Naiskirjanikud on toonud n\u00e4htavale teaduse probleemseid kohti ja eetilisi aspekte ning esitanud k\u00fcsimusi selle kohta, kuidas teadus s\u00fcnnib, millised on teaduslike protsesside tagaj\u00e4rjed ja kelle omad on teadmised.<\/p>\n
Naisautorite loodud ilukirjandus t\u00e4idab sageli n\u00e4htavuse l\u00fcnka, jutustades lugusid neist, kes on suur(mees)teadlaste ja -kirjanike saavutuste varju j\u00e4\u00e4nud: naisassistentidest ja abikaasadest kuni ohustatud v\u00f5i h\u00e4vitatud liikide, rahvaste ning keskkonnani. Kuna naisautorite kirjutistes on sageli olulisel kohal v\u00f5imusuhted, n\u00e4itavad nad, et ka teadus on tihti seotud v\u00f5imusuhete, majanduslike huvide ja poliitiliste otsustega.<\/p>\n
Ilukirjandus kui eetiline hoiataja<\/p>\n
Teaduslike ideede ja nende eetiliste tagaj\u00e4rgede kujutamisel on \u00fcks varasemaid ja m\u00f5jukamaid n\u00e4iteid euroopa klassika “Frankenstein”, mille autor Mary Shelley oli romaani ilmumise ajal (1816) vaevalt kahek\u00fcmnene. Romaan r\u00e4\u00e4gib taltsutamatust ambitsioonist luua teaduse abil elu ja seda kontrollida, kuid kontrolliv\u00f5ime osutub illusiooniks. Victor Frankenstein usub, et suudab oma katsete tulemusi valitseda ja vajadusel tagasi p\u00f6\u00f6rata, kuid tema loodud olendil on omad tunded, tahe ja k\u00fcsimused oma loojale ja kogu \u00fchiskonnale. Teadlane ei suuda enam olendit kontrollida ja see p\u00f6\u00f6rdub tema vastu.\u00a0<\/p>\n
Naiskirjanikuna tundis Shelley ennast samuti omamoodi koletisena. Teda loonud pere ja \u00fchiskond andis talle hariduse ja kirjandusliku ande, kuid mitte v\u00f5imalust nautida samasugust loominguvabadust nagu tema meessoost kolleegidele.\u00a0<\/p>\n
Shelley t\u00f5statatud teemad on \u00e4ratuntavad ka t\u00e4nap\u00e4eva teaduseetikas: vastutus, tagaj\u00e4rjed ja p\u00f6\u00f6rdumatus on sama teravad k\u00fcsimused geenitehnoloogia, tehisaru v\u00f5i kliimateaduse kontekstis. Sama hoiatus k\u00f5lab p\u00e4evakajaliselt maailmas, kus loodusressursse kasutatakse sageli nn progressi nimel.\u00a0<\/p>\n
Avastuse hind ja h\u00e4vitav teadusjanu<\/p>\n
Soome kirjaniku Iida Turpeineni romaan “Surelikud” (2023, ee 2024) jutustab Stelleri merilehma h\u00e4vitamisest 18. sajandi Vene impeeriumi Arktikas ja selle hilisemast museumiseerimisest. Turpeinen n\u00e4itab, kuidas meri ja vesi muutuvad ressursiks, impeeriumi piiride kehtestamise ja v\u00f5imu hoidmise vahendiks.<\/p>\n
Keskkonnateadlased on nentinud, et inimkond on n\u00e4inud vaid viit protsenti ookeanist, kuid tundmatu kutsub esile tungi avastada ja omada. See nn teadmise imperatiiv \u00f5igustab s\u00fcgavmere vallutamist teadmiste otsingu sildi all, ent sageli peitub selle taga koloniaalne ja majanduslik loogika. Nii v\u00f5ib avastamisromantika viia mere kui uurimisobjekti h\u00e4vitamiseni. Turpeinen kirjutab: “Inimese ja mere\u00f5hva kohtumine k\u00e4ib kiirelt ja inetult” \u2013 vaid 27 aastat p\u00e4rast avastamist on liik h\u00e4vitatud.<\/p>\n
