Ettev\u00f5tte E-Piim Tootmine juhatuse liige Janis Bertulsons esitas kolmap\u00e4eval pankrotiavalduse, sest ettev\u00f5tte finantsseis ei v\u00f5imalda enam kohustusi tavap\u00e4raselt t\u00e4ita. Teie tegevjuhina olete detsembrist saadik otsinud v\u00f5imalusi, et ettev\u00f5tte olukord stabiliseerida, et leida likviidsusprobleemidele pankrotiv\u00e4line lahendus. Mille taha see pankrotiv\u00e4lise lahenduse leidmine j\u00e4i?<\/p>\n
Selle ettev\u00f5tte nii-\u00f6elda tegeliku potentsiaali rakendamiseni t\u00e4na ju ei ole j\u00f5utud. Sellest on palju meedias r\u00e4\u00e4gitud, et paar aastat tagasi, kui see tehas avati, tehti seda eesm\u00e4rgiga, et igap\u00e4evaselt vastu v\u00f5tta kuni 1000 tonni piima. Kogu see k\u00e4ivitamine on v\u00f5tnud rohkem aega.<\/p>\n
Hea uudis on see, et 2025. aasta l\u00f5puks on uus Paide tehas tegelikult valmis saanud, aga kogu see valmimine on v\u00f5tnud rohkem aega ja v\u00f5tnud ka v\u00e4ga palju rohkem raha. Kuna pangad pole vahepeal tahtnud enam raha juurde anda, siis tegelikult ettev\u00f5te on hakanud kasutama oma k\u00e4ibevahendeid investeeringute tegemiseks ja see on asi, mis on suurel m\u00e4\u00e4ral tegelikult selle ettev\u00f5tte majandustegevuse nii-\u00f6elda \u00e4ra kurnanud.<\/p>\n
Kui tulla n\u00fc\u00fcd selle juurde, et mis v\u00f5iks olla v\u00f5i mis oleks k\u00f5ige loogilisem orgaanilisem lahendus selle ettev\u00f5tte jaoks, siis see on ju alati olemasolevate omanike vaheline kokkulepe uues situatsioonis. See aga on meie ettev\u00f5tte puhul olnud mingil p\u00f5hjusel keeruline. Seal on olnud ilmselt ajaloolisi p\u00f5hjuseid ehk see kokkulepe, mis s\u00f5lmiti aastaid tagasi selle ettev\u00f5tte loomise ja tehase ehitamise eel, ei ole ilmselt p\u00e4riselt pidanud. Kaks olulisemat osapoolt ehk Eesti poole pealt SCE E-Piim piima\u00fchistu ja Hollandi poolt kaubandusettev\u00f5tte Interfoodi ja A-Ware \u00fchisettev\u00f5tte meieri, et nende vahel kokkuleppe s\u00f5lmimine on olnud v\u00e4ga keeruline.<\/p>\n
Mina tulin siia ettev\u00f5ttesse p\u00e4ris novembri l\u00f5pus ja on olnud tore n\u00e4ha seda, et m\u00f5lemad pooled on leidnud endas tahet ja soovi mingile kokkuleppele j\u00f5uda. Paraku selle kahe kuu jooksul tegelikult ikkagi kokkuleppeni, mis ettev\u00f5tte juhtkonnale ja mulle endale ettev\u00f5tte sees pakuks kindlust ja rahulolu edasiliikumise osas, tegelikult pole j\u00f5utud. Ilmselt ka meie juhatuse liikme Janis Bertulsonsi selline k\u00e4ik oligi tingitud sellest, et eelmisel n\u00e4dalal meie omanik – need kaks osapoolt, mida ma ennist nimetasin – andsid k\u00f5igile teada, et nende l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ei toonud oodatud tulemust ja n\u00e4dala jooksul p\u00e4rast seda uudist ei olnud meieni j\u00f5udnud \u00fchtegi selliselt t\u00f5siseltv\u00f5etavat ja konkreetset j\u00e4rgmist initsiatiivi, millele me saaksime mingisuguseid tegevusi v\u00f5i ka oma ootusi-lootusi ehitada. Ilmselt see oligi see p\u00f5hjus, miks meie juhatuse liige sellise sammu tegi.<\/p>\n
