Inimarengu aruande l\u00f5imumist k\u00e4sitlevas peat\u00fckis on v\u00e4lja toodud, et viimasel kolmel k\u00fcmnendil on vene emakeelega inimeste osakaal kasvanud Tallinnas ja Ida-Virumaal, k\u00f5igis teistes piirkondades on see aga kahanenud.<\/p>\n
Samasugune rahvusp\u00f5hine koondumine on toimunud Tallinna kindlatesse piirkondadesse ning enamasti on venekeelse elanikkonna sihtkohaks soodsama eluasemehinnaga asumid. Eestlased on selges \u00fclekaalus kesklinnas ja P\u00f5hja-Tallinnas, vene emakeele r\u00e4\u00e4kijad aga suurkortermajade piirkondades, n\u00e4iteks Lasnam\u00e4el.<\/p>\n
Aruande kohaselt on l\u00f5imumispoliitikas olnud k\u00fcll palju \u00f5nnestumisi, kuid l\u00f5imumine on toimunud suhteliselt aeglaselt ja selle \u00fcks v\u00f5tmep\u00f5hjuseid on olnud laste sorteerimine maast madalast lasteaedade ja koolide \u00f5ppekeele alusel keelep\u00f5hisesse paralleelmaailma.<\/p>\n
Tallinnas on kooli valimine selgelt seotud eelistustega, mitte v\u00f5imaluste puudumisega, sest eesti- ja venekeelne kool asuvad sageli k\u00f5rvuti v\u00f5i l\u00e4hestikku, nii et vanemad saavad valida, mis keeles nende lapsed \u00f5pivad.<\/p>\n
“Vabas Eestis on hariduse omandanud juba mitu p\u00f5lvkonda venekeelseid noori, kelle koolikeskkond ei ole neile taganud head eesti keele oskust ja kellel sageli puuduvad ka eestlastest s\u00f5brad. See teeb l\u00f5imumise Eesti \u00fchiskonda keeruliseks,” t\u00f5detakse aruandes.<\/p>\n
“Nii n\u00e4evad just vene keeles g\u00fcmnaasiumihariduse omandanud noored v\u00f5rreldes eakaaslastega oluliselt sagedamini oma tulevikku m\u00f5nes teises riigis ning nendest, kes Eestisse j\u00e4\u00e4vad, ei ole paljud keeleoskuse ja suhtlusv\u00f5rgustiku t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6turul konkurentsiv\u00f5imelised,” sedastavad autorid.<\/p>\n
Samal ajal on eestlaste seas m\u00e4rksa enam k\u00f5rgemal ametipositsioonil \u2013 juhtide ja tippspetsialistidena \u2013 t\u00f6\u00f6tavaid inimesi. See t\u00e4hendab, et vene emakeelega inimesed ei saagi valida samasuguseid elukohti kui eestlased, sest sissetulekud on lihtsalt v\u00e4iksemad.<\/p>\n
Tammaru: koos\u00f5ppimine toob kasu kogu \u00fchiskonnale<\/p>\n
\u00dcks aruande toimetajatest, Tartu \u00dclikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru \u00fctles, et kuna p\u00f5hiosa vene emakeelega inimesi elab v\u00e4ga kitsal territooriumil, siis koos\u00f5ppimise muudab see keeruliseks, sest koolid, eriti madalamal kooliastmel, on piirkonnap\u00f5hised.<\/p>\n
Lapsevanemad n\u00e4evad Tammaru s\u00f5nul eesti ja vene emakeelega laste koos\u00f5ppimises kaht suurt probleemi: kardetakse, et \u00f5pitulemused langevad, kui eestikeelsesse klassi tuleb hulk vene emakeelega \u00f5pilasi, ning teine suur hirm on see, et lastest tehakse l\u00f5imumise t\u00f6\u00f6riist. Tegelikult on aga koos\u00f5ppimise m\u00f5jud positiivsed.<\/p>\n
“Kui me selles anal\u00fc\u00fcsis vaatasime vene emakeelega noori Tallinnas, kes kasvasid \u00fcles venekeelses keskkonnas \/…\/ ja vaatasime eraldi neid, kes l\u00e4ksid \u00f5ppima koos eestlastega, ja neid, kes j\u00e4id oma rahvusest \u00f5pilastega \u00f5ppima, siis n\u00e4gime, et neil vene noortel, kes l\u00e4ksid \u00f5ppima koos eestlastega, l\u00e4ksid k\u00f5ik elutulemused paremaks,” t\u00f5i Tammaru v\u00e4lja.<\/p>\n
Ta selgitas, et kasvas nende t\u00f5en\u00e4osus saada k\u00f5rgharidus, parem t\u00f6\u00f6 ja sattuda t\u00e4iskasvanueas elama samadesse piirkondadesse, kus elavad eestlased.<\/p>\n
