“Olemegi tegelenud aruteluga, keda nii-\u00f6elda vanemateks valida,” m\u00e4rkis Karp.<\/p>\n
Maitsev, omajuurne ja kahjurikindel<\/p>\n
Eesti kliimas kasvatamiseks peab viinamarjasort elama \u00fcle talved, kus sulaperioodid vahelduvad pakasega.<\/p>\n
“Selleks, et sort oleks vastupidav, on oluline, et v\u00f5rsed hakkaksid puituma vara. Kui v\u00f5rsed puituvad hilja, j\u00e4\u00e4vad need talve\u00f5rnaks,” s\u00f5nas Karp. Niisugust kindlust muutlikule talveilmale pakuvad h\u00fcbriidsordid, mille aretuses on kasutatud Ameerika vastupidavaid liike: n\u00e4iteks L\u00e4ti sort ‘Zilga’.<\/p>\n
“Samas, kui teeme ‘Zilga’ marjadest veini, on tal sees niisugused Ameerika maitsen\u00fcansid, mida Euroopas eriti ei tunnustata,” selgitas Karp. “Loodame aretada sordi, millest villitud vein vastaks veinimaailmas Euroopa maitsemeelele.”<\/p>\n
Aretusel annab emassort j\u00e4rglasele kasvu iseloomu, isassort tagab veini kvaliteedi.<\/p>\n
Sestap leidis t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et kui emassordina kasutada ‘Zilgat’ v\u00f5i ka ‘Supagat’, sobiks isassordiks Prantsuse ‘Leon Millot’. “Viimase marjaomadused on v\u00e4ga sarnased levinud ‘Pinot Noiriga’. ‘Pinot Noiri’ veini on k\u00fcllap iga eestlane joonud,” v\u00f5rdles Karp.<\/p>\n
“Kui sugupuus on ainult Vitis labrusca ja\/v\u00f5i Vitis riparia, siis seda sorti kasvatada ei v\u00f5i.”<\/p>\n
‘Leon Millot’l’ on euroopaliku maitsebuketi k\u00f5rval pakkuda teinegi eelis: sort annab j\u00e4rglasele suurema vastupidavuse viinapuut\u00e4i kahjustusele. Seni on Euroopas viinaput\u00e4iga v\u00f5ideldud eesk\u00e4tt viinapuid pookides, nii et Ameerika liigi t\u00e4ikindlale t\u00fcvele poogitakse n\u00e4iteks Euroopa ‘Pinot Noir’ v\u00f5i ‘Chardonnay’ sordid.<\/p>\n
Kuigi viinapuut\u00e4id Eestis veel ei leidu, v\u00f5ib kahjur soojade talvedega siia j\u00f5uda viie kuni k\u00fcmne aasta p\u00e4rast. “V\u00f5ib juhtuda, et kui sordi valmis saame, on t\u00e4i meil kohal. Tahame omajuurset, mitte poogitud taime, sest karmimates tingimustes v\u00f5ib v\u00f5ra saada kahjustada ja omajuurse taime korral on lihtne kasvatada uus v\u00f5ra,” selgitas Karp.<\/p>\n
Euroopaliku maitse k\u00f5rval on oluline ka vastavus Euroopa Liidu n\u00f5uetele. \u00dche n\u00f5udena peab olema sordi sugupuus liik Vitis vinifera.<\/p>\n
“Kui sugupuus on ainult Vitis labrusca ja\/v\u00f5i Vitis riparia, siis seda sorti kasvatada ei v\u00f5i. Ameeriklased v\u00f5ivad, meie mitte,” t\u00e4psustas Karp<\/p>\n
Teiseks \u00fctleb seadus, et kehval aastal, kui marjadesse piisavalt suhkruid ei teki,tohib tootja veini alkoholisisaldust suhkrut lisades t\u00f5sta ainult kolm mahuprotsendi v\u00f5rra. “Marjal endal peab olema miinimumpotentsiaalne suhkruhulk olemas. See teeb sordiaretuse keerulisemaks kui n\u00e4iteks \u00f5unte puhul,” k\u00f5rvutas teadur.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3200411h6476t24.jpg\"\/)
‘Zilga’ viinamarjasort. Autor\/allikas: Kadri Karp<\/p>\n
Tootja tahab sorti, millele v\u00f5ib kindel olla<\/p>\n
Millal Eesti inimene uuest sordist k\u00e4\u00e4ritatud veini p\u00e4riselt degusteerida saaks? Kadri Karbi s\u00f5nul heal juhul paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
“See v\u00f5tab pikalt aega ja minu silmad uut sorti v\u00f5ib-olla ei n\u00e4egi. \u00d5nneks on meie teadlasr\u00fchm eri vanuses ja mu kolleegid teevad seda t\u00f6\u00f6d edasi,” arutles ta.<\/p>\n
Aretusprotsess ise koosneb mitmest etapist. Alustuseks tuleb enne \u00f5itsemise algust eemaldada \u00f5ienupu seest tolmukad, et v\u00e4ltida taime isetolmlemist. Siis viivad teadlased soovitud tolmu emastaime emakasuudmele ja katavad kaitsekotiga, et mingit v\u00f5\u00f5rtolmu ligi ei p\u00e4\u00e4seks. Uut t\u00fc\u00fcpi marjad arenevadki kaitsekoti all.<\/p>\n
“Viinapuu\u00f5is on imepisike, nii et see on peen t\u00f6\u00f6, mida teeme pintsettide ja suurendusprillidega,”\u00a0 selgitas Karp. Samuti tuleb j\u00e4lgida, et niiske kevad tolmutera arengut tagasi ei hoiaks.<\/p>\n
