See ei ole h\u00fcpoteetiline m\u00f5tteharjutus. USA on ise \u00f6elnud, et Euroopa peab \u00fcle v\u00f5tma kontinendi konventsionaalase kaitse p\u00f5hiraskuse ning USA ei kavatse Euroopas ise s\u00f5jas osaleda, vaid heal juhul siin liitlasi toetada. NATO ei kao, kuid NATO toimimise eeldused v\u00f5ivad muutuda.<\/p>\n
Muutused puudutavad k\u00f5ige rohkem \u00f5hudomeeni \u2013 kontroll \u00f5huruumi \u00fcle, luure, ISR (intelligence, surveillance, and reconnaissance \u2013 luure, seire ja reke), sihtm\u00e4rgistamine, \u00f5hur\u00fcnnakute korraldamine ja \u00f5hutransport. Eesti on aastaid arvestanud, et oma maav\u00e4gedega peame me v\u00e4hemasti s\u00f5ja alguses p\u00f5hiliselt ise hakkama saama ning on maav\u00e4gede v\u00e4lja\u00f5ppel ja varustamisel teinud ja tegemas endast parimat. Ka merev\u00e4es on viimasel ajal tehtud otsuseid, mis senist mahaj\u00e4\u00e4must h\u00fcppeliselt v\u00e4hendavad.<\/p>\n
\u00d5hus aga on Eesti t\u00e4na k\u00f5ige n\u00f5rgemas positsioonis. \u00d5hudomeen on meie planeerimises alati olnud NATO, eriti ameeriklaste hallata. Mis saab siis, kui ameeriklasi ei ole v\u00f5i on nende toetus oluliselt v\u00e4iksem?<\/p>\n
NATO ja P\u00f5hjala struktuurid<\/p>\n
Kaasaegse \u00f5hus\u00f5ja m\u00e4\u00e4ravaim komponent ei ole h\u00e4vitajate arv, kuigi seegi on muidugi oluline. Olulisem on juhtimis- ja luures\u00fcsteem: kes n\u00e4eb esimesena, kes seob erinevad sensorid, kes juhib r\u00fcndeahelat, kes planeerib ja otsustab. Seda k\u00f5ike kontrollib NATO-s suurel m\u00e4\u00e4ral USA.<\/p>\n
NATO praegune \u00f5huoperatsioonide juhtimise s\u00fcsteem Euroopas on tsentraliseeritud ja hierarhiline. Strateegiline \u00f5hujuhtimine toimub NATO \u00f5huv\u00e4ejuhatuse (Allied Air Command) kaudu, mis asub Ramsteinis, Saksamaal. Sealt juhitakse kogu NATO \u00f5huruumi kaitse ja \u00f5huoperatsioonide planeerimist Euroopas.<\/p>\n
Operatiivtasandil teostavad juhtimist mitmeriigilised \u00f5huoperatsioonide keskused (Combined Air Operations Centre, CAOC). Balti riikide, Poola ning kogu P\u00f5hja-Euroopa \u00f5huruumi eest vastutab CAOC Uedem, mis asub Uedemis, Nordrhein-Westfalenis Saksamaal, Hollandi piiri l\u00e4hedal. Sellest staabist juhitakse rahuajal ehk praegugi Balti \u00f5huturbemissiooni ning s\u00f5ja korral NATO \u00f5huoperatsioone meie piirkonnas. P\u00f5hjalas on sarnaselt Uedemi keskusega loomisel uus NATO CAOC Bod\u00f6, Norras. Muide, K\u00fclma s\u00f5ja ajal oli NATO v\u00e4iksem \u2013 aga NATO Euroopa alas oli k\u00fcmme CAOC-i.<\/p>\n
NATO Air Command ega ka CAOC Uedem ei ole autonoomsed Euroopa \u00f5huv\u00e4e juhtstaabid. Nad k\u00e4ivituvad ja tegutsevad ainult siis, kui NATO-s vastav poliitiline otsus tehakse.<\/p>\n
Kui seda otsust ei tehta, n\u00e4iteks USA otsustab, et artikkel 5 ei ole vaja k\u00e4ivitada ja misiganes p\u00f5hjusel on Washingtoni huvides leida venelastega mingi kokkelepe, siis ei aktiveeru ka NATO \u00f5huoperatsioonide juhtimine Balti \u00f5huruumi kaitseks. <\/p>\n
\nSoome, Rootsi, Norra ja Taani ei ole j\u00e4\u00e4nud lootma \u00fcksnes NATO tsentraliseeritud mudelile. <\/p>\n<\/blockquote>\n
