{"id":107763,"date":"2026-02-14T04:22:11","date_gmt":"2026-02-14T04:22:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/107763\/"},"modified":"2026-02-14T04:22:11","modified_gmt":"2026-02-14T04:22:11","slug":"neivelt-majanduskasvu-ja-pensioni-asemel-peaks-riik-lapsed-esikohale-panema-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/107763\/","title":{"rendered":"Neivelt: majanduskasvu ja pensioni asemel peaks riik lapsed esikohale panema | Eesti"},"content":{"rendered":"

Alustame laiematest ja ajastu vaimu kandvatest teemadest. Euroopa riigijuhid arutavad parasjagu, kuidas Euroopa konkurentsiv\u00f5imet parandada. Kas teie hinnangul oleme l\u00e4bi elamas mingisugust laiemat muutust?<\/p>\n

Elu n\u00e4itab, kas midagi ka muutub. Olime harjunud Euroopa Liidu jutupunktidega, et we must do something, nagu nad kanges keeles v\u00e4idavad, et kohe hakkame tegema ja oleme parimad. See on t\u00fc\u00fcpiline eurob\u00fcrokraatia jutt, aga positiivne on v\u00e4hemalt see, et v\u00e4hemalt probleemidest r\u00e4\u00e4gitakse.<\/p>\n

Ma arvan, et n\u00fc\u00fcd ongi mood on muutunud. Kui enne peeti seda, kui keegi kritiseeris liigseid regulatsioone, kallist energiahinda v\u00f5i et rohep\u00f6\u00f6re l\u00e4heb liiga hullumeelselt, mitte enam parketik\u00f5lbulikuks, siis n\u00fc\u00fcd, vastupidi, tohib kritiseerida.<\/p>\n

Kas see t\u00e4hendab ka seda, et midagi on muutumas?<\/p>\n

Elu n\u00e4itab, kas ta muutub. Kaks p\u00e4eva tagasi esines Belgia peaminister k\u00f5nega ja \u00fctles v\u00e4hemalt v\u00e4lja, et praegu me juba tegeleme sellega, et v\u00f5tame regulatsioone v\u00e4hemaks, aga samal ajal me teeme neid endiselt juurde rohkem, kui v\u00e4hemaks suudame v\u00f5tta. See masinav\u00e4rk t\u00f6\u00f6tab nii v\u00f5imsalt.<\/p>\n

Millega k\u00f5ik need tuhanded v\u00f5i k\u00fcmned tuhanded inimesed seal tegelema hakkavad, kui nad ei saa enam midagi teha ja peavad hakkama oma t\u00f6\u00f6d t\u00fchistama? Kujuta ette, kuidas see normaalses elus \u00e4ra l\u00f5ppeb? Sellest saab \u00fcks tore eksperiment.<\/p>\n

N\u00e4gime, kui 1985. aastal hakkas siin perestroika pihta, see oli umbes samamoodi: alguses oli avalikustamine ja siis l\u00e4ks k\u00f5ik edasi.<\/p>\n

Mis n\u00fc\u00fcd edasi l\u00e4heb?<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd hakkavad k\u00f5ik madalama astme ametnikud Eestis ja mujal Euroopa Liidus r\u00e4\u00e4kima, et peame tegema seda, tehakse j\u00e4rgmine konverents, et v\u00e4hendame siin seda b\u00fcrokraatiat ja siin teeme seda, teist ja kolmandat. K\u00f5ik muudkui r\u00e4\u00e4givad, aga olen suhteliselt pessimist, et siin midagi v\u00e4ga palju muutuma hakkab.<\/p>\n

Miks nad seda siiamaani pole teinud, kui needsamad inimesed on ametis ja on ise need regulatsioonid kirjutanud, siis miks varem ei olnud k\u00fcsimust, kas selline regulatsioon on m\u00f5istlik teha, et miks me seda \u00fcldse teeme?<\/p>\n

Ma arvan, et kui tahta seda muuta, on kaks varianti: kas s\u00fcsteem kukub kokku v\u00f5i tulevad teised inimesed seda muutma. Aga et needsamad inimesed sealsamas ametis midagi teevad \u2013 ma arvan, et peale suurte s\u00f5nade ei tee nad midagi.<\/p>\n

Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Alternatiivina v\u00f5iks v\u00e4ita, et kui avalik arvamus muutub, peavad nii riigijuhid kui ka Euroopa Liidu juhid ja ametnikud tahes-tahtmata oma senist tegevust muutma.<\/p>\n

Eks nad natukene kindlasti teevad, aga olgem realistid, see asi on nii suure inertsiga. Ma ei tea, kui palju Br\u00fcsselis ametnikke on \u2013 k\u00fcmneid tuhandeid. Seda n\u00fc\u00fcd teistpidi keerata, et hakkame regulatsioone v\u00e4hemaks v\u00f5tma…<\/p>\n

See on ju v\u00f5rdlemisi pessimistlik vaade kogu sellele asjale.<\/p>\n

Miks ta pessimistlik on?<\/p>\n

Kui vaatame, kuskohas me Euroopaga oleme \u2013 hiinlased on aina tugevamad, v\u00e4hemalt senini, ameeriklased teevad oma asja aina rohkem, mis me siin siis teeme?<\/p>\n

Veelkord, mis me teeme, seda saab n\u00e4ha, aga ei ole m\u00f5tet minna suurde optimismi, et n\u00fc\u00fcd hakkab midagi tohutult teistmoodi minema. Meil on siin ka mingisugune komisjon koos olnud. Mis seal n\u00fc\u00fcd reaalselt muutunud on ja kui palju vahepeal on mingeid muid regulatsioone juurde tulnud?<\/p>\n

See masin on nii suur ja t\u00f6\u00f6tab nii suurtel p\u00f6\u00f6retel ja see ei ole nii ainult majanduses, see on igas valdkonnas: arstidel on sama probleem, \u00f5petajatel on sama probleem. Ametnikke on lihtsalt liiga palju t\u00f6\u00f6l. Ainukene v\u00f5imalus seda parandada on lasta julmalt esialgu pooled ametnikud lahti, siis veel pooled ja siis v\u00f5ib-olla saab asja.<\/p>\n

Selle n\u00e4dala uudis on, et koolid ei tohi vanemate k\u00e4est raha k\u00fcsida, et teatrisse v\u00f5i muuseumisse minna. Koolid on selle kuidagi \u00e4ra lahendanud, kui kellelgi on majanduslikult kitsam olukord, saadakse aru, tehakse korda, delikaatselt lahendatakse probleemid \u00e4ra. Aga fundamentaalne probleem on selles, et ametnik m\u00f5tleb, et tema teab k\u00f5ike paremini ja teeb regulatsiooni ja see peab niimoodi olema.<\/p>\n

See on igas valdkonnas. Tahad looduskaitse all olevas pargis istutada kolm puud juurde, l\u00e4hed k\u00fcsid selleks loa. Selliseid n\u00e4iteid on igas valdkonnas, olgu siis arstid, \u00f5petajad, maaomanikud. Igal pool on mingisugune ministeerium v\u00f5i allasutus, kes arvab, et tema on targem kui omanik v\u00f5i see, kes asjaga reaalselt tegeleb.<\/p>\n

Tavaliselt on need asjad meil tekkinud viimase 30 aasta jooksul nii, et keegi on midagi halvasti teinud ja siis on tekkinud keegi teine, kes \u00fctleb, et tuleb midagi ette v\u00f5tta.<\/p>\n

Teistes riikides on seda kauem tehtud, aga inimene sellest ei muutu, kui seadus tuleb, ja ega me k\u00f5iki neid seadusi ei tea ka, mis regulatsioonid on olemas \u2013 see on v\u00f5imatu.<\/p>\n

Indrek Neivelt ja Huko Aasp\u00f5llu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Sellest n\u00e4dalast tuli uudis, kuidas rahandusministeerium on tulemas v\u00e4lja eeln\u00f5uga, mis sunniks pankasid \u00fclekandeid tehes vaatama, kas see ei l\u00e4he petturi arvele, ja helistama inimesele, kelle arvel see asi toimub. M\u00f5nes m\u00f5ttes on arusaadav, miks seda teha \u00fcritatakse, aga teisest k\u00fcljest l\u00e4heb see sinna samasse kohta, kus te r\u00e4\u00e4gite vabadustest.<\/p>\n

