N\u00e4ituse avamisel k\u00f5nelevad Niguliste muuseumi n\u00e4ituse \u00abEesti raamat 500. Reliikviad\u00bb kuraator Aivar P\u00f5ldvee ning Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu reliikviate hoidjad Ave Pill ja Merike Kiipus. Muusikalised vahepalad tulevad Helen K\u00f5mmuselt.<\/p>\n
Eesti Raamatu Aasta kestab veel ning just n\u00fc\u00fcd on viimane aeg heita pilk eesti raamatu k\u00f5ige haruldasematele ja t\u00e4henduslikumatele tr\u00fckistele. Need, kes ei j\u00f5udnud eelmisel aastal Niguliste muuseumisse, on oodatud Tartusse, Eesti Kirjandusmuuseumisse. Legendaarne aabitsakukk on lennanud Tallinnast Tartusse ning laiutab n\u00fc\u00fcd oma tiibu nii kirjandusmuuseumi suures saalis kui ka fuajees, m\u00e4rgivad korraldajad.<\/p>\n
Raamatuaastate n\u00e4ituste traditsioon sai alguse just Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust, kus avati 1935. aastal esimese raamatuaasta n\u00e4itus \u00abEesti raamat 400\u00bb. N\u00fc\u00fcd j\u00e4tkub see lugu Tartus, kus eksponeeritakse osa Niguliste muuseumi, Tallinna \u00dclikooli ja Tallinna Linnaarhiivi koostatud n\u00e4itusest \u00abEesti raamat 500. Reliikviad\u00bb.<\/p>\n
Tartu n\u00e4ituse erip\u00e4raks on see, et originaalreliikviad on vaadeldavad vaid veebruaris \u2013 pimedus ja jahedus sobivad neile paremini. Alates m\u00e4rtsist saab haruldusi n\u00e4ha digitaalsel kujul arvutiekraanilt.<\/p>\n
K\u00fclastajatel avaneb harukordne v\u00f5imalus n\u00e4ha maailma ainueksemplaridena s\u00e4ilinud esimesi eesti keele\u00f5petusi ja s\u00f5nastikke (Heinrich Stahl 1637, Johannes Gutslaff 1648), mitmeid varaseid grammatikaid (G\u00f6seken 1660, Hornung 1693, Helle 1732, Hupel 1780) ning arhiivraamatukogu vanimat eestikeelset raamatut \u2013 Heinrich Stahli k\u00e4si- ja koduraamatu esimest osa (1632). V\u00e4ljas on ka esimene l\u00e4binisti eestikeelne raamat (Vastne testament, 1686), haruldane \u00abReinuvader Rebane\u00bb (Kreutzwald 1862), esimesed kooliraamatud, aabitsad ja \u00f5pikud ning esimene piltidega kooliraamat (Gehewe, 1841).<\/p>\n
Stendin\u00e4ituse osa annab \u00fclevaate eesti kirjakeele ja tr\u00fckikultuuri arengust 16. sajandist kuni 19. sajandi teise pooleni, jutustades harulduste kaudu loo eestlaste harimisest ja kujunemisest kultuurrahvaks \u2013 jumalas\u00f5na \u00f5ppimisest, lugemisoskuse levikust ja rahvusliku \u00e4rkamisajani j\u00f5udmisest.<\/p>\n
Paljud varased raamatud on praeguseks h\u00e4vinud v\u00f5i muutunud \u00e4\u00e4rmiselt haruldaseks. Sageli v\u00f5ib v\u00e4ike ja tagasihoidliku v\u00e4limusega teos kanda endas tuleviku seemneid, mis v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4helepanu ja austust.<\/p>\n
N\u00e4itus \u00abEesti raamat 500. Reliikviad Tartus\u00bb on avatud 12. veebruarist kuni 30. aprillini.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4ituse avamisel k\u00f5nelevad Niguliste muuseumi n\u00e4ituse \u00abEesti raamat 500. Reliikviad\u00bb kuraator Aivar P\u00f5ldvee ning Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu reliikviate…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":106493,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[50877,50873,13981,37,33,35,13982,5800,173,34,36,50875,50867,50869,50868,50871,50872,50876,50866,140,13979,22422,50874,50870],"class_list":["post-106492","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-aabitsakukk","tag-aivar-poldvee","tag-ave-pill","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kirjandusmuuseum","tag-eesti-raamatu-aasta","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-gehewe","tag-goseken","tag-heinrich-stahl","tag-helen-kommus","tag-helle","tag-hornung","tag-hupel","tag-johannes-gutslaff","tag-meelelahutus","tag-merike-kiipus","tag-niguliste-muuseum","tag-reinuvader-rebane","tag-vastne-testament"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116057592650594540","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106492","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106492"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106492\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/106493"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106492"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=106492"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=106492"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}