Skandinaavia on sellest juba j\u00e4reldused teinud. Soome, Rootsi, Norra ja Taani ei ole j\u00e4\u00e4nud lootma \u00fcksnes NATO tsentraliseeritud mudelile. Viimastel aastatel on nad loonud ka regionaalse s\u00fcsteemi, mida tuntakse P\u00f5hjala \u00f5huoperatsioonide kontseptsiooni (Nordic Air Operations Concept) nime all. See ei ole NATO v\u00f5i \u00fcldse \u00fcks kindel staap, vaid \u00fchendatud \u00f5hus\u00f5ja juhtimise v\u00f5ime. Skandinaavia riikidel on rahvuslikud \u00f5huoperatsioonide keskused (Air Operations Centre), mis asuvad vastavalt Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis ning need on omavahel tehniliselt ja protseduuriliselt seotud nii, et on vajadusel v\u00f5imelised P\u00f5hjalas \u00f5hus\u00f5da vedama ja pidama NATO poliitilistest protsessidest eraldi.<\/p>\n
Nende kaudu on loodud \u00fchine \u00f5hupilt, \u00fchine ISR-ruum, \u00fchine planeerimisraamistik, \u00fchtlustatud doktriin ja v\u00e4lja\u00f5pe. Planeerimine, stsenaariumid ja otsustusts\u00fckkel on l\u00e4bi m\u00e4ngitud ja neid harjutatakse P\u00f5hjala riikide \u00fchiste h\u00e4vitajatega l\u00e4bi kogu aeg.<\/p>\n
NATO seisukohalt on see muide eelis, mitte probleem. NATO vajab piirkondlikke valmis klastreid, mitte kolmek\u00fcmmet eraldi riiki, kes s\u00f5ja korral alles hakkavad \u00fcksteisega harjuma.<\/p>\n
Eesti Achilleuse kand<\/p>\n
Eesti seevastu on praegu \u00f5huruum, mitte \u00f5huj\u00f5ud. Eesti osaleb \u00f5ppustel. Eesti \u00f5huruumi kaitstakse NATO \u00f5huturbemissiooni kaudu. Kuid Eesti ei osale \u00f5huoperatsioonide planeerimise siseringis. Meil ei ole oma h\u00e4vitajaid, ei ole oma ISR- ega satelliidiv\u00f5imet, ei ole \u00f5huoperatsioonide juhtimiskeskust, mis oleks regionaalses planeerimises t\u00e4ispartner. Suur osa k\u00f5igest, mis toimub Eesti kaitse planeerimisel k\u00f5rgemal kui 5 km, k\u00e4ib nii otseses kui kaudses m\u00f5ttes \u00fcle meie pea.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et Eesti roll on t\u00e4na olla kaitstav ala, mitte olla otsustaja, mitte olla planeerija. See ei ole hinnang, vaid tehniline kirjeldus.<\/p>\n
Kui 1990ndatel Eesti kaitsev\u00e4ge \u00fcles ehitama hakati, otsustati, et me ei ole oma h\u00e4vitajate \u00fclalpidamiseks v\u00f5imelised. See usk on muutunud peaaegu dogmaks. Olen kindel, et v\u00e4hemasti osaliselt sisendasid seda meile Euroopa ja Ameerika s\u00f5brad regionaalse pingel\u00f5dvenduse huvides. Kui s\u00f5jakad baltimaalased oleks hankinud oma h\u00e4vitajad, v\u00f5inuks nad liiga iseseivaks muutuda. Isegi t\u00e4na \u00fctlevad paljud riigikaitse planeerijad, et kuigi me ehk suudaksime oma h\u00e4vitajad hankida, siis ei saa me seda teha, sest siis kaotaksime NATO \u00f5huturbe. K\u00fcsin, mis meil NATO \u00f5huturbest s\u00f5ja ajal kasu on? Ja kuna ilmselt ei ole, siis k\u00fcsin, mis siis kui kaotame. Sellega ei soovi ma v\u00e4hemalgi m\u00e4\u00e4ral \u00f5huturbe tohutut heidutuslikku v\u00e4\u00e4rtust alav\u00e4\u00e4ristada.<\/p>\n
\nSuur osa k\u00f5igest, mis toimub Eesti kaitse planeerimisel k\u00f5rgemal kui 5 km, k\u00e4ib nii otseses kui kaudses m\u00f5ttes \u00fcle meie pea.<\/p>\n<\/blockquote>\n