Kas seda peab regulatsiooniga tegema, on omaette asi. See, et pangad saavad ise midagi j\u00e4lgida, ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik nad saavad j\u00e4lgida, nad saavad ise midagi teha, aga kas peab tegema mingi regulatsiooni? Selles on k\u00fcsimus, kas me ei usu, et inimesed ise ka m\u00f5tlevad?<\/p>\n

Maailm n\u00e4itab, et paljud inimesed k\u00f5igis hetkedes ei m\u00f5tle nii palju. K\u00fcsimus on laiem, kas iga inimene peab 100 protsenti ajast tegelema enese kaitsmisega, et mitte petta v\u00f5i peksa v\u00f5i karistada saada selle eesst? M\u00f5nes m\u00f5ttes on riigil teatav roll.<\/p>\n

Teatav roll muidugi on, aga k\u00fcsimus on, kus kohas. Paar kuud tagasi autos s\u00f5ites kuulasin raadiot ja r\u00e4\u00e4giti Aruk\u00fcla kooli n\u00e4idest, kus tehti erineva \u00f5ppeedukusega klassid. Kuulasin ja m\u00f5tlesin, et kas direktor ei v\u00f5i ise otsustada, kuidas ta oma kaks klassi kokku paneb? Kas selleks peab olema regulatsioon? Miks me ei usalda inimesi?<\/p>\n

Kindlasti teeb keegi kusagil valesti, aga see on elu, k\u00f5ike ei saa \u00e4ra reguleerida. Tulemus on see, kui me oleme k\u00f5ik asjad \u00e4ra reguleerinud, et kaotame igasuguse paindlikkuse \u00e4ra ega saa enam midagi teha. Kui praktiliselt k\u00f5ik asjad l\u00e4hevad kusagilt \u00fcle piiri, kui natuke midagi tahad teha, siis ma parem ei tee mitte midagi. Ja siis me siin oleme.<\/p>\n

See ei ole plaanip\u00e4ratu, see ongi plaani kohaselt. Kui sa k\u00f5ik \u00e4ra reguleerid, siis m\u00f5te ongi selles, et keegi ei teeks midagi, mis ei ole ette n\u00e4htud.<\/p>\n

Aga see t\u00e4hendab, et kui tekivad mingisugused olukorrad, kus me v\u00f5ime \u00fchel hetkel olla, kas v\u00f5i 2008. aasta panganduskriis. Kas seda \u00fcldse t\u00e4na saab reeglitep\u00f5hiselt reguleerida, kui oletame, et satume uuesti sellisesse olukorda?<\/p>\n

Siis tuleb reegleid muuta.<\/p>\n

Aga siis on j\u00e4lle kolm, kuus v\u00f5i kaksteist kuud, mis selleks reeglite muutmiseks kulub.<\/p>\n

Me n\u00e4eme selgelt, kui kiiresti on v\u00f5imalik reegleid muuta \u2013 n\u00e4iteks viimane n\u00e4ide, hasartm\u00e4nguseadus, mis kukkus kogemata praak v\u00e4lja ja suudeti m\u00f5ne n\u00e4dalaga v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas ja kui kiiresti need asjad \u00e4ra muuta. Vajadusel on need muudatused kiired tulema. Aga haridusest: see on ju tegelikult filosoofiline k\u00fcsimus, et sul on kuskil ports inimesi, kes vaatavad haridusstatistikat ja nende soov on, et ei oleks eba\u00fchtlust hariduss\u00fcsteemis. Aruk\u00fcla kooli n\u00e4ide ongi just selles, et nad vaatavad, et kool loob ebav\u00f5rdsust ja nad tahaks, et tahaks, et seda ei oleks.<\/p>\n

Ma ei oska selle ebav\u00f5rdsuse kohta \u00f6elda \u2013 mis asi see on?<\/p>\n

Kui \u00fched \u00f5pilased on \u00fches klassis ja teised teises, siis selgelt on nende \u00f5ppet\u00f6\u00f6 erinev.<\/p>\n

Mina ei j\u00f5ua ka Erki Noolega v\u00f5idu rinnale suruda v\u00f5i mingeid muid harjutusi teha \u2013 kas see l\u00e4heb ka sinna alla?<\/p>\n

