{"id":106235,"date":"2026-02-12T06:26:07","date_gmt":"2026-02-12T06:26:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/106235\/"},"modified":"2026-02-12T06:26:07","modified_gmt":"2026-02-12T06:26:07","slug":"contra-latis-tuntakse-eesti-kirjandust-rohkem-kui-meil-lati-kirjandust-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/106235\/","title":{"rendered":"Contra: L\u00e4tis tuntakse Eesti kirjandust rohkem kui meil L\u00e4ti kirjandust | Kirjandus"},"content":{"rendered":"

Kultuurisaates “Presidendi raamatuklubi” on sel korral vaatluse all Contra t\u00f5lgitud l\u00e4ti kirjaniku Guntis Berelise teos “H\u00e4rra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte”. Contra t\u00f5des, et L\u00e4tis tuntakse Eesti kirjandust paremini ning lisas, et Kivir\u00e4hki uusi teoseid tahetakse seal v\u00e4ga.<\/p>\n

P\u00f5hjusi, miks 2025. aastal samuti omakeelse raamatu 500. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud L\u00e4ti kirjandusest sai v\u00e4lja valitud just Berelise teos, on president Alar Karise s\u00f5nul mitu. “Selle on v\u00e4lja andnud Loomingu Raamatukogu, mis tegutseb 1950. aastate l\u00f5pust. Ma ei tea, kas toona sellele niimoodi m\u00f5eldi, aga enamuses on seal ilmunud v\u00e4liskirjandus, mida ei tohtinud s\u00fcgaval n\u00f5ukogude ajal raamatuna v\u00e4lja anda. Siis leiti ajakirjavorm, mille kaudu parim v\u00e4lismaa kirjandus Eesti lugejani j\u00f5udis,” r\u00e4\u00e4kis Karis.<\/p>\n

“Kes on seda raamatut juba lugenud, siis sobitub see muidugi t\u00e4nap\u00e4eva maailma v\u00e4ga h\u00e4sti. Seda peab mitu korda lugema. Ma ei tea, mitu korda Contra seda luges enne, kui t\u00f5lkima hakkas, aga siin on nii palju absurdi, et v\u00e4ga vahva raamat,” r\u00e4\u00e4kis Karis 2018. aastal L\u00e4tis ning 2022. aastal Eestis ilmunud teosest.<\/p>\n

Contra s\u00f5nul lummas teda juba Berelise kogu esimene jutt. “Ja siis, kui juba tundus t\u00e4iesti lummav, siis keerati veel vint peale ja siis mul oli selge, et ma tahaksin seda kuhugi kirjastamiseks pakkuda. \/…\/ Tahtsin neid Eesti lugejale edasi enda, sest need on natukene justkui \u00f5udusjutud, m\u00f5ni \u00fctleb muidugi et palju \u00f5udusjutud, aga tegelikult on igal lool sees iva meie igap\u00e4evaelust,” m\u00e4rkis Contra.<\/p>\n

“Presidendi raamatuklubis” on k\u00fclas Contra Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk<\/p>\n

“Berelis on selline huvitav tegelane, kes oli pikka aega eelk\u00f5ige tuntud kui kirjandusajaloolane ja kriitik. Ta hindas tihtipeale \u017e\u00fcriides ka teiste raamatuid. Oli \u00fcks konkurss, kus ta \u00fctles, et millelegi ei ole auhinda anda. Ja nagu ikka kirjanikud tihti kriitikule \u00fctlevad, \u00f6eldi ka talle, et kirjuta siis ise paremini. Berelis \u00fctles, et eks ma siis kirjutan,” selgitas Contra, kelle s\u00f5nul oli raamatut v\u00e4ga hea t\u00f5lkida, sest oli tunda, et Berelis teab, kuidas kirjutada.<\/p>\n

Karise s\u00f5nul \u00f5petab “H\u00e4rra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte”, et maailm ongi v\u00e4ga kirju. “Tuleb silmad lahti k\u00e4ia. Mitte otsida seda, mida kuskil n\u00e4ha saab, vaid seda, mis seal on. Teinekord ongi seal k\u00f5ik teistmoodi,” m\u00e4rkis Karis.<\/p>\n