P\u00f5hik\u00fcsimus on hoopis mujal. Ja see on muidugi terve Euroopa, mitte \u00fcksnes Eesti k\u00fcsimus. Mis ikkagi juhtub \u00f5hus, kui USA (USA \u201etoob lauale\u201c ca 70\u201380% kogu NATO \u00f5huv\u00f5imust) ei osale Euroopa kaitsmisel? Vastan. Kui NATO \u2013 eriti USA \u2013 otsustab s\u00f5ja korral mitte osaleda v\u00f5i osaleda piiratud kujul, siis NATO \u00f5hujuhtimine Ramsteinist ei aktiveeru \u00fcldse v\u00f5i aktiveerub puudulikult. CAOC Uedem ei hakka iseseisvalt Balti \u00f5huruumi kaitsma, sest SACEUR ei anna vastavat korraldust. \u00d5huoperatsioonide juhtimine liigub regionaalsele ja riiklikule tasandile.<\/p>\n
Sellises olukorras on Skandinaavia riikidel olemas reaalne v\u00f5ime moodustada oma \u00fchine \u00f5huoperatsioonide juhtimine NAOC-raamistikus, kasutades olemasolevaid rahvuslikke AOC-sid. Juhtivaks riigiks (pigem asukoha m\u00f5ttes) m\u00e4\u00e4ratakse kokkuleppel \u00fcks partner ning \u00fchine juhtimiss\u00f5lm (C2) moodustatakse olemasolevate staapide baasil.<\/p>\n
Eestil sellist valmisolekut t\u00e4na ei ole. See t\u00e4hendab, et Eesti ei ole sellises stsenaariumis s\u00fcsteemselt integreeritud, vaid s\u00f5ltub ad hoc poliitilistest otsustest ja heast tahtest. Kas me tahame teada saada, kas Soomel, Rootsil, Norral ja Taanil j\u00e4tkub suure s\u00f5ja puhul v\u00f5i olukorras, kus venelased r\u00fcndavad ainult Baltikumi ja Skandinaavia pole otseselt r\u00fcnde all, head tahet meile pro bono ehk tasuta kaitset pakkuda?<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, kui NATO strateegilised v\u00f5imed ei rakendu ja \u00f5hus\u00f5da seal ei juhita, paljastub Skandinaavia ja Baltikumi vahel m\u00e4\u00e4ratu strateegiline l\u00f5he. V\u00f5imalik, et Eesti omariikluse jaoks fataalne l\u00f5he. Skandinaavia on maailma tugevaim regionaalne \u00f5huj\u00f5ud, Eesti on \u00f5hus kaitsmata hall ala. Muide, Skandinaavial on kokku ligi 300 moodsat h\u00e4vitajat, rohkem kui sakslastel v\u00f5i brittidel v\u00f5i itaallastel. See on t\u00f5en\u00e4oselt kvalitatiivselt tugevam j\u00f5ud kui praeguses seisus vene lennuv\u00e4gi.<\/p>\n
Mida Eesti peaks tegema<\/p>\n
Kui Eesti tahab uues julgeolekuolukorras olla midagi enamat kui loodetavasti kellegi poolt kaitstav \u00f5huruum, tuleb teha kvalitatiivne h\u00fcpe. See h\u00fcpe on v\u00f5imalik \u00fcksnes reaalse \u00f5huv\u00f5ime loomisega. Ainult see annab ligip\u00e4\u00e4su planeerimisele, luurele ja otsustamisele. (Igaks juhuks \u00fctlen, et ma ei taha midagi m\u00fc\u00fca ega esinda mingeid majandushuve).<\/p>\n
See t\u00e4hendab kahe v\u00f5ime loomist.<\/p>\n
Esiteks h\u00e4vitajad.<\/p>\n
Miks? Mitte selleks, et uhkustada sinimustvalgete eraldusm\u00e4rkidega lennukitega Tallinna kohal (kuigi ka see oleks ju meeli\u00fclendav), vaid ligip\u00e4\u00e4su saamiseks partnerina P\u00f5hjala \u00f5huoperatsioonide planeerimisele. Skandinaavia \u00f5huj\u00f5u tuum ei ole lennukid, vaid \u00fchine planeerimine ja \u00fchine pilt. Oma h\u00e4vitajatega muutuks Eesti Skandinaavia \u00f5huoperatsioonides panustajaks. Me mitte ei manguks Skandinaavia tuge, vaid panustame eesliinil.<\/p>\n
See avab ukse P\u00f5hjala \u00f5huoperatsioonide kontseptsiooni siseringi: \u00fchine planeerimine, \u00fchine \u00f5hupilt, \u00fchine otsustusts\u00fckkel. Saaksime ligip\u00e4\u00e4su NAOCi \u00f5ppustele, taktikalistele protseduuridele, \u00fchisele r\u00fcndeahela arendusele. Ilma selleta, nagu \u00f6eldud, j\u00e4\u00e4b Eesti alati \u00f5huruumiks, mille \u00fcle otsustavad teised. P\u00f5hjala keskused juhivad oma h\u00e4vitajaid ja juurde antud NATO \u00f5huvahendeid, st teevad ise ja v\u00f5tavad ka abij\u00f5ud lahingusse. Meie s\u00f5ltume praegu t\u00e4ielikult meile loodetavasti appi saadetavatest h\u00e4vitajatest.<\/p>\n