S\u00f5ltub, kuidas vaadelda.<\/p>\n

V\u00f5i see, et keegi kunagi pandi spordikooli?<\/p>\n

Spordikoolid on meil j\u00e4tkuvalt alles ja lubatud. <\/p>\n

Kas see on ka ebav\u00f5rdsuse suurendamine, et \u00fched l\u00e4hevad spordikooli ja teevad rohkem sporti, teised l\u00e4ksid vanasti matemaatika-f\u00fc\u00fcsika eriklassi, \u00f5ppisid matemaatikat-f\u00fc\u00fcsikat? Mis seal halba oli?<\/p>\n

Huko Aasp\u00f5llu ja Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Ma ei ole ise ka selles v\u00e4ga kindel, aga oma osa on argumendil, et kui loome r\u00f6\u00f6pad, mida m\u00f6\u00f6da inimesed jooksevad keskklassi v\u00f5i k\u00f5rgemasse keskklassi ja kuhu sissesaamiseks vanemad treenivad lapsi varasest noorusest ja kulutavad ressurssi, nii aega kui raha, siis see v\u00f5ib-olla v\u00e4hendab meritokraatlikku s\u00fcsteemi \u00fchiskonnas?<\/p>\n

Ma ei ole haridusspetsialist, et me siin vaidleme selle teema \u00fcle, aga normaalne ebav\u00f5rdsus on igal pool \u00fchiskondades olemas. Sellest ei saa lahti. Midagi ei ole teha, keegi jookseb kiiremini, keegi oskab matemaatika\u00fclesandeid paremini lahendada, see on lihtsalt kaasas\u00fcndinud.<\/p>\n

See, et nad k\u00f5ik saaksid koos teatris k\u00e4ia \u2013 v\u00e4idan, et praegu saab ka teatris ja muuseumis k\u00e4ia, ilma et peaks sekkuma ministeeriumist, et seda tohib teha ja seda ei tohi. See vaene direktor, kes peab selles \u00fclalt antud virvarris k\u00f5ike juhtima, see on p\u00e4ris raske \u00fclesanne.<\/p>\n

Mingil m\u00e4\u00e4ral on piirid orgaanilisemalt paika loksunud. Ma ei taha \u00f6elda teatrisk\u00e4imise kohta, aga siiski, meil on n\u00e4iteid k\u00fcll olnud, kus p\u00e4rast on leitud, et keegi \u00fcletas piire, tegi mingeid asju \u00fcle. Ma ei ole p\u00e4ris kindel, kas ainu\u00fcksi 66 protsendi ametnike koondamine annaks meile tohutu \u00fchiskondliku v\u00f5idu.<\/p>\n

Mitte finantsilist v\u00f5itu, see ei ole \u00fcldse kulu, k\u00fcsimus on selles, mida nad teistele peale suruvad. See, mida praegu Euroopas n\u00e4eme, k\u00f5ik on \u00fclereguleeritud igas valdkonnas, inimestel l\u00e4heb tegutsemislust \u00e4ra.<\/p>\n

Ei tahaks muudest valdkonadest r\u00e4\u00e4kida, piirduksime majandusega. Kui m\u00f5tleme, kui sa oled \u00fcle reguleerinud oma asjad, siis k\u00f5ige parem n\u00e4ide on NEP 1920. aastatel N\u00f5ukogude Venemaal: alguses t\u00f5mmati k\u00f5ik \u00fchisomandisse ja tehti riiklikud plaanid, aga siis vaadati, et see majandusmudel \u00fcldse ei t\u00f6\u00f6ta, siis anti j\u00e4lle vabadust ja siis asjad hakkasid liikuma. Anna inimestele vabadust.<\/p>\n

Ja siis t\u00f5mmati j\u00e4lle koomale. See k\u00e4ib kogu aeg edasi-tagasi, aga praegu on see aeg, kus tuleb j\u00e4lle anda vabadust inimestele ise otsustada ja ise vastutada.<\/p>\n

V\u00f5rdlete seda Eesti ajaloos erakorralise ajaga, 90-ndatega, kus kahtlusteta oli vabadust rohkem. Aga kas praegu ei ole turg reguleerimisest s\u00f5ltumata t\u00e4is? Kui 90-ndatel vabaduse tuules igasugu asju algatati ja katsetati, siis n\u00fc\u00fcd oleme teistsuguses ajas ja maailmas.<\/p>\n

