Keskpangad ostsid eelmisel aastal kokku 863 tonni kulda. Eelneva kolme aasta jooksul ostsid keskpangad igal aastal enam kui 1000 tonni kulda. Ametlikult oli k\u00f5ige suurem ostja taaskord Poola, kes soetas 102 tonni kulda.<\/p>\n
Ostude v\u00e4henemist saab selgitada kulla hinnat\u00f5usuga \u2013 nimelt on hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu kulla osakaal keskpankade reservides teiste varadega v\u00f5rreldes v\u00e4ga kiiresti kasvanud. See n\u00e4itab, et hinnad\u00fcnaamika m\u00f5jutab ka keskpankasid, vaatamata sellele, et pikaajaline strateegiline huvi kulla vastu p\u00fcsib riikide seas selgelt tugev.<\/p>\n
IMFi andmetel langes dollari osakaal reservides mullu 48,8 protsendi pealt 44,2 protsendini. Kulla osakaal seevastu t\u00f5usis 16,9 protsendi pealt 22,5 protsendini. Praegune tase ei ole aga v\u00f5rreldav 1970ndatega, mil kulla osakaal keskpankade reservides ulatus periooditi koguni 70 protsendini.<\/p>\n
Maailma Kullan\u00f5ukogu (WGC) s\u00f5nul on peamisteks ostjateks j\u00e4tkuvalt arenevad riigid. Lisaks sellele teatas WGC, et ostud joondusid eelmise aasta kevadel l\u00e4bi viidud keskpankade k\u00fcsitluse tulemustega. Uue k\u00fcsitluse tulemused avaldatakse juunis \u2013 saab olema huvitav vaadata, mida keskpangad edasi plaanivad teha.<\/p>\n
N\u00f5ukogu prognoosib, et t\u00e4navu saavad keskpankade ostud olema 850 tonni (ehk ca 13 tonni v\u00f5rra v\u00e4hem kui mullu).<\/p>\n
Ametlikult oli suurim kullaostja taas Poola<\/p>\n
Oma kullareservide suurendamisest v\u00e4hemalt \u00fche tonni v\u00f5rra teatas mullu kokku 21 keskpanka. Suurema osa kullast ostsid seitse keskpanka. Siinkohal on oluline \u00e4ra m\u00e4rkida, et kulla ostjaks olev keskpank on teada v\u00e4hem kui poolte ostude puhul. Enam kui 50 protsenti kullast on keskpangad soetanud anon\u00fc\u00fcmselt.<\/p>\n
Suurimaks ostjaks oli taaskord Poola Keskpank \u2013 seda nii viimases kvartalis kui ka 2025. aastal tervikuna. Kokku soetati aasta jooksul 102 tonni kulda ning praeguseks on Poola reservid j\u00f5udnud 550 tonnini. Kuld moodustab riigi k\u00f5ikidest reservidest n\u00fc\u00fcd 28 protsenti. Poolakate eesm\u00e4rk on viia kulla osakaal 30 protsendini. Veel paar aastat tagasi oli Poola eesm\u00e4rk viia kulla osakaal reservides 20 protsendini. Mullu seda eesm\u00e4rki t\u00f5steti \u2013 on arvestatav v\u00f5imalus, et eesm\u00e4rki t\u00f5stetakse veelgi.<\/p>\n
Kasahstan, Brasiilia ja Azerbaid\u017eaan<\/p>\n
Kullaostjate edetabeli teisel kohal oli Kasahstan, kes suurendas oma varusid aastaga 57 tonni v\u00f5rra. Riik pole alates 1993. aastast nii palju kulda soetanud. Kasahstani t\u00f6\u00f6stus- ja ehitusministeerium andis keskpangale eelmise aasta alguses loa osta 67 tonni kulda. Keskpanga juht Timur Suleimenov on andnud m\u00e4rku, et kulla ostmisega plaanitakse j\u00e4tkata.<\/p>\n
Turule sisenes mullu taas ka Brasiilia keskpank, kes ostis kulda viimati 2021. aastal. Eelmise aasta septembrist kuni novembrini soetati 43 tonni kulda, mis viis Brasiilia kogureservid 172 tonnini. Vaatamata aktiivsetele ostudele moodustab kuld brasiillaste reservidest siiani vaid 7 protsenti.<\/p>\n
Azerbaid\u017eaani riiklik naftafond (SOFAZ) on ainuke riiklik investeerimisfond, kes avalikustab oma kullapositsioone. Esimese kolme kvartaliga osteti kokku 38 tonni kulda, viimase kvartali andmeid pole veel avaldatud.<\/p>\n