“Sellel on h\u00e4sti palju postiiivseid efekte, mis see koos\u00f5ppimine \u2013 eriti just vene noortele \u2013 kaasa toob,” t\u00f5des aruande toimetaja.<\/p>\n
Kui tahame p\u00e4riselt sidusat ja l\u00f5imunud \u00fchiskonda \u00fcles ehitada, siis eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek oli Tammaru s\u00f5nul selleks esimene samm, aga j\u00e4rgmiseks tuleks liikuda selles suunas, et erineva taustaga \u00f5pilased \u00f5piksid rohkem koos.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et koolivalikuid ei peaks tegema selle p\u00f5hjal, kus elatakse v\u00f5i milline on vanemate sissetulek v\u00f5i keeleoskus, vaid aluseks peaks olema lapse huvid.<\/p>\n
“Koos\u00f5pe on siht, mida tuleks seada, kui tahame, et iga laps j\u00f5uaks oma v\u00f5imed l\u00f5puni v\u00e4lja arendada. Miks koos\u00f5pe rahvuse m\u00f5ttes efekti annab \u2013 kool on koht, kus kujunevad v\u00e4\u00e4rtused ja s\u00f5brad, see k\u00f5ik m\u00f5jutab ka hilisemaid valikuid kuni selleni v\u00e4lja, et v\u00f5ib-olla tekivad ka kooselud,” selgitas Tammaru.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak, kes on samuti \u00fcks aruande toimetajaist, m\u00e4rkis, et lapsevanemad on \u00e4revad, sest l\u00fchiajaliselt v\u00f5ib eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek olukorda halvemaks muuta.<\/p>\n
“See on t\u00e4iesti oodatav sellise reformi puhul, aga pikaajaliselt on sellel \u00fcle v\u00e4lja positiivne m\u00f5ju,” t\u00f5des ta. “Aruanne v\u00f5tab p\u00f5hjalikumalt kokku tervise ja t\u00f6\u00f6turu tagaj\u00e4rgi, k\u00f5ike muud ja igal pool on positiivsed efektid.”<\/p>\n
Solvaku s\u00f5nul on Eestis probleemiks see, et meil on olemas suurep\u00e4rased registrid ja tehniline v\u00f5imekus neid ristkasutada, kuid andmekaitsereeglid ei lase seda teha. Kui seda aga v\u00f5imaldada, saame olukorrast t\u00e4psema pildi ning tagaj\u00e4rjeks on paremad m\u00f5juhinnangud, mille abil oleks v\u00f5imalik ka inimestes rohkem kannatlikkust genereerida.<\/p>\n
Ta m\u00e4rkis, et kuna eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku reform on valus, on soov seda pehmendama hakata suur, mida on ka praegu n\u00e4ha, kuid tegelikult j\u00e4rgnevad esialgsetele raskustele \u00fchiskonnas suured v\u00f5idud. Kui esimesel paaril-kolmel-neljal aastal on raske, siis j\u00e4rgmised aastak\u00fcmned on k\u00f5ikidel parem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimarengu aruande l\u00f5imumist k\u00e4sitlevas peat\u00fckis on v\u00e4lja toodud, et viimasel kolmel k\u00fcmnendil on vene emakeelega inimeste osakaal kasvanud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":106630,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,6063,173,34,36,50923,30025,33904,140,28033,40278],"class_list":["post-106629","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestikeelsele-oppele-uleminek","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-inimarengu-aruanne-2026","tag-integratsioon","tag-loimumine","tag-meelelahutus","tag-rahvastikugeograafia","tag-venekeelsed-koolid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116058249219813774","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106629","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106629"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106629\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/106630"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106629"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=106629"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=106629"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}