Antwerpenis toimunud suurkogunemisel t\u00f5usis Euroopa Liidu t\u00f6\u00f6stusjuhtide ja poliitikakujundajate arutelude tulipunkti heitmekaubanduss\u00fcsteemi (HKS) m\u00f5ju ja selle roll Euroopa majanduse tulevikus.<\/p>\n
Kaalukausi \u00fchel pool oli mure Euroopa majandusliku j\u00f5u h\u00e4\u00e4bumise p\u00e4rast, teisel pool Euroopa Komisjoni kliimapoliitika, mille eesm\u00e4rgiks on kasvuhoonegaaside heitme v\u00e4hendamine. Eesti majanduspoliitiliste huvide \u00fcle on diskussioon olnud seni kasin. Mida soovib Eesti saavutada algavatest k\u00f5nelustel HKS-i reformimise poolt v\u00f5i vastu k\u00f5nelustel?<\/p>\n
2025. aasta l\u00f5pus v\u00e4ljendas Eesti kliimaminister Andres Sutt rahulolu Euroopa Komisjoniga peetud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemuslikkuse \u00fcle. “Saime rohkem, kui tahtsime,” \u00f6eldi selle kohta, kui HKS-2 (heitmekaubanduse s\u00fcsteemi teine etapp) ehk transpordi ja kodusooja maksustamise j\u00f5ustamine l\u00fckati \u00fche aasta v\u00f5rra edasi. Kas edasil\u00fckkamise m\u00f5te on senisest toetuseotsusest taganeda v\u00f5i l\u00fckata tarbijate maksustamine tulevaste valitsuste \u00f5lule, j\u00e4\u00e4b ebaselgeks.<\/p>\n
Eesti valitsejatele heitmekaubandus tegelikult meeldib, kuna see v\u00f5imaldab koguda t\u00f6\u00f6stustelt ning l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes Eesti tarbijatelt maksu riigieelarve kaudu edasijagamiseks. Jaanuari ja veebruari k\u00fclm ilm on toonud avalikku ruumi rahulolematuse Auvere elektrijaama n\u00f5rga t\u00f6\u00f6kindlusega, mis v\u00e4hendab energiatootmist ja t\u00f5stab seel\u00e4bi tarbijale elektri hinda.<\/p>\n
Avalikkusel on hakanud meelest minema, et see on olnud riigi enda huvi ja aktiivne poliitika \u2013 suruda l\u00e4bi s\u00fcsinikumaksu p\u00f5levkivielekter turult v\u00e4lja, saadud maksuraha suunata aga riigieelarvesse erinevate kulude katteks.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, me oleme olnud \u00fchiskonna maksustamise nimel valmis loobuma Eesti energias\u00f5ltumatusest. K\u00f5rge energiahinnaga on majanduse konkurentsiv\u00f5imet n\u00f5rgendatud, aga riigieelarve tulusid on kasvatatud.<\/p>\n
Mida tarka oleme teinud 1,4 miljardi euroga?<\/p>\n
EEX (European Energy Exchange AG) andmetel on Eesti teeninud viimase viie aastaga kokku 1,452 miljardit eurot kasvuhoonegaaside (KHG) kvootide m\u00fc\u00fcgist. Kas oleme selles mahus teinud investeeringuid energiamajanduse \u00fcmberkorraldamiseks, majanduse kasvatamiseks, riigieelarve kasvavate kulude katteks v\u00f5i Kikepera m\u00e4rgala taastamise omaosaluseks? Kas sellise laekumise juures on kohane sagedusreservi hoidmiseks ja kulu katmiseks k\u00fcsida seda tarbijalt lisaks?<\/p>\n
L\u00e4bim\u00f5tlematult agressiivne s\u00fcsinikumaksupoliitika on olnud Eestile kahjulik. 2021. aastal, kui kvoodi hind oli madalam (ca 53 \u20ac\/t), tootis Eesti Energia 5,2 TWh elektrit. 2023. aastal, kui hind t\u00f5usis k\u00f5rgele (ca 83 \u20ac\/t), kukkus toodang 3,6 TWh peale. Tulemus?<\/p>\n
Riik sai 2023. aastal k\u00fcll 360 miljonit eurot kvooditulu, kuid pidime oma energiavajaduse katmiseks elektrit sisse ostma ligikaudu 282 miljoni euro eest. N-\u00f6 puhast tulu j\u00e4i rahvamajandusele k\u00e4tte vaid 78 miljonit eurot, kuid kaotasime suure osa juhitavast tootmisv\u00f5imsusest ehk halvendasime oma energiajulgeolekut. See oli esimene t\u00f6\u00f6\u00f5nnetus, mis t\u00f5estas, et liiga k\u00f5rge maksukoormus hakkab majandusele vastu t\u00f6\u00f6tama.<\/p>\n
J\u00e4rgmine \u00f5nnetus ootab meid ees transpordi ja hoonete heitmekaubanduse j\u00f5ustamise j\u00e4rel. Arenguseire Keskuse andmetel tooks see riigieelarvesse aastas hinnanguliselt 199\u2013228 miljonit eurot lisatulu.<\/p>\n
“On keegi arvutanud, kas saadav tulu \u00fcldse katab riigieelarves tekkiva t\u00e4iendava kulu?”<\/p>\n
Paberil ilus, aga t\u00f6\u00f6stusjuht k\u00fcsiks kohe: mis juhtub ahela teises otsas? Vastuse \u00fctleb seesama uuring: k\u00fctusehindade t\u00f5us suurusj\u00e4rgus 22\u201328 senti liitri kohta. K\u00fctuse kui sisendhinna t\u00f5us kandub otse toidupoodi ja teenustesse, l\u00fc\u00fces valusalt madalama sissetulekuga inimesi. Riik tekitab ise inflatsiooni, mis omakorda sunnib suurendama indekseeritud kulusid (pensionid, toetused). On keegi arvutanud, kas saadav tulu \u00fcldse katab riigieelarves tekkiva t\u00e4iendava kulu?<\/p>\n
Milline HKS on Eesti huvides?<\/p>\n
2026. aasta kolmandas kvartalis peaks Euroopa Komisjon tulema v\u00e4lja HKS-i muutmisettepanekuga, mis hakkaks Euroopa ja Eesti t\u00f6\u00f6stust m\u00f5jutama aastatel 2030\u20132040.<\/p>\n
