Eestimaalased kaotavad aastas kelmidele k\u00fcmneid miljoneid. \u00dcks asi on raha, mis kontodelt k\u00f5rvaldatakse, aga isegi suurema kahju moodustavad laenud, mis ohvri kaaperdatud identiteediga nende selja taga v\u00f5etakse. Seet\u00f5ttu tundus \u00fcllatav, , kui justiitsministeerium kaks n\u00e4dalat tagasi teatas, et kelmide v\u00f5etud laenud saab justkui t\u00fchistada. Kuidas siis asjad ikkagi on?<\/p>\n
“Esimene reaktsioon, kui seda uudist n\u00e4gime \u2013 loomulikult tekitas see h\u00e4mmingut,” \u00fctles krediidiandjate liidu juhatuse liige Siim Juks.<\/p>\n
“Kuigi see s\u00f5num ise on t\u00f5ene, siis see ei ole p\u00e4ris nii lihtne, kui sealt mulje v\u00f5is j\u00e4\u00e4da,” lausus advokaat M\u00e4rt M\u00fcrk.<\/p>\n
“V\u00f5imalik on ja kindlasti tuleks neid samme astuda, aga see on kindlasti n\u00fcansirohkem kui lihtsalt see, et esitad avalduse ja sellega k\u00f5ik kustutatakse ja on mure lahendatud,” \u00fctles justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Heddi Lutterus.<\/p>\n
Praktika, nagu \u00f6eldakse, on t\u00f5e kriteerium. Leana \u2013 nimetame teda selle varjunimega \u2013 on v\u00e4ikese omavalitsuse allasutuse t\u00f6\u00f6taja ja pangakelmuse ohver. 2022 tegime “Pealtn\u00e4gijas” loo, kuidas viiek\u00fcmnendates daam kaotas k\u00f5ik oma s\u00e4\u00e4stud t\u00e4naseks juba tuttava skeemiga: l\u00fchidalt, talle aeti puru silma, et tema pangakontole on sisse tungitud ja k\u00fcsiti probleemi lahendamiseks PIN-e, misj\u00e4rel kanti t\u00fchjaks Leana konto Swedbankis (5000 eurot) ja seej\u00e4rel v\u00f5eti veel 5000 eurot laenu Coop Pangast.<\/p>\n
Nii Leana kui meie konsulteeritud ekspertide kogemus r\u00e4\u00e4gib, et sellisest v\u00f5last vabanemine ei ole lihtne, aga pole ka p\u00e4ris lootusetu. Pettusest teada saades tegi Leana tegelikult k\u00f5ik \u00f5igesti. Ta p\u00f6\u00f6rdus kohe nii krediidiandja kui ka politsei poole.<\/p>\n
“Kui inimene on langenud pettuse ohvriks, siis k\u00f5ige olulisem on see, et mitte j\u00e4\u00e4da passiivseks. Igal juhul tuleb tegutseda \u2013 esiteks esitada avaldus politseile, et on olnud kelmus, ja teiseks saata avaldus laenuandjale, et see laen t\u00fchistada. Ja v\u00e4ga oluline on sinna juurde panna k\u00f5ikv\u00f5imalikud t\u00f5endid, mis inimesel selle pettuse kohta olemas on,” lausus Lutterus.<\/p>\n
“Ta peabki t\u00f5endama seda, et teda on petetud, et ta ei tahtnud seda laenu v\u00f5tta ja tema ei ole sellest laenust mingit kasu saanud, et see raha ei ole reaalselt temani j\u00f5udnud,” \u00fctles M\u00fcrk.<\/p>\n
“Kui politsei poolt laekub tagasiside, et jah, juurdlus on alustatud, menetlus on k\u00e4ima l\u00fckatud, siis me peatame sellele inimesele arvete v\u00e4ljastamise kuni selguse saamiseni. Just sellep\u00e4rast me \u00a0innustamegi inimesi kindlasti politsei poole p\u00f6\u00f6rduma, sest ilma politsei menetluseta me arvete v\u00e4ljastamist kinni panna ei saa,” lausus Juks.<\/p>\n
Jutuks kena, aga \u2013 nii nagu enamasti sellistel puhkudel \u2013 jooksis Leanaga seotud kriminaalasi ummikusse, kuigi samas kaasuses oli veel neli kannatanut. L\u00fchidalt \u00fctles politsei, et ohvrite raha liigutati kiiresti kr\u00fcptosse ja ka niidit\u00f5mbajad on p\u00fc\u00fcdmatult v\u00e4lismaal. Aga isegi veel enne kui politsei kriminaalasja \u00e4ra l\u00f5petas, andis Coop Leana kohtusse ning n\u00f5udis nii v\u00f5lga kui intresse.<\/p>\n
Protsessi k\u00e4igus n\u00f5udis naine advokaadi abil v\u00e4lja k\u00f5ik dokumendid ja teda valdas n\u00f6rdimus: saatuslik laen v\u00e4ljastati tema selja taga 15 minutiga ja otsuse tegi sisuliselt arvuti.<\/p>\n
Ammendavat \u00fclevaadet on tegelikult v\u00f5imatu saada, aga senine kohtupraktika on pigem Leana suguste inimeste kahjuks.<\/p>\n