Ajakirjandus vahendas kahe n\u00e4dala eest, et piimatootjate \u00fchistu SCE E-Piim v\u00f5ib m\u00fc\u00fca Paide piimat\u00f6\u00f6stuse v\u00f5lgade katteks Hollandi investorist kaasaktsion\u00e4rile A-Ware. \u00dctlesite, et see m\u00fc\u00fck ei teostunud. Kas p\u00f5hjuseks oli madal hind v\u00f5i miks see m\u00fc\u00fck ei teostunud? Kas see, et n\u00fc\u00fcd lahendus on pankrot, siis kas k\u00f5ik aktsion\u00e4rid on sellega n\u00f5us v\u00f5i kas on v\u00f5imalik n\u00e4iteks ka teile teadaolevalt kellelgi aktsion\u00e4ridest p\u00fc\u00fcda peatada pankrotiprotsessi?<\/p>\n
See t\u00f5esti oli selle k\u00e4imasoleva protsessi \u00fcks lahendus, et \u00fchistu oleks m\u00fc\u00fcnud enda osaluse \u00e4ra hollandlastele. Miks selleni ei j\u00f5utud, see ei ole minu kommenteerida. See on \u00fchistu. Mina olen siis aktsiaselts E-Piim Tootmise asjadega seotud. See, mis omanikud omavahel teevad, otseselt mind ei puuduta, kuigi juriidiliselt ma tean seda, et \u00fchistu n\u00f5ukogus ei saadud kokku vajalikke h\u00e4\u00e4li, et seda pakkumist vastu v\u00f5tta.<\/p>\n
Aga kas siin on v\u00f5imalikud veel mingisugused lahendused? \u00dctleme, et see pankrotiprotsess selles m\u00f5ttes on ju tegelikult lahendus. Esimese asjana ta annab meie t\u00e4nastele omanikele veel tugevama signaali selle kohta, et ettev\u00f5te vajab kiiret ja konkreetset otsust edasiliikumise osas. Kui omanikud ei suuda seda teha tavap\u00e4rase juriidilise pankrotiprotsessi kaudu, siis tegelikult leitakse sellele ettev\u00f5ttele omanik, kes tahab ja suudab ettev\u00f5tte viia j\u00e4rgmistele k\u00f5rgustele ja kaugustele. Selles m\u00f5ttes on see ju tegelikult normaalne protsess.<\/p>\n
Hea uudis on pigem see, et kuna selle ettev\u00f5tte peamised v\u00f5lausaldajad on tegelikult ju pangad ja meie omanikud, siis see t\u00e4hendab seda, et pangad tegelikult t\u00e4na saavad suuresti ka juhtida seda protsessi ja seada tingimusi. Nende \u00fcks seisukoht on, et selle ettev\u00f5tte varade s\u00e4ilimise jaoks on k\u00f5ige olulisem, et see ettev\u00f5te j\u00e4tkaks tegutsemist ka v\u00f5imalikus pankrotiprotsessis, mis t\u00e4hendabki t\u00e4na seda, et meie t\u00e4na toimetame siin teadmisega, et v\u00e4hemalt t\u00e4nases mahus me j\u00e4tkame toimetamist ja v\u00f5tame vastu piima. Selles pankrotiprotsessis piima eest tasumised ja k\u00f5ik toimib ehk keegi osaline ei peaks hetkel kuidagi eemale t\u00f5mbuma. S\u00f5numid on selged: meie j\u00e4tkame juhtkonnaga selle ettev\u00f5tte k\u00e4itamist, v\u00f5imaluse piires arendamist samal ajal, kui taustal vajalikud juriidilised muudatused v\u00f5iksid saada tehtud.\u00a0<\/p>\n
Kui on k\u00fcsimus, et kas ka t\u00e4nased omanikud v\u00f5iksid m\u00e4ngu tulla, siis \u00fctleme niimoodi, et tegelikult on juriidilisi v\u00f5imalusi ka selleks. Ka veel t\u00e4nased omanikud saavad ikkagi mingile kokkuleppele j\u00f5uda ja on v\u00f5imalik l\u00e4bi n\u00f5ukogu teha muudatusi, aga see on k\u00f5ik nii-\u00f6elda spekulatsioonide valdkond ja l\u00f5puks, kui \u00fchel hetkel ka pankrotiprotsessis varade realiseerimise juurde j\u00f5utakse, siis k\u00f5igil juriidilistel isikutel, sealhulgas ka meie t\u00e4nastel omanikel, on \u00f5igus ja v\u00f5imalus ka tulla protsessi sisse.<\/p>\n
