Tehtud anal\u00fc\u00fcsis oli m\u00f5juhinnang kaheosaline. Esiteks l\u00e4htusid uurijad sellest, milline oli m\u00f5ju teenuse peamisele kasusaajale ja sihtr\u00fchmale ehk lastele ja lapsevanematele. Teises osas vaadeldi laiemat m\u00f5ju riigile.<\/p>\n
Siin ilmnes ka \u00fcks oluline probleem: riigi vaates ei ole perelepituse m\u00f5ju kuigi lihtne m\u00f5\u00f5ta. N\u00e4iteks ei v\u00f5imalda kohtute infos\u00fcsteem praegu eristada lepitusmenetlusi muudest menetlustest. Seet\u00f5ttu ei ole v\u00f5imalik t\u00e4pselt hinnata, kui palju on perelepitus kohtute t\u00f6\u00f6koormust v\u00f5i menetluste kestust v\u00e4hendanud v\u00f5i suurendanud. See oli ka \u00fcks soovitus, mille aruande koostajad andsid, et saaks \u00fcle\u00fcldse m\u00f5ju riigile hinnata. Vaja on teha infos\u00fcsteemi arendusi, et eristada lepitusmenetlusi, mis v\u00f5imaldaks nende m\u00f5ju paremini hinnata.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3200534ha6a2t24.png\"\/)
<\/p>\n
Laste h\u00e4\u00e4le kuulamine<\/p>\n
Taoliste teenuste puhul on Doris Pavlovi s\u00f5nul alati oluline kuulata laste h\u00e4\u00e4lt. Eestit v\u00f5iks tema hinnangul siinkohal isegi teistele riikidele eeskujuks tuua, sest paljudes teistes riikides on laste kaasamine pigem harv n\u00e4htus. Pavlovi s\u00f5nul on \u00f5ige, et lapsel lastakse oma arvamust avaldada. Keskne v\u00e4ljakutse on aga perelepitajate jaoks selgitust\u00f6\u00f6 nii lapsele kui ka vanematele, miks on vaja last kaasata ning mis on v\u00f5imalikud tulemused.<\/p>\n
“K\u00fcll aga t\u00e4heldasime uuringu k\u00e4igus, et laps v\u00f5ib hakata tajuma, justkui tema peab otsustama vanemate eluolu puudutavat k\u00fcsimust ning edasist elu. Laps v\u00f5ib-olla ei tule selle vastutusega toime ja ega ta peagi otsustama asjade \u00fcle, milleks tema ei ole valmis,” s\u00f5nas Pavlov.<\/p>\n
Omaette v\u00e4ljakutse on seegi, kui vanematel tekib kiusatus hakata last m\u00f5jutama. “See on ka v\u00e4ljakutse perelepitajale, et eristada, kelle seisukohta v\u00f5i arvamust laps edasi annab. Me t\u00e4heldasime selles uuringus, et vanematel tekib justkui v\u00f5istlusmoment, kes peale j\u00e4\u00e4b. Tegelikult aga peaks laps v\u00f5itja olema,” m\u00e4rkis Pavlov.<\/p>\n
L\u00f5puks on teenus loodud lapse heaolu jaoks ja kui vanemad manipuleerima hakkavad, ei t\u00e4ida see Pavlovi hinnangul oma eesm\u00e4rki ning teenusest pole kasu. “Ma arvan, et see on ka peamine p\u00f5hjus, miks teistes riikides ei ole lapsi nii palju kaasatud. Seda on vaja \u00f5ppida, selleks on omad tehnikad, kuidas seda teha nii, et kahju ei s\u00fcnniks. Ega vanemad ei tee tahtlikult otsuseid lapse kahjuks, nad lihtsalt ei teadvusta, kuidas nende konflikt v\u00f5ib last m\u00f5jutada,” m\u00e4rkis Pavlov.<\/p>\n
Teadlased soovitavad uuringus korraldada vanematele seet\u00f5ttu ettevalmistav kohtumine. See v\u00f5imaldab osapooltel olukorra l\u00e4bi arutada ja seel\u00e4bi v\u00e4ltida lapse m\u00f5jutamist.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 on olemas, aga infopuudus takistab<\/p>\n
Perelepituses on palju osapooli: sh perelepitajad, sotsiaalkindlustusamet, lastekaitse, kohus. Uuringust selgus, et \u00fcks kitsaskohti selle s\u00fcsteemi puhul on koost\u00f6\u00f6. Osapoolte arusaam s\u00fcsteemi teiste osapoolte olemasolust ja \u00fclesannetest j\u00e4\u00e4b segaseks.<\/p>\n
N\u00e4iteks t\u00f5id lastekaitset\u00f6\u00f6tajad v\u00e4lja, et nad sooviksid paremat \u00fclevaadet lepitusprotsessi k\u00e4igust ja p\u00f5hilistest teemadest. Praegu nad niisama detailidesse minna ei tohi. Sageli ei ole aga probleem mitte ligip\u00e4\u00e4su puudumises, vaid selles, et ei teata, kust ja kuidas vajalikku infot leida.<\/p>\n
Sestap t\u00f5id ka uuringu autorid \u00fche soovitusena v\u00e4lja selle, et v\u00f5iks olla rohkem koost\u00f6\u00f6kohtumisi. Seda selleks, et oleks v\u00f5imalik luua paremini \u00fchtset inforuumi. “Et k\u00f5ik s\u00fcsteemi osalised m\u00f5istaksid, mida teine osapool teeb, mis on nende \u00fclesanded. Kuna iseenesest see huvi on olemas, siis see on hea alus, kust edasi minna,” s\u00f5nas Pavlov.<\/p>\n
Ideaalset s\u00fcsteemi pole<\/p>\n