“Kohtupraktika, mis praeguseks on kujunenud \u2013 seal t\u00f5epoolest rohkem on sellist kohtupraktikat, kus inimestel ei ole \u00f5nnestunud sellest laenusummast lahti saada. Aga veel kord, on olnud ka neid juhtumeid, kus on \u00f5nnestunud kohtus olla edukas,” \u00fctles Lutterus.<\/p>\n
Paragrahvidesse laskumata ja lihtsalt \u00f6eldes \u2013 ohver peab n\u00e4itama, et sisestas oma PIN-id pettuse tagaj\u00e4rjel ja tema kontole laekunud laenuraha liikus kohe edasi, siis v\u00f5ib olla mingi lootus. Viimasel ajal lahenevad juhtumid nii, et \u00fcldjuhul j\u00e4\u00e4b petiste v\u00f5etud laenu p\u00f5hiosa inimese kanda ja parimal juhul saab intressid andeks.<\/p>\n
Ka Leana vaidlusest Coopiga k\u00e4isid l\u00e4bi erinevad diili v\u00f5imalused, kuid naine v\u00f5itles edasi ning andis sisse koguni vastuhagi.<\/p>\n
“Kui selline vastuhagi oli saadetud kohtusse, tuli panga advokaat\u2026 juristi pakkumine, et teeme seda null-null. Me ei k\u00fcsi midagi sinult ja sina ei k\u00fcsi midagi meilt,” lausu Leana.<\/p>\n
2024 augustis s\u00f5lmiti kompromiss, aga kokkuv\u00f5ttes kulus Leanal kaks aastat ja \u00fcle 3000 euro \u00f5igusabile.<\/p>\n
K\u00f5ik m\u00f6\u00f6navad, et k\u00f5nekelmused on omamoodi pandeemia. N\u00e4iteks ainu\u00fcksi krediidiandjate liidu liikmesfirmadel oli mullu 725 juhtumit, kus kelmid v\u00f5tsid v\u00f5i p\u00fc\u00fcdsid v\u00f5tta laenu inimese selja taga.<\/p>\n
Kuid kogu teema taandub nende s\u00f5nul l\u00f5puks sellele, kas digiallkiri kehtib v\u00f5i mitte ehk kui laenudest saaks lihtsalt lahti, paneks see k\u00fcsim\u00e4rgi alla kogu kaugtuvastamise. Ka pangaliit leidis “Pealtn\u00e4gijale” saadetud kirjalikus kommentaaris, et viimasel ajal ilmunud artiklid on “lihtsustatud \u00f5igusliku k\u00e4sitlusega” ja “ei ole m\u00f5istlik pettuste t\u00f5kestamiseks n\u00f5rgestada t\u00e4naste identifitseerimisvahendite \u00f5iguslikku t\u00e4htsust, millel v\u00f5ib olla laiem \u00f5iguslik m\u00f5ju. \/\u2026\/ Ehtsa digitaalallkirja vaidlustamise v\u00f5imalikkus toob tsiviilk\u00e4ibes kaasa t\u00f5siseid praktilisi probleeme ning \u00f5igusselgusetust.”<\/p>\n
“T\u00f5epoolest, inimesel on ka endal oma hoolsuskohustus, aga arvestades ka seda, et kui palju on olnud neid pettuseid, milliseid summasid on kas v\u00f5i eelmisel aastal inimestelt v\u00e4lja petetud, sealhulgas telefonikelmustega, siis eks see ole l\u00f5ppastmes ka m\u00f5neti kohtute hinnata ja kujundada, et kus see tasakaalupunkt on,” lausus Lutterus.<\/p>\n
“Kindlasti \u00fchelt poolt ei saa anda s\u00f5numit, et igast laenust peaks saama kergek\u00e4eliselt vabaneda, aga teiselt poolt, n\u00e4hes selle probleemi mastaapsust, v\u00f5ib-olla tuleb vaadata, kus tasakaalupunkt siis on,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestimaalased kaotavad aastas kelmidele k\u00fcmneid miljoneid. \u00dcks asi on raha, mis kontodelt k\u00f5rvaldatakse, aga isegi suurema kahju moodustavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58008,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10023,2699,28,29,19,14271,47382,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-106659","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-justiitsministeerium","tag-laen","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pangad","tag-pangakelmus","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116058355284689940","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106659"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106659\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58008"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=106659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=106659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}