Siis \u00e4rme muretse, miks majandus ei kasva, ja lepime sellega, et oleme samal kohal j\u00e4rgmised 20 aastat edasi. See on ka alternatiiv. Aga m\u00f5lemat ei saa, see on minu meelest t\u00e4htis kokku leppida: et me vabadust juurde inimestele ei anna ja n\u00fc\u00fcd hakkab majandus tohutult kasvama, kuna Euroopa Liidust tulevad tohutult t\u00e4htsad ja targad direktiivid. Seda ma ei usu, ma olen 58 aastat vana ja seda ma ei usu.<\/p>\n

Ma ei vaidle vabaduse koha pealt, vaid pigem: kas vabaduse juurdeandmine tingimata t\u00e4hendaks tohutut majanduskasvu?<\/p>\n

Ta kindlasti annaks majanduskasvu juurde, kas just tohutut, on teine asi. Aga ta annaks juurde juba sellep\u00e4rast, et tekiks lust. Kui vaatan oma tuttavaid ettev\u00f5tjaid ja iseennastki, siis seda lusti ei ole. Sul on dokumente ja k\u00f5ike nii palju, halduskoormus on nii suur, et kui tuleb \u00fchel p\u00e4eval m\u00f5te teha midagi uut, siis k\u00f5ige t\u00e4htsam on hingata korralikult sisse ja v\u00e4lja. Mitu p\u00e4eva niimoodi ja siis l\u00e4heb tuju varsti \u00e4ra, kui hakkad vaatama, mis sellega kaasas k\u00e4ib.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kisin paar p\u00e4eva tagasi \u00fche 60+ ettev\u00f5tjaga, ta \u00fctles, et tal l\u00e4ks 17 aastat \u00fche detailplaneeringu peale. Ta \u00fctles, et ma vist rohkem ei hakka \u00fchtegi ette v\u00f5tma, aitab k\u00fcll. See on reguleerimise ja \u00fclejuhtimise teine pool \u2013 inimesed lihtsalt vaatavad ja k\u00fcsivad: miks mul seda vaja on?<\/p>\n

Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kisite \u00fclereguleerimisest. Kas te arvate, et seda on p\u00e4riselt v\u00f5imalik \u00fcldse muuta, sest iga kord, kui m\u00f5ni uus partei v\u00f5imule tuleb v\u00f5i v\u00f5im vahetub, on h\u00e4sti populaarne jutt, et v\u00e4hendame b\u00fcrokraatiat ja regulatsioone, teeme selle k\u00f5ik \u00e4ra, aga reaalsus on see, et ei muutu suurt midagi. Hea, kui juurde ei tule.<\/p>\n

Kui juurde ei tule, on juba v\u00e4ga hea tulemus.<\/p>\n

Ka praegune valitsus alustas ju sellega, et v\u00f5tame k\u00f5ike maha.<\/p>\n

Veelkord, see aparaat on lihtsalt nii suur. Kui aparaat tuleb hommikul t\u00f6\u00f6le, on tal t\u00f6\u00f6plaanid, mida ta sel aastal teinud, ja siis ta peab ju raporteerima, et ta on teinud uusi seadusi n\u00e4iteks.<\/p>\n

Ehk siis poliitikud ei ole v\u00f5imelised riigiaparaati kontrollima?<\/p>\n

Seda vist ei ole kusagil enam. Sellist illusiooni ei ole vist ka enam kellelgi, ma arvan, et Euroopas k\u00fcll mitte.<\/p>\n

Et siis allpool revolutsiooni ei ole v\u00f5imalik asju muuta?<\/p>\n

Eks elu n\u00e4itab, natuke selline perestroikaaeg on, r\u00e4\u00e4kida juba v\u00f5ib ja kahtluse alla seada, kas rohep\u00f6\u00f6re on ikka \u00f5ige ja nii edasi, r\u00e4\u00e4kimata Epsteini failidest, mis v\u00e4lja tulid. Uus ajastu selles m\u00f5ttes. Ja seesama M\u00fcncheni konverents sel n\u00e4dalavahetusel \u2013 eelmisel aastal r\u00e4\u00e4kis Ameerika asepresident seal, kuidas Euroopa Liit neile paistab, ja me olime ikka v\u00e4ga solvunud selle peale.<\/p>\n

[USA v\u00e4lisminister Marco]\u00a0Rubio, kes sel korral Ameerikat esindab, t\u00f5en\u00e4oliselt midagi nii teravat ei \u00fctle.<\/p>\n