Uuringus vaadeldi ka teiste riikide praktikaid. Pavlovi s\u00f5nul ei saa \u00fchtegi s\u00fcsteemi tervikuna \u00fcle v\u00f5tta, kuid h\u00e4id n\u00fcansse leidub mitmel pool. N\u00e4iteks Leedus on perelepituse s\u00fcsteem kohustuslik, kuid keeldumisv\u00f5imalused on nii laiad, et ligi kolmandik juhtudest l\u00f5peb teise osapoole keeldumise t\u00f5ttu. “Neil on v\u00e4ga liberaalne keeldumisv\u00f5imalus ehk siis selles m\u00f5ttes perelepitus justkui ei toimi,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Samas on Leedus lahendus, kus lepitusel s\u00f5lmitud kokkuleppe kinnitab kohus, mis aitab tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus laps ise protsessis ei osale. “V\u00f5ib-olla v\u00f5iks Eestis samuti olla, et kohus vaatab kokkuleppe \u00fcle,” lausus ta.<\/p>\n
Norra on aga Pavlovi s\u00f5nul lahendanud h\u00e4sti k\u00f5rge konfliktsusega v\u00f5i s\u00f5ltuvusprobleemidega perede olukorra. Seal eristatakse l\u00e4henemisi ja kasutatavaid mudeleid vastavalt pere konfliktsusastmel ning on m\u00f5eldud, kuidas riskilepitusi mudelisse kaasata.<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00e4lja ka vastupidise n\u00e4ite Rootsist, kus koost\u00f6\u00f6kohtumiste l\u00e4biviijatel puudub igasugune koolitus. Nad ei kasuta kindlaid mudeleid, metoodikat ega t\u00f6\u00f6riistu. “Eestis on selles osas ikkagi seis parem,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Uuringu \u00fcks kesksemaid soovitusi puudutab teenuse nimetust. Praegune nimetus perelepitus j\u00e4tab Pavlovi s\u00f5nul sageli eksitava mulje, justkui oleks eesm\u00e4rk vanemate paarisuhte taastamine. Tegelik sisu on aga toetada vanemlust ja edendada lapse heaolu. “K\u00f5ik uuringusse kaasatud osapooled r\u00e4\u00e4kisid, kuidas teenuse nimetus on m\u00f5nev\u00f5rra eksitav ja v\u00f5ibolla ka segadusse ajav,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Kiiremini elluviidava muudatusena soovitavad autorid laiendada teenuse tulemusn\u00e4itajaid. Praegu kajastub statistikas eduna peamiselt ametlik vanemluskokkulepe. Kui vanemad k\u00fcll parendavad suhtlust ja m\u00f5istmist, kuid ei soovi kokkulepet vormistada, loetakse see ebaeduks, kuigi sisuline tulemus v\u00f5ib olla positiivne.<\/p>\n
Pavlovi isiklikul hinnangul on k\u00f5ige olulisem keskenduda kvaliteedi ja j\u00e4rjepidevuse \u00fchtlustamisele. Perelepituse k\u00e4ttesaadavus ja kogemus varieeruvad piirkonniti ning ka lepitajate koormus ja ettevalmistus on eba\u00fchtlane. Uuringus tuuakse v\u00e4lja vajadus \u00fchtlustada koolitusi ja tuge, et teenuse tase oleks sarnane s\u00f5ltumata asukohast.<\/p>\n
“Ideaalset s\u00fcsteemi ei ole aga olemas,” v\u00f5ttis Pavlov teema kokku. Tema s\u00f5nul kinnitab uuring selgelt, et perelepituse teenus on Eestis vajalik ja kasutatav. Samal ajal on loomulik ja oodatav, et sellisel teenusel on arengukohti.<\/p>\n
“Teenuse olemasolu on hea alus. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus selles, kuidas edasi minna ja seda teadlikult paremaks teha,” \u00fctles Doris Pavlov.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uuringu juhtautor, Tartu \u00dclikooli rakendusuuringute keskuse projektijuht-anal\u00fc\u00fctik Doris Pavlov \u00fctles, et perelepituse teenus on \u00fcldjoontes oma eesm\u00e4rgi t\u00e4itnud.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":107093,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,51083,37,33,35,34,36,31,32,21,6229,10318,4017,8059,28,29,19,51082,25,51080,51081,42081,23,24,22,20,30],"class_list":["post-107092","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-doris-pavlov","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lahkuminek","tag-lahutus","tag-laps","tag-lapsevanem","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-perelepitus","tag-populaarseimad-lood","tag-rake","tag-riiklik-perelepitus","tag-tartu-ulikooli-rakendusuuringute-keskus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116062118537676463","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107092","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107092"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107092\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107093"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107092"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=107092"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=107092"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}