Paljud teemad ja ohud, mille eest teadus hoiatab, kuid millest suur osa inimesi, sh m\u00f5jukad poliitikud, kuulda ei taha, on leidnud k\u00f5neka vormi just kirjanduses. Emmi It\u00e4ranta d\u00fcstoopiline romaan “Vesi m\u00e4letab” (2012, ee 2014) kujutab tulevikumaailma, kus vett kontrollib totalitaarne v\u00f5im. Teadmine minevikust ja loodusvaradest on koondatud v\u00e4heste v\u00f5imulolijate k\u00e4tte ning enamik elanikkonnast on j\u00e4etud ilma nii veest kui ka teadmistest.<\/p>\n
Peategelane Noria m\u00f5tleb pr\u00fcgilas plastit\u00fckke ja endismaailma rikkis masinate osi korjates p\u00f5lvkondade vastutusele. Kui meie k\u00e4es on ressursid ja tehnoloogia, peab teadus kaasa tooma vastutuse, mitte \u00fcksnes \u00fcletarbimise.\u00a0<\/p>\n
It\u00e4ranta romaan meenutab, et tuleviku vaatepunktist oleme meie ise minevik \u2013 ja meie praegused otsused kujundavad homseid katastroofe v\u00f5i v\u00f5imalikke lootusi. Sarnaselt paljude teiste naiskirjanikega p\u00fcstitab ta probleemi: kellele kuuluvad teadmised?<\/p>\n
N\u00e4htav ja n\u00e4htamatu t\u00f6\u00f6<\/p>\n
Naisautorite kirjandus toob esile, et teadmised ei ole pelgalt faktid, vaid lood, arhiivid ja m\u00e4lud, mis on alati kellegi valduses ja kellegi eest varjatud. \u00dchtlasi on teaduse ajaloos olnud n-\u00f6 n\u00e4htamatuid tegelasi, ilma kelleta poleks t\u00e4nap\u00e4eva teaduslikke teadmisi olemas, kuid kelle h\u00e4\u00e4led ja isegi nimed on varju j\u00e4etud. Teaduslugu on sageli olnud his-story \u2013 suurte meeste saavutuste ajalugu.<\/p>\n
Sama palju on v\u00e4\u00e4rt ka herstory \u2013 lugu tagaplaanile j\u00e4\u00e4nud tegevustest ja inimestest, ilma kelleta poleks teaduslikud saavutused v\u00f5imalikud. Ilukirjandus annab v\u00f5imaluse r\u00e4\u00e4kida ajaloo nn ebaolulistest tegevustest, nagu laste s\u00fcnnitamisest, koduhoiust, meeste ootamisest rindelt, nende matmisest ja leinamisest; ning hooldust\u00f6\u00f6st alates pesu pesemisest kuni k\u00e4sikirjade tr\u00fckkimise ja toimetamise v\u00f5i katsete ettevalmistamiseni.\u00a0<\/p>\n
Ka teadusjaloo varjuk\u00fclgi on h\u00e4sti kujutatud Turpeineni romaanis “Surelikud”. Teoses on tuntud Georg Steller, kelle j\u00e4rgi nimetati liik, ja Vitus Bering, kes juhtis ekspeditsiooni, ent Hilda Olson, kelle detailsete joonistuste j\u00e4rgi skelett kokku pandi, j\u00e4i pikaks ajaks anon\u00fc\u00fcmseks. Olson oli Soome esimene teadaolev professionaalne naissoost teadusillustraator \u2013 \u00fcks paljudest naistest, kelle t\u00f6\u00f6 j\u00e4i “suurte meeste” varju.<\/p>\n
Eestis jagasid tema saatust n\u00e4itels Alma Toom, Maria Merian ja Emilie Maksi,1 kes joonistasid suurmeeste varjus liblikaid, putukaid ja lilli, aidates kaasa avastustele ja liikide uurimisele botaanikas, m\u00fckoloogias, putukateaduses.<\/p>\n
Seega on ilukirjandusel \u00fcletamatu roll avada herstory’lik vaatenurk ja tuua n\u00e4htavale teaduse n\u00e4htamatu t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Isiklik ja globaalne m\u00f5\u00f5de<\/p>\n
Pole juhus, et \u00e4sja loodud Climate Fiction Prize’i (kliimateemade k\u00e4sitlemise eest antav kirjandusauhind) pikk nimekiri koosneb peamiselt naiskirjanike teostest. Keskkonnakriisi m\u00f5istmiseks tuleb m\u00f5elda mitmel skaalal korraga ning kasutada stiilide ja \u017eanrite segu. Sageli \u00f5nnestub see just naiskirjanike teostes.<\/p>\n
