{"id":107406,"date":"2026-02-13T13:46:12","date_gmt":"2026-02-13T13:46:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/107406\/"},"modified":"2026-02-13T13:46:12","modified_gmt":"2026-02-13T13:46:12","slug":"uuring-uhe-geeni-stressikaitumine-paneb-maksa-rasvuma-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/107406\/","title":{"rendered":"Uuring: \u00fche geeni stressik\u00e4itumine paneb maksa rasvuma | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Maksa rasvumine on muutunud \u00fcheks levinumaks t\u00e4nap\u00e4eva tervisemureks. Uue <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-025-32503-y\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">uuringu<\/a> tulemused n\u00e4itavad, kuidas \u00fche geeni eriline k\u00e4itumine stressi ajal p\u00f5hjustab rasvatilgakeste kogunemise maksarakkudes.<\/p>\n<p>Maksa rasvt\u00f5bi on haigus, mida iseloomustab maksa rasvasisalduse t\u00f5us \u00fcle viie protsendi. Rasva kogunemine maksa on suuresti t\u00e4nap\u00e4evase elustiiliga kaasas k\u00e4iv terviseprobleem, mille teket soodustab n\u00e4iteks energiarikas toit ja\/v\u00f5i alkoholi liigtarvitamine.<\/p>\n<p>Kui rasva koguneb maksa aastaid, v\u00f5ivad tekkida p\u00f6\u00f6rdumatud muutused, mis viivad tsirroosini ehk seisundini, kus maksarakud k\u00e4rbuvad ja asenduvad armkoega. Tsirroos suurendab omakorda maksav\u00e4hi riski.<\/p>\n<p>USA-s ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas kannatab maksa rasvumise all hinnanguliselt umbes viiendik t\u00e4iskasvanutest. Arvatakse, et see osakaal kasvab veelgi.<\/p>\n<p>Mis juhtub maksas, kui rasva on liiga palju?<\/p>\n<p>Maksarakud kasutavad rasvhappeid energia tootmiseks ja rakumembraanide uuendamiseks. Kui rasvhappeid on rohkem, kui rakk suudab \u00e4ra kasutada, muundatakse rasvhapped maksarakkude endoplasmaatilises retiikulumis (ER) ehk ts\u00fctoplasmav\u00f5rgustikus trigl\u00fctseriidideks. Need pakitakse v\u00e4ikestesse rasvatilgakestesse, mis kogunevad raku sisse.<\/p>\n<p>Kui rasva tuleb pidevalt juurde, kasvab rasvatilgakeste hulk \u00fcha suuremaks. Mingil hetkel hakkab see raku tavap\u00e4rast toimimist segama ja rakkudes tekib stress. Uuringud on n\u00e4idanud, et maksa rasvt\u00f5be p\u00f5devate inimeste maksarakkude stressi tase on t\u00f5usnud.<\/p>\n<p>Miks \u00fcks geen k\u00e4itub teisiti kui teised?<\/p>\n<p>Hiljuti avaldatud uuringus selgitasime koos kolleegidega, kuidas maksarakud reageerivad ER stressile. Samuti n\u00e4itasime, millist rolli m\u00e4ngib selles geen nimega GPAT3. Selle kodeeritav valk on \u00fcks peamistest ens\u00fc\u00fcmidest, mille aktiivsusest oleneb, kui palju trigl\u00fctseriide rakkudes s\u00fcnteesitakse.<\/p>\n<p>K\u00f5igi geenide uuring s\u00f6\u00f6tmes kasvatatud maksarakkudes n\u00e4itas, et k\u00f5ige enam aktiveerib ER stress kaitse- ja kohastumismehhanismidega seotud geene. Need toetavad rakkude elluj\u00e4\u00e4mist l\u00fchiajalise stressi korral.<\/p>\n<p>Samas selgus, et avaldumine on tugevasti p\u00e4rsitud geenidel, mis osalevad rakkude jagunemisel ja rasvade s\u00fcnteesil. Uuring n\u00e4itas aga \u00fcht \u00fcllatavat erandit: erinevalt teistest rasvade s\u00fcnteesiga seotud geenidest muutub GPAT3 stressi ajal hoopiski aktiivsemaks.<\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et stressis maksarakud hakkavad tootma rohkem trigl\u00fctseriide, mille \u00fclej\u00e4\u00e4k koguneb rakus rasvatilgakestena.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3201737\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3201737h3aa6t24.png\"\/>GPAT3 on \u00fcks v\u00f5tmetegureid, mis suunab stressis rakke rohkem trigl\u00fctseriide ehk rasva tootma. Autor\/allikas: Daima \u00d6rd<\/p>\n<p>Avastasime, et GPAT3 geeni muudab aktiivsemaks transkriptsioonifaktor ATF4, mis on raku \u00fcldise stressivastuse keskne regulaator. Tervetes maksarakkudes on nii ATF4 kui ka GPAT3 tase v\u00e4ga madal. Kui aga rakus tekib stress, t\u00f5useb ATF4 hulk kiiresti. ATF4 seondub GPAT3 geeniga kahes eri piirkonnas ja suurendab selle avaldumist.<\/p>\n<p>Kui teadlased eemaldasid CRISPR-Cas tehnoloogia abil GPAT3 geenist \u00fche ATF4 seondumiskoha, langes GPAT3 aktiivsus m\u00e4rgatavalt ning rakkudesse kogunes v\u00e4hem rasvatilgakesi. See kinnitab, et GPAT3 on \u00fcks v\u00f5tmetegureid, mis suunab stressis rakke rohkem trigl\u00fctseriide ehk rasva tootma.<\/p>\n<p>Uuring ilmus ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-025-32503-y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Scientific Reports<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maksa rasvumine on muutunud \u00fcheks levinumaks t\u00e4nap\u00e4eva tervisemureks. Uue uuringu tulemused n\u00e4itavad, kuidas \u00fche geeni eriline k\u00e4itumine stressi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":107407,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,51203,37,33,35,34,36,51199,1863,5085,51205,51201,24038,51200,2424,51202,51204],"class_list":["post-107406","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-daima-ord","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-geen","tag-geenid","tag-maks","tag-maksa-rasvumine","tag-maksahaigus","tag-rasv","tag-rasvad","tag-tartu-ulikool","tag-tonis-ord","tag-tsirroos"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116063632389213241","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107406"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107406\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107407"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=107406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=107406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}