\nH\u00e4vitajaid ei ostaks me mitte selleks, et on tore lennata, vaid selleks, et otsustada koos nendega, kes otsustavad. <\/p>\n<\/blockquote>\n
Teiseks, eriti kui me planeeriks Gripeni projekti koost\u00f6\u00f6s Rootsiga (sellest pikemalt allpool), looks me praktilise liidese Skandinaavia ISR-i ja sensoriv\u00f5rkudega. See v\u00f5imendaks h\u00fcppeliselt meie oma ISR v\u00f5imet, et mitte \u00f6elda looks selle (mitte \u201cpalun jagage pilti\u201d, vaid \u201cme t\u00f6\u00f6tame samas protsessis\u201d). See t\u00e4hendab kiiremat sihtm\u00e4rgiringi (sensor-shooter), paremat olukorrateadlikkust ja osalust r\u00fcndeahelas. See v\u00f5imendaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset Eesti uut kaitsehoiakut, kus kaugl\u00f6\u00f6kidel on oluline osa. \u00d5hupildita on mitmesaja kilomeetri taha rakettide sihitamine praktiliselt kasutu \u2013 me ei taba m\u00e4rki.<\/p>\n
Kolmandaks, eriti kui NATO v\u00f5i USA otsustus on aeglane, loeb see, kes on enne s\u00f5da s\u00fcsteemis sees. Integreeritud Eesti \u00f5huv\u00e4gi t\u00e4hendab, et Skandinaavia \u00f5hutoe kaasamine on tehniliselt ja protseduuriliselt lihtsam, kiirem ja v\u00e4hem ad hoc. Eesti \u00f5huruum muutuks ruumiks, mida katab Euroopa tugevaim regionaalne \u00f5huj\u00f5ud, mille osa me oleme.<\/p>\n
Eesti Gripeni projekt ei ole seega vaid lennukite ostu otsus. See oleks vastus strateegilisele k\u00fcsimusele, kas Eesti on tulevikus \u00f5hus\u00f5ja subjekt v\u00f5i objekt. H\u00e4vitajaid ei ostaks me mitte selleks, et on tore lennata, vaid selleks, et otsustada koos nendega, kes otsustavad. Ilma subjektsuseta meil tegelikult puudub \u00f5hus suver\u00e4\u00e4nsus.<\/p>\n
H\u00e4vitajate hankimise variandid<\/p>\n
Nagu viitasin, on k\u00f5ige loogilisem Eestile Rootsi h\u00e4vituslennukite Gripen projekt. Kui eesm\u00e4rk on p\u00e4riselt s\u00f5jaliselt kasutatav v\u00f5ime \u2013 mitte s\u00fcmboolne eskadrill \u2013, siis 24 h\u00e4vitajat on v\u00e4ikeriigi miinimum, mis t\u00f6\u00f6tab. H\u00e4vitajad opereerivad Euroopas tavaliselt 12 eskadrilli kaupa. 12 h\u00e4vitajat t\u00e4hendab praktikas, et 2\u20134 h\u00e4vitajat saab 24\/7 \u00f5hus hoida, kuni teisi \u00fcmber relvastatakse ja hooldatakse.<\/p>\n
Kaks eskadrilli on miinimum, sest \u00fcks eskadrill tegeleks kaitse ja \u00f5hupatrullidega. Samal ajal, kui teine oleks pakkuda Skandinaavia \u00f5huv\u00e4gedele l\u00f6\u00f6girusikaks. Kui sama teeks ka L\u00e4ti ja Leedu, oleks meil kolme peale pakkuda Skandinaaviale kolm eskadrilli r\u00fcndetegevuseks. Ja kaitsemisega saaksime ise suuresti hakkama \u2013 kui saame n\u00e4iteks Rootsi lennup\u00f5hisele eelhoiatusele ja \u00f5huruumi juhtimisele (Airborne early warning and Control, AWACS) ning P\u00f5hjala \u00f5hus tankimisele loota.<\/p>\n
See v\u00f5imaldaks meie oma pidevat \u00f5huturvet ja valmidust (Quick Reaction Alert, QRA), paralleelset v\u00e4lja\u00f5pet ja lahinguvalmidust ning arvestaks ka hoolduse, kulumise ja kaotustega, mis v\u00f5imaldaks anda Skandinaavia \u00f5huoperatsioonidesse reaalse panuse, mitte ainult \u201ckohaloleku\u201d. V\u00e4iksem arv (nt 8\u201312 lennukit) looks k\u00fcll n\u00e4htava v\u00f5ime, kuid j\u00e4taks Eesti endiselt s\u00f5ltuvaks teistest nii planeerimises kui ka tegelikus s\u00f5jalises rollis.<\/p>\n