T\u00f5en\u00e4oliselt on ta jah natuke tagasihoidlikum.<\/p>\n

Aga rohep\u00f6\u00f6rdest r\u00e4\u00e4kides, arvate te t\u00f5epoolest, see on muutumas?<\/p>\n

Arvan, et r\u00e4\u00e4gitakse konkurentsiv\u00f5imest ja see hakkab energiahinnast pihta. Sellest r\u00e4\u00e4gitakse n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga t\u00f5siselt. Ameerika \u00dchendriikides on uued dokumendid, mis on toonud n\u00e4iteks, et kuulge, mida te teete? Euroopa keemiat\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted l\u00e4hevad Hiinasse, panevad siin oma tootmise kinni ja viivad sinna.<\/p>\n

CO2 emissioon sellest ei v\u00e4hene, kui nad siin kinni panevad ja seal edasi teevad, sest seal ostavad nad kolm korda odavamat Vene gaasi ja nii l\u00e4heb meie tootmine ja aastak\u00fcmnetega kogutud teadmine Hiinasse. Selle peale on Ameerika \u00dchendriikide administratsioon meie peale v\u00e4ga kuri.<\/p>\n

See on keemiat\u00f6\u00f6stus, kus ei kasutata energiat ainult k\u00fctteks, vaid toorainena, n\u00e4iteks v\u00e4etistes ja mujal. Sellest samast CO2-st r\u00e4\u00e4giti v\u00e4ga t\u00f5siselt Belgias, kui need \u00fcritused olid, et selle tonni hind on meile \u00fcks piiraja, see teeb energia kalliks, r\u00e4\u00e4kimata muudest asjadest. Majandus peab ikkagi ka olema, me ei saa ainult ajada sooja \u00f5hku suust v\u00e4lja ja r\u00e4\u00e4kida, et meil on teenusmajandus.<\/p>\n

Meil peab olema reaalne tootmine. Hiinlased juba naeravad nii Ameerika \u00dchendriikide kui ka meie \u00fcle, et meil ei ole mingisugust tootmist.<\/p>\n

Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Selle peale \u00fctlevad roheentusiastid, et Hiina on maailma suurim taastuvenergia investor. Paigaldab k\u00f5ige rohkem maailmas paneele ja tuulikuid mahult.<\/p>\n

Ta on k\u00f5ige suurem riik ka, kui r\u00e4\u00e4gime tootmisest, neil ongi k\u00f5ige rohkem energiat vaja. Aga enamus on t\u00e4na ikkagi fossiilsete k\u00fctuste peal olevad energiaallikad.<\/p>\n

See vastab t\u00f5ele. Aga eks Euroopal ole sama mure mis Hiinal: me s\u00f5ltume energias teistest, tihti v\u00e4ga ebameeldivatest riikidest. Kui ostame fossiilk\u00fctuseid re\u017eiimidest, mida me ei taha toetada, mitte ainult Venemaalt, vaid ka L\u00e4his-Idast, siis alternatiivi leidmine sellele s\u00f5ltuvusele ei ole halb m\u00f5te, ei ole Euroopa huvide vastane.<\/p>\n

Aga mis need alternatiivid on? Kui hakkame uraani kasutama, ega siis seal ei ole midagi paremat.<\/p>\n

Uraani on v\u00f5imalik oluliselt laiemalt hankida. K\u00fcsimus on olnud hinnas.<\/p>\n

M\u00e4letan, et umbes kaks ja pool aastat tagasi, kui [Prantsusmaa president Emmanuel] Macron k\u00e4is Usbekistanis ja Kasahstanis, sest Prantsusmaal toodetakse 75 protsenti elektrist tuumast, tuumajaamad on umbes 75 protsenti. Nii et \u00fcldiselt, kui meil Euroopas energiat ei ole, maa seest tulevat v\u00e4ga ei ole, siis mis meie valikud on? Ikka peame nendega suhtlema. Me ei saa k\u00f5ike tuule ja p\u00e4ikese peale \u00fcle viia.<\/p>\n

Skandinaavia on halva n\u00e4itena ees, inimesed vaatavad, et sealset tegevust on v\u00f5imalik kopeerida mujal Euroopas. <\/p>\n

