemused n\u00e4itavad, et ka valijad jagasid Seguro muret ning leidsid, et riik ei liigu \u00f5iges suunas.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.politico.eu\/article\/portugal-presidential-election-antonio-costa-legacy-antonio-jose-seguro-far-right-chega\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Politico<\/a> kirjutab, et kui Costa 2015. aastal Portugali etteotsa kerkis, oli Portugal pea ainus Euroopa riik, kus parempopulistid polnud suutnud kanda kinnitada.\u00a0<\/p>\n<p>Valijad on aga \u00fcha rohkem pettunud sisser\u00e4ndes, elukalliduse kriisis ja poliitilises korruptsioonis. Olukorda kasutavad \u00e4ra parempopulistid ja m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal sai Chega juht Andre Ventura ligi kolmandiku h\u00e4\u00e4ltest.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;On t\u00e4iesti \u00f5igustatud siduda see n\u00e4htus viimase 10 aasta jooksul siin rakendatud majandusliku ja sotsiaalse mudeliga. See on majandus, mis p\u00f5hineb madala kvalifikatsiooniga t\u00f6\u00f6j\u00f5ul, palgad on v\u00e4iksed. Samal ajal on hinnad j\u00e4rsult t\u00f5usnud. Ja Costa on selle mudeli n\u00e4gu,&#8221; \u00fctles Lissabonis asuva uuringukeskuse parempopulismi ekspert Riccardo Marchi.\u00a0<\/p>\n<p>Lissaboni \u00dclikooli sotsiaalteaduste instituudi politoloog Antonio Costa Pinto \u00fctles, et p\u00e4rast diktatuuri l\u00f5ppu 1974. aastal ei kadunud parem\u00e4\u00e4rmuslus riigist t\u00e4ielikult.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;On palju andmeid, mis n\u00e4itavad, et umbes 18 protsenti valijaskonnast pooldas autoritaarseid v\u00e4\u00e4rtusi, kuid varem h\u00e4\u00e4letasid nad kas peavoolu konservatiivsete parteide poolt v\u00f5i ei h\u00e4\u00e4letanud \u00fcldse,&#8221; \u00fctles Pinto.\u00a0<\/p>\n<p>Ventura sai aru, et see valijaskond on olemas, lahkus peavoolu paremtsentristlikust parteist ning l\u00f5i enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi Chega. Ta kandideeris peavooluvastase s\u00f5numiga, r\u00e4\u00e4kis otsekohest juttu ning lubas astuda vastu rahvast eemaldunud poliitilisele eliidile.<\/p>\n<p>Ta ei p\u00e4\u00e4senud toona Euroopa Parlamenti, kuid j\u00f5udis veidi hiljem Portugali parlamenti. Viimastel aastatel on Chega kerkinud riigi juhtivaks opositsioonij\u00f5uks. Viimastel presidendivalimistel p\u00e4\u00e4ses Ventura juba teise vooru.\u00a0<\/p>\n<p>Lissaboni \u00dclikooli sotsiaalteaduste instituudi politoloog Pedro Magalh\u00e3es \u00fctles, et paljude valijate hinnangul on peavoolu parteid osa parteis\u00fcsteemist, mis ei suuda reageerida riigi ees seisvatele v\u00e4ljakutsetele.\u00a0<\/p>\n<p>Costa v\u00f5imuloleku ajal l\u00e4ks Portugali suurlinnades elu j\u00e4rsult kallimaks. Costa valitsus \u00fcritas edendada turismi ning teenindussektorisse loodi uusi t\u00f6\u00f6kohti. Politico toob v\u00e4lja, et turismisektor l\u00f5igi \u00f5itsele, kuid see toimus kohalike elanike arvelt. Eluasemekriis on aastast aastasse muutunud \u00fcha t\u00f5sisemaks.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Turismil on plusse ja miinuseid. Sellest tulev raha aitas paljusid meie linnu taastada. Kuid pere jaoks, kes ei jaksa enam \u00fc\u00fcri maksta, pole see esmat\u00e4htis,&#8221; \u00fctles Sotsialistliku Partei poliitik Sergio Sousa Pinto.<\/p>\n<p>Samal ajal on kasvanud meelepaha avalike teenuste olukorra p\u00e4rast, kuna Costa valitsus p\u00fc\u00fcdis eelarvedistsipliini abil hoida avaliku sektori kulutused kontrolli all. Sisser\u00e4nne on samas j\u00e4rsult kasvanud ning investeeringute puuduse t\u00f5ttu on avaliku sektori teenused \u00fclekoormatud.<\/p>\n<p>Chega s\u00fc\u00fcdistab n\u00fc\u00fcd migrante avalike teenuste kehvas toimimises.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;See on majanduslikult ebaratsionaalne argument, kuid see s\u00f5num meeldib valijatele, kes on pettunud suurenenud kuludes ja maksudes,&#8221; t\u00f5des Magalh\u00e3es.\u00a0<\/p>\n<p>Chega oli varem eriti populaarne noorte meeste seas, kuid n\u00fc\u00fcd suurendab marurahvuslik partei toetust ka teiste valijar\u00fchmade seas. See t\u00e4histab olulist nihet Portugali poliitilisel maastikul, kus varem domineerisid peavoolu kuuluvad parempoolsed parteid.\u00a0<\/p>\n<p>Ventura ise \u00fctles m\u00f6\u00f6dunud p\u00fchap\u00e4eval oma toetajatele, et Chegast on saanud riigi poliitilisel maastikul juhtiv j\u00f5ud.<\/p>\n<p>&#8220;Me juhime Portugalis parempoolset ruumi. Ja me hakkame varsti seda riiki valitsema,&#8221; teatas Ventura.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veebiv\u00e4ljaanne Politico kirjutab, et Portugali presidendivalimiste suurim kaotaja oli Euroopa \u00dclemkogu praegune eesistuja Antonio Costa. Portugali endise peaministri&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":105679,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,3976,34,36,31,32,21,28,29,95,19,50577,25,3975,2729,3711,23,24,22,20,670,30,92,93,94],"class_list":["post-105678","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elukallidus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-peavool","tag-populaarseimad-lood","tag-populism","tag-portugal","tag-sisseranne","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116051741523250129","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105678","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=105678"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105678\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/105679"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=105678"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=105678"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=105678"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}