Asjatundjatega vestluste kokkuv\u00f5ttena n\u00e4en kolme v\u00f5imalikku varianti. Esimene, k\u00f5ige realistlikum algus Eesti jaoks oleks Gripen C\/D platvorm rendi v\u00f5i liisingu vormis, kus v\u00f5iks loota Rootsi riigi tuge (vabandan Rootsi ees, mul pole mingeid volitusi ega eeldusi seda loota). Eesm\u00e4rk on siseneda s\u00fcsteemi, mitte kohe maksimaalset tehnoloogiat omada.<\/p>\n
\nK\u00f5ige realistlikum algus Eesti jaoks oleks Gripen C\/D platvorm rendi v\u00f5i liisingu vormis, kus v\u00f5iks loota Rootsi riigi tuge.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Rootsil on selles vallas kogemus: T\u0161ehhi ja Ungari on m\u00f5lemad kasutanud just sellist mudelit. T\u0161ehhi viimane leping h\u00f5lmab 12 Gripen C\/D lennuki liisingut koos hoolduse ja pilootide v\u00e4lja\u00f5ppega kuni 2035. aastani, kogumaksumusega ligikaudu 790 miljonit dollarit. See annab v\u00e4ga selge suurusj\u00e4rgu. Kui Eesti v\u00f5taks 24 lennukit sarnastel, soodsatel tingimustel, v\u00f5iks lennukite, teeninduse ja v\u00e4lja\u00f5ppe osa j\u00e4\u00e4da suurusj\u00e4rku 1,2\u20131,6 miljardit eurot k\u00fcmnendi kohta, s\u00f5ltuvalt valmisolekutasemest ja lepingu sisust.<\/p>\n
Loomulikult on alati olemas ostuvariant, eriti kui m\u00f5elda Gripen E\/F peale. Gripen E\/F on v\u00f5imekam ja pikema elukaarega platvorm, kuid ka kallim. Rahvusvahelised lepingud n\u00e4itavad, et sellise paketi hind v\u00f5ib ulatuda mitme miljardi euroni, s\u00f5ltuvalt relvastusest, logistikast ja t\u00f6\u00f6stuskoost\u00f6\u00f6st. Eesti jaoks oleks see pigem j\u00e4rgmise etapi variant, mitte esimene samm.<\/p>\n
Strateegiliselt k\u00f5ige m\u00f5istlikum tee v\u00f5iks olla segamudel: alustada C\/D-ga liisinguga, ehitada \u00fcles protsessid ja infrastruktuur, koolitada meeskonnad ning liikuda hiljem E-platvormile. See jaotab kulud ajas ja v\u00e4hendab riski.<\/p>\n
\u00dckski h\u00e4vitajaprojekt ei ole kunagi ainult lennukid. Kui Eesti tahab p\u00e4riselt \u00f5huv\u00f5imet, peab projekt h\u00f5lmama ka baase ja hajutamist (\u00c4mari tugevdamine, varualad, rajaparandusv\u00f5ime), relvastust ja laovaru. Ilma relvadeta on h\u00e4vitaja \u00f5hus\u00f5iduk, relvadega v\u00f5ime. Seega BVR kaug\/keskmaa (nt Meteor \/ AMRAAM-t\u00fc\u00fcpi klass) ja l\u00e4hiv\u00f5itlus (IRIS-T \/ AIM-9 klass) \u00f5hk-\u00f5hk v\u00f5imekus ning SEAD\/DEAD ja t\u00e4ppisrelvad vastase \u00f5hut\u00f5rje ja v\u00f5tmesihtm\u00e4rkide vastu, varud (mitte vaid m\u00f5ned raketid, vaid s\u00f5ja alguse tempo jaoks), lisaks hooldus ja logistika (varuosad, mehaanikud, s\u00f5jaaja tempo), v\u00e4lja\u00f5pe ja simulaatorid (v\u00e4hemalt \u00fcks t\u00e4isfunktsionaalne simulaator v\u00f5i regionaalne jagatud keskus), andmeside ja juhtimine.<\/p>\n
