{"id":10749,"date":"2025-10-03T12:46:07","date_gmt":"2025-10-03T12:46:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10749\/"},"modified":"2025-10-03T12:46:07","modified_gmt":"2025-10-03T12:46:07","slug":"varske-doktoritoo-uurib-laanemere-rannikute-peidetud-hingeelu-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10749\/","title":{"rendered":"V\u00e4rske doktorit\u00f6\u00f6 uurib L\u00e4\u00e4nemere rannikute peidetud hingeelu | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Oleme harjunud sellega, et lained toimetavad vaikselt meie randades. Enamasti m\u00e4rkame, et midagi on teisiti, alles siis, kui t\u00fckike rannametsa on vette vajunud v\u00f5i tuleb j\u00e4lle Rukkirahu kanalit s\u00fcvendada. Hiljuti Tallinna Tehnika\u00fclikoolis oma v\u00e4itekirja kaitsnud Mikolaj Zbigniew Jankowski <\/a>asus n\u00fc\u00fcd seda vaikust murdma.<\/p>\n

Tee kujunes \u00fcsna pikaks. K\u00f5igepealt tuli senisest m\u00e4rksa t\u00e4psemalt rehkendada lainetuse omadused meie rannavetes. Kui veel m\u00f5ne aasta eest pidime piirduma sellega, et teadsime vaid lainete keskmisi omadusi mitme kilomeetri pikkuse ja laiuse mereala kohta, siis n\u00fc\u00fcd olid sihiks pea k\u00fcmme korda t\u00e4psemad rehkendused, kirjutab akadeemik ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli mereteadlane Tarmo Soomere.<\/p>\n

Lained s\u00fcnnivad igal pool, ka meie meres, siis, kui tuul neid kuskil merel t\u00f5stab. Kulmud t\u00f5usid v\u00e4hemalt juhendajatel p\u00e4ris k\u00f5rgele, kui selgus, et ka kaasaegsete, v\u00e4ga heade ja t\u00e4psete tuuleandmetega rehkendatud lainete omadused tulevad \u00fcpris erinevad. P\u00e4ris hull on asi Soome ja Rootsi vahel. Seal on erinevused paarik\u00fcmne protsendi ligi, isegi kui j\u00e4\u00e4d ei ole.<\/p>\n

Tuuleandmetega tuleb veel t\u00f6\u00f6d teha<\/p>\n

Meie rannavetes on lahknevus m\u00e4rksa pisem. Sellegipoolest annab \u00fche tuuleinfo rakendamine Soome lahe avaosas k\u00f5rgemad lained kui teise, \u00fcldiselt sama hea info kasutamine. Too teine info \u00fctleb aga, et ranna \u00e4\u00e4res on lained k\u00f5rgemad, kui esimene mudel arvas. Et lainem\u00f5\u00f5tmisi on v\u00e4hev\u00f5itu, ei saagi hinnata, kummal on \u00f5igus. See t\u00e4hendab, et tuuleandmetega tuleb veel palju t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n

Hea s\u00f5num oli, et Liivi lahel ja L\u00e4ti-Leedu rannikul tulid eri tuulte abil rehkendatud lained p\u00e4ris \u00fchesugused. Selles kandis on p\u00f5hjust arvutusi usaldada. Ega need meid nii kohutavalt palju targemaks ei teinud. Varemgi oli teada, et Liivi lahe lained on \u00fcldiselt madalamad ja l\u00fchemad kui L\u00e4\u00e4nemere avaosas. Muidugi on n\u00fc\u00fcd m\u00f5nus teada, kui palju t\u00e4pselt nad teistmoodi on.<\/p>\n

Kui need asjad selged, sai asuda selle rehkendamisele, mida lained randadega teevad. Meie merel tulevad lained randa enamasti palju suurema nurga all kui avaookeani rannikul. See aga t\u00e4hendab, et nad liigutavad k\u00f5ike, mida saavad, mudast klibuni, piki randa kordades kiiremini. M\u00f6\u00f6da Kuramaa looderannikut sageli rohkem kui miljon kuupmeetrit aastas. See on meie \u00fcldiselt \u00fcsna vaikse mere kohta t\u00f5eline v\u00e4gitegu.<\/p>\n

Kolka neeme k\u00e4\u00e4nukoht<\/p>\n

Rannal Kura s\u00e4\u00e4rest P\u00e4rnuni on vaid \u00fcks t\u00f5sine k\u00e4\u00e4nukoht Kolka neeme juures. Lained ajavad setteid l\u00f5viosas vastu kellaosuti suunda. Kolka kanti settib suurem jagu Leedu ja L\u00e4ti randadest kaasa haaratud liivast. Natuke l\u00e4heb sellest Liivi lahte, aga sealt tagasi L\u00e4\u00e4nemere poole ei tule midagi ega ka Eestisse sellest midagi ei j\u00f5ua.<\/p>\n