Sellist ristamist plaanib t\u00f6\u00f6r\u00fchm teha kahe kevade jooksul. M\u00f5lemal aastal ootavad nad s\u00fcgiseni, mil esimeste marjade seemned on pruunid. Siis paneb t\u00f6\u00f6r\u00fchm need talvel neljaks kuuks turba ja liivaga kihiti k\u00fclmkappi. Kevadel seemned k\u00fclvatakse.<\/p>\n
“K\u00fclvimomendist alates l\u00e4heb kolm aastat, kuni n\u00e4eme esimest \u00f5it, esimest marja,” kirjeldas Karp.<\/p>\n
“Kui prantslane tuleb Eestisse, tahab ta midagi uut maitsta.”<\/p>\n
J\u00e4rgmises etapis ehk kolmandal kuni viiendal aastal praagib t\u00f6\u00f6r\u00fchm esimest korda osa taimi v\u00e4lja.<\/p>\n
“Ristamise tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib tulla seemikuid, mille \u00f5iel on tolmukad kaardus ja iseviljastumine takistatud. Selliseid sorte me tootmisse ei taha,” selgitas Karp. Niisamuti l\u00e4hevad v\u00e4ljapraakmisele taimed, mis nakatuvad kohe haigustesse, n\u00e4iteks ebajahukastesse. Kuuendal-seitsmendal aastal kannavad puud juba nii palju saaki, et saab korraldada degustatsioone ja v\u00e4ikesi veinikatseid.<\/p>\n
Sealt edasi teevad teadlased koost\u00f6\u00f6d veinimeistritega. \u00dcheskoos peetakse n\u00f5u, millist seemikut edasi paljundada. Kui valik tehtud, siis j\u00e4tkuvad katset\u00f6\u00f6d tootmisisatndikes. “Valitud kloone istutatakse erinevatesse kohtadesse nii \u00a0Muhumaale kui ka ja L\u00f5una-Eestisse. Peame leidma sordi, mis s\u00e4ilitab oma head omadused erinevates tingimustes ja mullastikes,” m\u00e4rkis professor.<\/p>\n
Selles etapis l\u00e4heb j\u00e4lle kuus-seitse aastat, et n\u00e4ha, kuidas taim k\u00e4itub, kui sellest kasvab eri paigus v\u00e4hemalt 30 isendit. “Kui k\u00f5igil 30 s\u00e4ilivad samad omadused, on asjal jumet,” s\u00f5nas Karp.<\/p>\n
Tellimus uue sordi aretuseks on Eestis tema s\u00f5nul olemas, sest siinmail saab \u00f5rnu sorte kasvatada k\u00fcll tunnelis, ent vaja oleks avamaale sobivat vastupidavat sorti. “Tootja tahab sorti, millest saab stabiilse saagi ning meie piirkonda arvestades \u00f5ige l\u00f5hna- ja maitseprofiiliga veini,” t\u00f5des Karp.<\/p>\n
Lisaks oleks Eesti sordist vein Karbi hinnangul iseeneses ilus ja pakuks veinimaailmas erisust.<\/p>\n
“Kui prantslane tuleb Eestisse, tahab ta midagi uut maitsta. Veinipudelil on ju sordinimi suurelt peal: see v\u00f5iks olla midagi ilusat ja p\u00f5hjamaaga seostuvat,” arutles ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Uue sordi vanemate valik s\u00f5ltub paljudest teguritest: peame saama talvekindluse, viinapuut\u00e4ikindluse ja lihtsalt hea veini ning lisaks arvestama…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":107000,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4337,34,36,31,32,21,51062,28,29,19,3424,23543,25,11523,41385,429,23,24,22,20,7985,51057,51060,51059,51061,30,51058,7982],"class_list":["post-106999","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maaulikool","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kadri-karp","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pollumajandus","tag-pollumajandusministeerium","tag-populaarseimad-lood","tag-riigihange","tag-sordiaretus","tag-toit","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vein","tag-vein-alkohol","tag-veinitegu","tag-veinitootjad","tag-veiniviinamari","tag-viimased-uudised","tag-viinamari","tag-viinamarjad"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106999","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106999"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106999\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107000"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106999"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=106999"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=106999"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}