Muide uued andmeside platvormid, turvalised v\u00f5rgud on see koht, kus Eesti p\u00e4riselt \u201costab end s\u00fcsteemi sisse\u201d. See annab integratsiooni \u00f5huseire, maa-\u00f5hut\u00f5rje ja liitlasandmestikuga, koos Eesti oma v\u00e4ikse, aga k\u00f5rgetasemelise \u00f5huoperatsioonide planeerimisv\u00f5imega (inimesed, t\u00f6\u00f6riistad, protsessid), et saaksime NAOC-is p\u00e4riselt kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Kui need komponendid arvesse v\u00f5tta, siis kogu Eesti Gripeni projekti realistlik kogumaht j\u00e4\u00e4ks suurusj\u00e4rku 2\u20133+ miljardit eurot 10\u201315 aasta peale. See on muidugi suur summa, kuid see on sama suurusj\u00e4rk, milles tehakse ka teisi eksistentsiaalseid riigikaitseotsuseid. Eesti kaitseeelarve j\u00e4rgmise 15 aasta peale on tagasihoidliku arvutuse j\u00e4rgi 45 miljardit. Prioriteetsete kaitsesuunadade finantseerimiseks on lisaks EL-s suured tagatud laenuv\u00f5imalused. Kas 5-6% kaitseeelarvest \u00f5husuver\u00e4\u00e4nsuse tagamiseks on liiga palju?<\/p>\n
Maav\u00e4e entusiaste paneb ehk leebuma teadmine, et Gripen viskab ka pomme, kannab 10 t\u00fckki korraga.<\/p>\n
P\u00f5hjamaade satelliidid<\/p>\n
Teine oluline v\u00f5ime, mida Eesti uues keskkonnaks peaks omama, on kosmoses. Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi peeti kosmost v\u00e4ikeriikide jaoks luksuseks, siis t\u00e4na on Soome ja Rootsi j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et luureks, situatsiooniteadlikkuseks ja \u00f5huoperatsioonide juhtimiseks on neil vaja oma kosmosev\u00f5imet. Sama on ammu teinud Iisrael, samal p\u00f5hjusel: kes kontrollib esmast pilti, kontrollib ka otsustusts\u00fcklit. Ja kes j\u00e4\u00e4b \u00fcksnes andmete tarbijaks, j\u00e4\u00e4b s\u00f5ltuvusse kellegi teise prioriteetidest ja poliitilistest otsustest.<\/p>\n
NATO-s omab USA valdavat osa satelliitidest. USA otsustab suurel m\u00e4\u00e4ral, mida, millal ja kes Euroopa NATO-s n\u00e4eb.<\/p>\n
Soome ja Rootsi teinud otsuse investeerida omaenda satelliidiv\u00f5imesse, eesk\u00e4tt radaril p\u00f5hinevasse seiresse, ning siduda see tihedalt oma \u00f5hu- ja \u00fchise regionaalse kaitseplaneerimisega. Just sellest loogikast l\u00e4htudes on Soome ja Rootsi teinud v\u00e4ga konkreetsed sammud koost\u00f6\u00f6s Soome ettev\u00f5ttega ICEYE, mis on t\u00e4naseks \u00fcks maailma juhtivaid v\u00e4ikeste SAR-satelliitide (synthetic aperture radar) tootjaid. Soome ehitab oma suver\u00e4\u00e4nset kosmosep\u00f5hist luure- ja seirev\u00f5imet ja on tellinud ICEYE-lt kolm SAR-satelliiti koos maasegmendi ja s\u00fcsteemidega, mis v\u00f5imaldavad andmeid iseseisvalt t\u00f6\u00f6delda ja kasutada. Oluline on r\u00f5hutada: Soome ei osta satelliidipilti \u201cteenusena\u201d, vaid omab s\u00fcsteemi, mille puhul ta kontrollib ise \u00fclesandeandmist \u2013 mida, millal ja kui sageli j\u00e4lgitakse.<\/p>\n
\nSoome ja Rootsi on j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et luureks, situatsiooniteadlikkuseks ja \u00f5huoperatsioonide juhtimiseks on neil vaja oma kosmosev\u00f5imet.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Valik SAR-tehnoloogia kasuks on P\u00f5hja-Euroopa jaoks loogiline. Radar n\u00e4eb l\u00e4bi pilvede, t\u00f6\u00f6tab \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt ja on usaldusv\u00e4\u00e4rne ka siis, kui optilised sensorid on pimedad. Meie laiuskraadidel ei ole see lisav\u00e4\u00e4rtus, vaid olukorrateadlikkuse eeltingimus.<\/p>\n