Kuidas on v\u00f5imalik tehast t\u00f6\u00f6s hoida, mida te ka \u00e4sja \u00fctlesite? Ikkagi farmeritele on ju kuid piimarahad maksmata. N\u00e4iteks eilsest Sakalast sai lugeda Muraka Farmi juhi t\u00f5demust, et E-Piima v\u00f5lg ulatub 200 000 euroni, Argenta Agro juht kirjeldas, et oktoobrist pole sentigi saanud ning saamata on 25 000 eurot. Miks need farmid v\u00f5i ka teised farmid peaksid ka edaspidi piima teie ettev\u00f5ttesse saatma, kui nad raha ei saa selle eest?<\/p>\n
Need v\u00f5lgnevused, millest r\u00e4\u00e4gitakse meedias, on k\u00f5ik v\u00f5lgnevused SCE E-Piim \u00fchistu poolt. Need on k\u00f5ik teemad, millega tegeleb \u00fchistu ja millele \u00fchistu ka lahendused saab leida.<\/p>\n
Aga kui kaua suudavad need farmerid teile piima tarnida? \u00dchel hetkel saab ju endal jaks ikkagi otsa ja nad viivad lehmad \u00e4ra kombinaati. See ei saa ju j\u00e4tkusuutlik olla, et tasu saamata kuude kaupa nendelt piim teie tehasesse tuleb.<\/p>\n
Eks see on inimlikult tegelikult \u00fcsna kurb. Selles m\u00f5ttes ei ole \u00fcldse mingit k\u00fcsimust, aga antud hetkel me peame vaatama asjale otsa ka \u00e4rilisest plaanist. K\u00f5ik teevad oma \u00e4rilisi otsuseid ise ja nagu ma \u00fctlesin, siis ikkagi antud hetkel k\u00f5ik, mis puudutab kuni eelmise aastani tarnitud piima, siis kogu see v\u00f5lg on ju E-Piim \u00fchistu lahendada. See, mismoodi see \u00fchistu ja E-piim Tootmine omavahelisi asju ajavad, see on juba meievaheline asi ja E-piim \u00fchistu on selle tootmise omanik. Selles m\u00f5ttes on tal igasuguseid v\u00f5imalusi oma kohustuste t\u00e4itmiste eest v\u00f5idelda.<\/p>\n
Samas Sakala loos tunnistavad nii Muraka kui ka Argenta juhid, et kuna turuolukord on keeruline, ei olekski nendel farmidel v\u00f5imalik piima mujale m\u00fc\u00fca, kuna k\u00f5ikidel tehastel on praegu mahud t\u00e4is. Praegu on farmerite jaoks ka raske olukord. Minister Erkki Keldo teatas eile, et nii ministeerium kui ka ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni sihtasutus on valmis aitama pankrotiavalduse sisseandnud ettev\u00f5tet E-piim Tootmine, et kombinaat saaks j\u00e4tkata tegevust ka peale pankroti v\u00e4ljakuulutamist. \u00c4rip\u00e4ev on kirjutanud, et pankrotimenetlus on \u00e4ratanud huvi kasv\u00f5i Trigon Capitali omanikus Joakim Heleniuses, strateegilist huvi m\u00f6\u00f6nis ka Infortari omanik Ain Hanschmidt. Kuidas teie n\u00e4ete, kas Eesti kapitaliga on tehase p\u00e4\u00e4stmine v\u00f5imalik?<\/p>\n
V\u00f5ib-olla see p\u00e4\u00e4stmine k\u00f5lab selles kontekstis kuidagi traagiliselt v\u00f5i dramaatiliselt. Kui me r\u00e4\u00e4gime E-Piim Tootmisest, siis sellel on ju tegelikult kolm tegutsemiskohta – J\u00e4rva-Jaanis tehas, P\u00f5ltsamaal tehas ja Paides on suur tehas, mis on \u00fcks Euroopa moodsamaid tehaseid. See ei ole k\u00fcll Euroopa k\u00f5ige suurem, aga endiselt v\u00e4ga oluline ja selle vastu, et see tehas siia investeerida ja ettev\u00f5te korralikult k\u00e4ima panna, on huvi n\u00e4idanud tegelikult v\u00e4ga paljud investorid Eestist, aga ka mujalt. Nendel tegelikult tekib v\u00f5imalus siia siseneda ainult l\u00e4bi pankrotiprotsessi, sest keegi ei soovi sellesse ettev\u00f5ttesse siseneda, kui siin on endiselt kehtivad kokkulepped ja lepingud, mida t\u00e4nased omanikud on kunagisel ettev\u00f5tte loomisel s\u00f5lminud. Selles m\u00f5ttes huvi on palju ja siiralt teeb head meelt see, et ka poliitikud ja ministrid elavad Eesti p\u00f5llumajanduse \u00fchele olulisele tegijale ja tema arengule kaasa. Loodetavasti tekib sealt ka mingeid tegusid ja heameelega suhtleme sel teemal.<\/p>\n