Tegemist on \u00fcliolulise k\u00fcsimusega, mis m\u00e4\u00e4ratleb paljuski Euroopa konkurentsiv\u00f5ime. Eestil puuduvad energiamahukad suurt\u00f6\u00f6stused ning seet\u00f5ttu v\u00f5ib lihtsustatult \u00f6elda, et otsusega m\u00e4\u00e4ratletakse \u00e4ra Eesti p\u00f5levkivi tulevik, kas p\u00f5levkivi j\u00e4\u00e4b ka j\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil oluliseks energeetiliseks maavaraks v\u00f5i muudetakse see poliitikute otsusega lihtsalt pinnaseks.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni senine poliitika, mida Eesti on seni tugevalt toetanud, on olnud v\u00e4ga hea s\u00fcsinikuheitme kiireks v\u00e4hendamiseks ja v\u00e4ga halb majanduse konkurentsiv\u00f5ime seisukohast. Aeg on l\u00f5petada peitusem\u00e4ng ja teha \u00e4ra see, mis on t\u00f6\u00f6stuses elementaarne: aus ja p\u00f5hjalik riskianal\u00fc\u00fcs s\u00fcsinikumaksule. Me peame k\u00fcsima ebamugavaid k\u00fcsimusi. Mis saab riigieelarvest siis, kui poliitiline eesm\u00e4rk t\u00e4itub ja heidet (ning seega ka kvooditulu) enam ei ole? Milline hind on Eesti energias\u00f5ltumatusest loobumisel? K\u00fcsimusi on palju, vastuseid v\u00e4he.<\/p>\n
Eesti huvides on maksus\u00fcsteem, mis arvestab reaalset majandusloogikat, mitte ideoloogilisi soove. Erinevalt t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetest ei saa riik pankroti korral uksi sulgeda, valede valikute tagaj\u00e4rgedega peame elama meie k\u00f5ik.<\/p>\n
Majandusteadlased teavad, et mingil ajahetkel hakkab maksude t\u00f5us t\u00f6\u00f6tama majanduse ja \u00fchiskonna vastu. Maksude t\u00f5stmine ei suurenda enam maksutulu ja tarbija v\u00f5ime inflatsiooni taluda osutub \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaks. Senise heitmekaubanduse s\u00fcsteemiga oleme j\u00f5udnud n\u00fc\u00fcdseks juba intsidentideni, mis viitavad vajadusele kurssi korrigeerida.<\/p>\n
Suurt\u00f6\u00f6stuses on \u00fclimaks prioriteediks ohutus. Tootmisprotsesside riske hinnatakse pedantse p\u00f5hjalikkusega ja tehakse seda alati uuesti kolmel juhul. Esiteks siis, kui on juhtunud \u00f5nnetus v\u00f5i intsident. Teiseks siis, kui t\u00f6\u00f6protsessides on midagi ise muudetud. Ja kolmandaks ka siis, kui midagi pole muutunud, aga igal juhul minimaalselt iga viie aasta tagant.<\/p>\n
\u00c4riettev\u00f5ttes defineeritakse olulise k\u00fcsimuse osas seisukoha kujundamata j\u00e4tmist kui juhatuse hoolsuskohustuse t\u00e4itmata j\u00e4tmist ja raskel hooletusel on tagaj\u00e4rjed. \u00c4riettev\u00f5ttes kaotavad juhid t\u00f6\u00f6, riigi tasandil kaotab \u00fchiskond tervikuna.<\/p>\n
Poliitikud on heitmekaubanduse s\u00fcsteemi abil j\u00f5uliselt majandusse sekkunud ja on ilmne, et s\u00fcsinikuheitme v\u00e4hendamise negatiivsed k\u00f5rvalm\u00f5jud on osutunud seniarvatust t\u00f5sisemaks. Riskide taashindamisest pole p\u00e4\u00e4su. Enda selge seisukoha kujundamisest pole p\u00e4\u00e4su. Mis s\u00f5numi edastavad riigijuhid oma t\u00f6\u00f6stusele ja millised juhised saavad Eesti majandusdiplomaadid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks Euroopa Komisjoniga?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Antwerpenis toimunud suurkogunemisel t\u00f5usis Euroopa Liidu t\u00f6\u00f6stusjuhtide ja poliitikakujundajate arutelude tulipunkti heitmekaubanduss\u00fcsteemi (HKS) m\u00f5ju ja selle roll Euroopa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":107396,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[11996,131,130,37,33,35,34,36,2337,15160,51193,14092,51191,51186,51188,51190,51189,51187,51192,392],"class_list":{"0":"post-107395","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ahti-asmann","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-komisjon","17":"tag-heitmekaubandus","18":"tag-heitmekaubandussusteem","19":"tag-kasvuhoonegaasid","20":"tag-kasvuhoonegaaside-vahendamine","21":"tag-kvoodid","22":"tag-kvoodikaubandus","23":"tag-kvoodimehhanism","24":"tag-kvoodimuuk","25":"tag-susinikumaks","26":"tag-susinikumaksupoliitika","27":"tag-toostus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116063589125093057","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107395","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107395"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107395\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107396"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107395"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=107395"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=107395"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}