See ei t\u00e4henda, et l\u00e4tlased oleksid ahned ja ihned. Lihtsalt tuuled ja ranna kuju on sellised, et k\u00f5ik, mis piki randa Liivi lahte sisse kantakse, see sinna j\u00e4\u00e4bki. Ranna jagavad veel omaette juppideks paljud sadamad ja muulid.<\/p>\n

L\u00e4ti ja Leedu rannad on sarnased vaid pealtn\u00e4ha<\/p>\n

Kui Kolka neeme k\u00e4\u00e4nukoht v\u00e4lja j\u00e4tta, on kogu L\u00e4ti ja Leedu rannad omavahel \u00fcpris sarnased, aga ainult pealtn\u00e4ha. Tegelikkus on rikkam, kui oskasime endale ette kujutada. Igal rannaosal on oma iseloom. Nii rannasetete edasikandumise kiiruse, suuna kui ka maksimaalse kauguse m\u00f5ttes. Kura s\u00e4\u00e4re kant on tasakaalus, Kuramaa l\u00e4\u00e4nerannal l\u00e4heb aga liiv v\u00f5imsa voona Kolka suunas.<\/p>\n

Sealt edasi, k\u00fcll m\u00e4rksa v\u00e4hem, aga muudkui Riia poole. Kolkast Daugava suudmeni saab liiv vahel p\u00e4ris pikalt m\u00f6\u00f6da randa seigelda. Seevastu Liivi lahe idarannik on jagunenud k\u00fcmmekonnaks jupikeseks, mis oma liiva kiivalt endale hoiavad. Juba seet\u00f5ttu ei saa Leedust tulnud liiv ja ka merevaik kuidagi P\u00e4rnu kanti j\u00f5uda \u2013 kuigi varasemad j\u00e4medamat sorti arvutused andsid selleks lootust.<\/p>\n

Rannaliivade liikumise muster on eri aastatel tohutult erinev. Aga \u00fcks sai selgeks: Liivi lahe liivade eluk\u00e4igus ei kajastu kliimamuutus kuidagi. Aastad ei ole vennad, aga mingit pikaajalist muutust ei paista. K\u00fcll aga selgus paar ootamatut asjaolu.<\/p>\n

Varasemad arvutused justkui viitasid, nagu oleks tugevate tuulte suunad viimastel aastak\u00fcmnetel muutunud. Tuultega on n\u00f5nda, et j\u00e4medalt 60\u201380 protsenti lainetuse tekitatud liivade liikumisest annavad kahest kitsast suunast (l\u00e4\u00e4needelast ehk WSW) ja loodest (NW) saabuvad lained. Need suunad ei ole viimase 30 aastaga muutunud. K\u00fcll aga on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemaks loodest tulevaid laineid. Nii et nende lainete tasakaal on paigast \u00e4ra l\u00e4inud.<\/p>\n

Selleks ei ole palju tarvis. Loodetuuled, kui neid on, on enamasti tugevamad, kui edelatuuled. Korralikke laineid t\u00f5stvaid loodetuuli on j\u00e4medalt kolm korda v\u00e4hem kui edelatuuli. Mis t\u00e4hendab, et juba m\u00f5ne \u00fcksiku loodetuule kadumine meie ilmas\u00fcsteemist v\u00f5ib randade tasakaalu \u00e4ra rikkuda. Kui suur see risk on, rehkendavad juba j\u00e4rgmised noorteadlased.<\/p>\n

Miko\u0142aj Zbigniew Jankowski doktorit\u00f6\u00f6 “L\u00e4\u00e4nemere idaranniku rannasetete lainep\u00f5hine transport” juhendajad olid professor Tarmo Soomere ja kaasjuhendaja professor Kevin Ellis Parnell, m\u00f5lemad Tallinna Tehnika\u00fclikooli k\u00fcberneetika instituudist. Loe t\u00f6\u00f6d t\u00e4ismahus Tehnika\u00fclikooli digikogus<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oleme harjunud sellega, et lained toimetavad vaikselt meie randades. Enamasti m\u00e4rkame, et midagi on teisiti, alles siis, kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10750,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,7566,37,33,35,7570,34,36,31,32,21,1694,7567,28,29,7569,19,25,7571,7568,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-10749","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-doktoritoo","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-ellis-parnell","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-laanemeri","21":"tag-lained","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-mikolaj-zbigniew-jankowski","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-rannaveed","28":"tag-tarmo-soomere","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10749","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10749"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10749\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10750"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10749"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10749"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10749"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}