Paide uus suurtehas rajati ju selleks, et Eesti oma p\u00f5llumeestel oleks \u00fchistulises vormis ka kontroll piima t\u00f6\u00f6tlemise \u00fcle, et ei peaks piima vedama Leetu, et ei peaks olema s\u00f5ltuvuses teiste riikide v\u00f5i v\u00e4liskapitalil p\u00f5hinevatest tehastest ja piimat\u00f6\u00f6tlejatest. Kas sellele lootusele on n\u00fc\u00fcd kriips peale t\u00f5mmatud ja pankrotiprotsessi j\u00e4rel see uus suurtehas hakkab t\u00f6\u00f6tama siis mitte\u00fchistulises vormis ning enam sidet Eesti farmeritega ja piimatootjatega ei hakka olema?<\/p>\n
Selle tehase p\u00e4evane vajadus on 1000 tonni piima, mis on suurusj\u00e4rgus umbes pool kogu Eesti piimatoodangust ehk kujutada ette, et sellel tehasel oleks tulevikku ilma Eestis toodetud piimaga, ei ole reaalne. Igal juhul selle ettev\u00f5tte tulevik on seotud Eestis toodetud piimaga peamiselt, kuna ka piima ei ole m\u00f5tet v\u00e4ga kaugele ju vedada. T\u00e4na ka p\u00e4ris palju viiakse Leetu – see on natuke turismivaldkonna teema – , aga ilma Eesti piimata sellel tehasel pole tulevikku. See on ka t\u00e4na piimatootjatel v\u00e4ga selge ja seda on ka mulle v\u00e4ga \u00f6eldud. K\u00f5ik elavad selle asjale kaasa ja \u00fctlevad, et neil k\u00f5igil on seda tehast vaja. See, kas see piim tuleb \u00fchistuliste vormide kaudu v\u00f5i j\u00f5uab siia eraldiseisvate ettev\u00f5tete kaudu, on tegelikult puhtalt juriidiline k\u00fcsimus, aga Eesti piim on see, mille jaoks see tehas on ehitatud. Ka tulevik on Eesti piimal ja sellel tehasel kindlasti koos.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ettev\u00f5tte E-Piim Tootmine juhatuse liige Janis Bertulsons esitas kolmap\u00e4eval pankrotiavalduse, sest ettev\u00f5tte finantsseis ei v\u00f5imalda enam kohustusi tavap\u00e4raselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":107639,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[51352,24929,26,27,48413,37,33,35,47261,34,36,31,32,21,51353,51354,28,29,19,51351,25,51350,23,24,22,20,30],"class_list":["post-107638","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-a-ware","tag-anti-orav","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-e-piim-tootmine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-piimatoostus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-interfood","tag-janis-bertulsons","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-piima-tootmine","tag-populaarseimad-lood","tag-sce-e-piim","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116064898448202660","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107638","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107638"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107638\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107639"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107638"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=107638"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=107638"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}