N\u00e4iteks t\u00e4navuste nominentide hulgas oleva Kanada-Ukraina kirjaniku Maria Reva romaan “Endling” (2025) \u00fchendab Ukraina s\u00f5ja, v\u00e4ljasurevad liigid ja naiste n\u00e4htamatu haavatavuse. Loo keskmes on Kiievi l\u00e4hedal liikuvas laboris elav limuseid uuriv Yeva, kes p\u00fc\u00fcab kiiresti v\u00e4ljasurevaid liike p\u00e4\u00e4sta. P\u00f5neva teekonnaromaani vormis kirjutatud raamat paljastab s\u00f5ja n\u00e4htamatut k\u00fclge: p\u00f5leb maastik, vaikselt h\u00e4vivad liigid, hukkuvad naised.<\/p>\n
Limuse metafoor on mitmetahuline: liik ei mahu “nunnuesteetika” alla, sest limused ei ole inimestele armsad, kuid on \u00f6kos\u00fcsteemile olulised. Tema habras koda s\u00fcmboliseerib elu \u00fcldist haprust s\u00f5jast r\u00e4situd maastikul. Nii p\u00f5imuvad romaanis keskkond, s\u00f5da ja teadmise poliitika.<\/p>\n
Teadus vajab t\u00e4na rohkem kui kunagi varem vahendajaid, kes suudavad r\u00e4\u00e4kida keerulistest protsessidest inimlikul ja eetilisel moel, tuues v\u00e4lja meie haavatavuse ja p\u00f5imumise ajalisel ja ruumilisel skaalal. Naiskirjanike looming tuletab meelde, et teadmised on \u00fchtaegu faktid ja lood, mis valgustavad minevikku ja kujundavad tulevikku. Kirjandus suudab hoida korraga fookuses nii iga \u00fcksiku elu haprust kui ka kogu planeeti puudutavaid protsesse, nii vaikseid kadumisi kui ka kaugeleulatuva m\u00f5juga katastroofe.<\/p>\n
Just selles mitmekihilises vaates peitubki naiskirjanike kui teadusteemade vahendajate eriline j\u00f5ud: nad ei paku niiv\u00f5rd vastuseid, kuiv\u00f5rd \u00f5petavad k\u00fcsima, mida me m\u00e4rkame, keda me kuulame \u2013 ja millise maailma me oma teadmistega alles j\u00e4tame.<\/p>\n
1 –\u00a0Vt Talivee, E-M. 2023. ,,Naised uurisid lilli, liblikad ja linde”. Vikerkaar, 6\/2023.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Naiskirjanikud on toonud n\u00e4htavale teaduse probleemseid kohti ja eetilisi aspekte ning esitanud k\u00fcsimusi selle kohta, kuidas teadus s\u00fcnnib,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":107450,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,51244,34,36,31,32,21,51245,51246,15896,51248,28,29,34612,51247,19,25,51250,21725,51249,23,24,22,20,30],"class_list":["post-107449","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emmi-itaranta","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iida-turpeinen","tag-julia-kuznetski","tag-keskkonnakriis","tag-kliimakirjandus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mary-shelley","tag-naised-teadusajaloos","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teadmiste-poliitika","tag-teaduseetika","tag-teadusillustraatorid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116063813228128423","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107449","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107449"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107449\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107450"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107449"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=107449"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=107449"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}