Karise lisas veel, et igas jutus on v\u00e4ga palju huvitavaid elemente. “\u00dcllatavad on ka k\u00f5ik l\u00f5pud, kuhu lood j\u00f5uavad. V\u00f5tad j\u00e4rgmise loo ja vaatad, kui naljakaks v\u00f5ivad asjad veel minna. Jah, natukene \u00f5udust on ka. Tapetakse ja surrakse, aga see on hoopis teistsuguses soustis. Berelis ei ole kindlasti t\u00fc\u00fcpiline l\u00e4ti kirjanik, kui palju Eesti inimene \u00fcldse l\u00e4ti kirjanikke teab. M\u00f5ni \u00fcksik nimi v\u00f5ib-olla, aga ehk ongi Berelise kogu hea algus,” leidis Karis.<\/p>\n

“Presidendi raamatuklubis” on k\u00fclas Contra Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk<\/p>\n

Ka Contra on Eesti raamatukogusid k\u00fclastades pannud t\u00e4hele, et seal ei ole tihtipeale \u00fchtegi v\u00e4rskemat L\u00e4ti kirjandusteost. “Teistpidi on hulga paremini. Ma ei tea, kas seal osatakse paremini Eesti kirjandust esile tuua v\u00f5i on lihtsalt meie teosed paremad,” naeris luuletaja ja t\u00f5lkija. “Andrus Kivir\u00e4hk on l\u00e4tlaste hulgas v\u00e4ga armastatud. Iga tema raamatut tahetakse, tehakse neist ka etendusi.”<\/p>\n

President Alar Karis t\u00f5des, et on varem rektorina m\u00f5elnud sellele, et Eestis v\u00f5iks koolides \u00f5petada ka naaberriikide Soome ja L\u00e4ti keeli. “Ega soome keelt enam ka paljud ei oska. Naabrite keel v\u00f5iks kuskil kavas kirjas olla, et kasv\u00f5i otsa peale saada. Tehisaru tulekuga v\u00f5ib see keele\u00f5ppimine olla muidugi nii lihtne, et \u00fchel hetkel on see l\u00e4ti keele \u00f5ppimine tilulilu ja saab neile rohkem naha vahele pugeda.”<\/p>\n

Karis mainis ka L\u00e4ti presidendile, et L\u00e4ti kirjandus on talle v\u00e4ga hingel\u00e4hedane ja k\u00e4is v\u00e4lja ka idee, et L\u00e4ti president peaks n\u00fc\u00fcd Eesti kirjandust hakkama lugema. “Olen raamatu aastal k\u00f5ikidel suursaadikutelt ja kuninglikel peadel palunud soovitada m\u00f5nda teost oma riigist. M\u00f5ned neist on juba ka t\u00f5lgitud, osad ei ole. Kui riiul saab raamatuid t\u00e4is, siis vaatame, kust me neid t\u00f5lkijaid leiame. Asi kipub olemegi t\u00f5lkimises. K\u00e4isin hiljuti ka \u00fches kaugemas riigis kui L\u00e4ti, raamatukogus, seal mulle laoti Eesti kirjandust ette, aga pool sellest on meil vist punakirjanikena keelatud. Nende ettekujutus Eesti kirjandusest j\u00e4\u00e4b 1950. ja 1960. aastatesse,” m\u00e4rkis Karis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kultuurisaates “Presidendi raamatuklubi” on sel korral vaatluse all Contra t\u00f5lgitud l\u00e4ti kirjaniku Guntis Berelise teos “H\u00e4rra Heideggerile meeldivad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":106236,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[1687,21904,37,33,35,173,34,36,140,11763],"class_list":["post-106235","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-alar-karis","tag-contra","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-presidendi-raamatuklubi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116056239867836062","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106235"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106235\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/106236"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=106235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=106235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}