Kolm satelliiti loovad juba operatiivselt kasutatava s\u00fcsteemi: tihedamad \u00fclelennud sama ala kohal, v\u00f5imalus j\u00e4lgida muutusi ajas ning t\u00f6\u00f6kindlus ka siis, kui \u00fcks platvorm on rivist v\u00e4ljas. Soome eesm\u00e4rk on selgelt s\u00f5nastatud: iseseisev ISR, mis on otseselt seotud \u00f5hu- ja kaitseplaneerimisega, mitte pelgalt luureandmete kogumine. See kosmosev\u00f5ime annab sisendit Soome \u00f5huv\u00e4e, \u00fchise situatsioonipildi ja Skandinaavia regionaalse kaitseplaneerimise jaoks.<\/p>\n
Rootsi liigub samas suunas, ehkki veidi teise mudeliga. Rootsi ei ole (veel) avaldanud kolme satelliidi sarnast ostuotsust, kuid Rootsi riiklik kosmoseoperaator SSC (Swedish Space Corporation) s\u00f5lmis 2025. aastal ICEYE-ga kokkuleppe eesm\u00e4rgiga tugevdada P\u00f5hjamaade ja NATO kosmosep\u00f5hist ISR-v\u00f5imekust, sidudes ICEYE SAR-andmed Rootsi kosmose- ja kaitseinfrastruktuuriga. Eesm\u00e4rk on SAR-andmete tehniline integratsioon Rootsi s\u00fcsteemidesse, nende kasutamine operatiivses planeerimises ning andmete jagamine regionaalses ja liitlasraamistikus.<\/p>\n
Rootsi relvaj\u00f5ud on hakanud ICEYE-p\u00f5hiseid SAR-andmeid kasutama osana oma luure- ja planeerimisahelast. Rootsi k\u00e4sitleb kosmoseandmeid mitte eraldiseisva tehnilise kihina, vaid \u00f5hu- ja regionaalkaitse loomuliku osana. Sama oluline on poliitiline m\u00f5\u00f5de. Rootsi ei ehita kosmosev\u00f5imet isolatsioonis. Koost\u00f6\u00f6 ICEYE ja SSC vahel on algusest peale m\u00f5eldud jagatavaks v\u00f5imeks, mis sobitub P\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6sse ja NATO \u00fchisesse pilti \u2013 seni, kuni NATO poliitiline otsustusahel seda v\u00f5imaldab.<\/p>\n
Eesti osa<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, loomisel on Skandinaavia oma kosmosev\u00f5ime. Eesti peaks selles tingimata osalema. Seni teeme me n\u00e4o, et saame usaldada lootust, et meile vajalikul hetkel keegi andmeid annab v\u00f5i m\u00f5ni turul toimetaja m\u00fc\u00fcb. Lootustele ei tohiks enam riigikaitset ehitada.<\/p>\n
Soome ja Rootsi sammud t\u00e4hendavad, et kosmose-ISR on saanud Skandinaavia \u00fchendatud \u00f5huoperatsioonide \u00fcheks alustalaks. \u00dchine \u00f5hupilt ei s\u00fcnni enam ainult radaritest ja lennukitest, vaid ka satelliitidest, mis toidavad planeerimist juba enne s\u00f5da ning v\u00f5imaldavad kiiret otsustamist kriisi algfaasis.<\/p>\n
Eesti ei pea ega saagi kopeerida Soome mudelit t\u00e4ies mahus. Kolme satelliidi programm on suuremale riigile. Kuid \u00fcks SAR-satelliit, \u00f5igesti raamitud ja \u00f5igesti integreeritud, annaks Eestile juba kvalitatiivse h\u00fcppe.<\/p>\n
\nSAR-v\u00f5ime on Eesti jaoks eriti v\u00e4\u00e4rtuslik mereseires, rannikualadel, idapiiri taguste muutuste j\u00e4lgimisel ning olukordades, kus ilm ja n\u00e4htavus piiravad muid sensoreid.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Esiteks annaks see Eestile suver\u00e4\u00e4nse \u00fclesannete andmise \u00f5iguse. Isegi \u00fche satelliidiga saab Eesti ise otsustada, millist piirkonda j\u00e4lgitakse ja millal. Kriisiolukorras on see hindamatu, sest kes ei kontrolli \u00fclesande seadmist, seisab alati kellegi teise j\u00e4rjekorras.<\/p>\n
Teiseks muudaks see Eesti p\u00e4ris osalejaks Skandinaavia \u00fchises ISR-\u00f6kos\u00fcsteemis. Kui Eestil on oma panus \u2013 kasv\u00f5i \u00fcks satelliit \u2013, ei ole me enam pelgalt andmete tarbijad, vaid andmevahetuse partnerid. See muudab koost\u00f6\u00f6 kvaliteeti ja usaldust. T\u00e4pselt sama loogika mis \u00f5huv\u00e4e puhul: panustaja p\u00e4\u00e4seb planeerimisse.<\/p>\n