T\u00fcrgi keskpank j\u00e4tkas samuti kullaoste \u2013 kokku soetati 27 tonni, mis viis ametlikud reservid 644 tonnini. Hiina ostis aastaga kokku samuti 27 tonni ning hiinlaste ametlikud reservid ulatuvad n\u00fc\u00fcd 2306 tonnini. See moodustab 9 protsenti kogureservidest. Tasub mainida, et mitmete raportite ja kaubandusandmete p\u00f5hjal v\u00f5ib Hiina olla ostmas 10 korda rohkem kulda kui nad ametlikult avaldavad<\/a>.<\/p>\n T\u0161ehhi keskpank ostis 2025. aastal 20 tonni kulda, mis on eelneva kolme aasta tasemega samas suurusj\u00e4rgus. T\u0161ehhi kogureservid on praeguseks j\u00f5udnud 72 tonnini. Eesm\u00e4rk on viia reservid 2028. aastaks 100 tonnini.<\/p>\n Kulda m\u00fc\u00fcsid vaid k\u00e4put\u00e4is keskpanku<\/p>\n L\u00e4inud aastal m\u00fc\u00fcsid kulda v\u00e4hesed keskpangad. Singapur m\u00fc\u00fcs kokku 15 tonni kulda, Venemaa keskpank m\u00fc\u00fcs 6 tonni ning Saksamaa keskpank \u00fche tonni. Saksamaa kulla m\u00fc\u00fck oli seotud m\u00fcntide vermimise programmiga. Samuti m\u00fc\u00fcs \u00fche tonni kulda Jordaania keskpank.<\/p>\n Tasub \u00fcle mainida, et raporteerimata tehingud moodustavad kullaostudest j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga suure osa (57 protsenti). See t\u00e4hendab, et paljud insitutsioonid suurendavad reserve enda oste avalikustamata. Tegemist on just viimaste aastate trendiga. Arvatakse, et paljud keskpangad ei taha n\u00e4idata, et nad dollareid (USA riigiv\u00f5lakirju) kulla vastu vahetavad, sest see halvendaks suhteid USA valitsusega. Veel 2021. aastal oli raporteerimata ostude osakaal vaid 7 protsenti.<\/p>\n Kui suured saavad olema uue aasta ostud?<\/p>\n Mitmed suured keskpangad on teatanud plaanidest kullareserve j\u00e4rgnevatel aastatel suurendada. See n\u00e4itab, et varade ja riskide hajutamisega j\u00e4tkatakse.<\/p>\n Vaatamata sellele, et l\u00e4inud aastal 1000 tonni piiri ei \u00fcletatud, oli aasta sellegi poolest muljetavaldav. Kullaostude j\u00e4tkumine viitab sellele, et keskpankade jaoks on strateegiline kullareservide suurendamine j\u00e4tkuvalt oluline.<\/p>\n Kullan\u00f5ukogu ootab, et kullaostude trend j\u00e4tkub ka alanud aastal, sest majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus p\u00fcsivad. Samas tunnistab WGC, et ostude ulatuse prognoosimine on k\u00fcllaltki keeruline.<\/p>\n \u201eMeie keskpankade k\u00fcsitlus on n\u00fc\u00fcd seitse kuud vana ja hinnad on selle aja peale m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud. Paljud keskpangad keskenduvad aga kogusele, mitte v\u00e4\u00e4rtusele dollarites. Selle t\u00f5ttu on raske hinnata, millal tekib keskpankade seas nii-\u00f6elda k\u00fcllastatus,\u201c teatas n\u00f5ukogu.<\/p>\n \u201eIMFi andmetel on kulla osakaal keskpankade reservides t\u00f5usmas alles 1990ndate alguse tasemele. 90ndatel olid kullavarud rohkem kontsentreeritud konkreetsete riikide k\u00e4tte ning kulla ostmiseks oli v\u00e4hem ajendeid kui t\u00e4na. Meie k\u00fcsitlused pakuvad pankade edasiste plaanide osas v\u00e4ga head infot,\u201c kirjutas n\u00f5ukogu oma prognoosis.<\/p>\n N\u00f5ukogu prognoosib, et t\u00e4navu p\u00fcsivad keskpankade ostud k\u00f5rged ja ulatuvad 850 tonnini. See t\u00e4hendab, et keskpangad toetavad kullaturgu oma ostudega ka edaspidi.<\/p>\n K\u00f5igi n\u00f5udluse allikate kokkuv\u00f5tet saab lugeda siit<\/a>.<\/p>\n <\/p>\n 10.02.2026 <\/p>\n Valitsused saaks raha korda teha. Aga miks nad seda ei tee? <\/p>\n