Kolmandaks parandaks see oluliselt Eesti enda kaitseplaneerimist. SAR-v\u00f5ime on Eesti jaoks eriti v\u00e4\u00e4rtuslik mereseires, rannikualadel, idapiiri taguste muutuste j\u00e4lgimisel ning olukordades, kus ilm ja n\u00e4htavus piiravad muid sensoreid. See toetab nii s\u00f5jalist juhtimist kui ka laiapindset riigikaitset.<\/p>\n
\u00dche SAR seiresatelliidi maksumus Eestile on kuulu j\u00e4rgi suurusj\u00e4rgus 20\u201330 miljonit eurot ehk teisis\u00f5nu, kaitsekulutuste mahtude vaatest praktiliselt tasuta. See on strateegiline investeering ligip\u00e4\u00e4suks \u00fchisele pildile ja otsustus\u00f5igusele. (Seejuures v\u00f5iks satelliidi omandamine k\u00e4ia kasv\u00f5i Ukraina abistamise eelarvest. Selle asemel, et osta neile miljonite eest Hiina droone, v\u00f5iksime osta endale satelliidi, mille pilti nendega jagame. Oleks suurem kasu nii Ukrainale kui meile.)<\/p>\n
L\u00f5pps\u00f5na<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, aeg on saada t\u00e4iskasvanuks.<\/p>\n
Strateegilise h\u00fcppe tegemine \u00f5hudomeenis on meile j\u00f5ukohane ja eksistentsiaalselt oluline. Me oleme aastaid ehitanud riigikaitset eeldusel, et \u00f5hk pole meie mure. N\u00fc\u00fcd on. Ja \u00f5hudomeen on kaasaegse s\u00f5ja keskpunkt. Kes juhib \u00f5hku, juhib s\u00f5da. \u201cKui me kaotame s\u00f5ja \u00f5hus, kaotame s\u00f5ja ja kaotame selle kiiresti,\u201d \u00fctles marssal Montgomery 1942. aastal. See kehtib ka 2026. aastal, mil Eesti on \u00f5huruum, mida v\u00f5ib-olla kaitstakse Ramsteinist ja Uedemist, aga \u00fcksnes kuni poliitiline otsus seda lubab.<\/p>\n
Muide, kui me tahame, et ameeriklased j\u00e4tkuvalt Euroopa kaitses osaleksid, siis seda teevad nad ainult juhul, kui Euroopa n\u00e4itab, et ta t\u00f5epoolest ise oma kaitse eest vastutab. Eestil on Washingtoni lepingu j\u00e4rgi kohustus (artikkel 3) oma territooriumi kaitsev\u00f5ime v\u00e4lja ehitada. K\u00f5igis domeenides. See et me ei ole seda teinud \u00f5hus, on olnud osa ameeriklaste vastutulekust. See krediit on n\u00fc\u00fcd l\u00e4bi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"See ei ole h\u00fcpoteetiline m\u00f5tteharjutus. USA on ise \u00f6elnud, et Euroopa peab \u00fcle v\u00f5tma kontinendi konventsionaalase kaitse p\u00f5hiraskuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":106310,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2802,8130,28,29,95,54,19,14417,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-106309","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heidutus","tag-kaitse-ja-julgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-pohja-balti-piirkond","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116056688154591076","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106309","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106309"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106309\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/106310"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106309"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=106309"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=106309"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}