Neil on h\u00fcdrojaamad, seal ei ole midagi kopeerida.<\/p>\n

Jah. Seda ei ole. Sellest l\u00e4htuvalt loodetakse, et \u00e4kki kuskil tehnoloogia lahendab midagi. P\u00f5him\u00f5tteline m\u00f5te v\u00e4ltida energias\u00f5ltuvust ei ole ju halb.<\/p>\n

Seda enam peaksime k\u00fcsima, et kui tahame olla s\u00f5ltumatud muust maailmast, siis miks on meil selline CO2 tonni hind, et oma p\u00f5levkivi siin kaevandada ja seda kasutada. See on ju tegelikult \u00f5igustatud k\u00fcsimus. Kui eesm\u00e4rk on s\u00f5ltumatus, siis see muudab meid just nimelt s\u00f5ltuvaks teistest. Miks meil seda vaja on?<\/p>\n

Sellep\u00e4rast, et t\u00e4iesti automootsed v\u00f5i t\u00f5esed asjad on segunenud soovidega.<\/p>\n

Reaalsusest oleme nii kaugele irdunud, et ei saa enam aru, mis on v\u00f5imalik ja mis pole. Kes siin alles r\u00e4\u00e4kis, et oli olnud mitu aastat investor tuuleparkides, kui ta sai aru, et tuuleparki saab kasutada vaid kolmandik ajast.<\/p>\n

Statistiliselt.<\/p>\n

Jah. Alguses r\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcll, kui palju on v\u00f5imalik toota, aga inimesed ei saa aru, et see ei t\u00f6\u00f6ta 100 protsenti ajast.<\/p>\n

Kuidas me v\u00f5iksime Eestis oma energiak\u00fcsimuse lahendada? Praegu oleme teel sinna suunda, kus doteerime \u00fchest k\u00fcljest taastuvenergia tootmist ja sinna k\u00f5rvale ka gaasijaamasid ja nii j\u00e4\u00e4bki.<\/p>\n

See s\u00fcsteem lasti alguses lappama, hakati mingile seltskonnale toetusi maksma, kes andsid elektrit sel ajal, kui nemad tahtsid, kui oli v\u00f5imalik. Neile hakati toetusi maksma, teistele pandi suured maksud peale. J\u00e4llegi k\u00fcsimus, kui tahame saada konkurentsiv\u00f5imelist elektrit, siis ei ole muud alternatiivi, v\u00e4hemalt minu arvates, kui tuleb CO2 tonnile lagi peale panna, \u00fcksk\u00f5ik, mismoodi. Siis v\u00f5iksime s\u00fcgisest saadik kuni enam-v\u00e4hem kevadeni k\u00fctta oma ahju j\u00e4rjest ja poleks h\u00e4da mitte midagi.<\/p>\n

Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Ilma Euroopa Liidu konsensuseta seda ei tee.<\/p>\n

Euroopa Liidu konsensus on sellele v\u00e4ga l\u00e4hedal, Saksa t\u00f6\u00f6sturid tahavad sedasama. K\u00f5ik tegelikult, kus on korralikud t\u00f6\u00f6stused, tahavad sama asja. V\u00f5ib-olla Skandinaavias, kus on palju h\u00fcdroenergiat, itsitatakse vaikselt pihku, sest nemad on Euroopa sees konkurentsiv\u00f5imelisemad.<\/p>\n

Aga meil l\u00e4ks asi kohe alguses lappama sellega, et me ei saa aru, et me oleme geograafiliselt v\u00e4ga p\u00f5hjas. Siin elab nii v\u00e4he inimesi ja tavaliselt elabki sellep\u00e4rast, et siin on energiakulu suurem, sest ilm on k\u00fclm, aga energia on odavam, kuna see tuleb maa seest v\u00e4lja. On see siis gaasimaardla, kellelgi on nafta, kellegi p\u00f5levkivi, kellelgi kivis\u00fcsi v\u00f5i lihtsalt mingisugust muud maavara kasutatakse \u00e4ra.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd kui m\u00f5tleme taastuvelektri peale, siis p\u00e4ikeseenergia on meil kallim kui l\u00f5unas ja tuul on enam-v\u00e4hem sama. See uus mudel, mida tahetakse meile peale suruda, on nii, et meil on energiakulu suurem ja \u00fchiku hind kallim.<\/p>\n

Selle peale \u00f6eldakse kohe, et meil on Euroopa Liidu keskmisest odavam elekter, k\u00f5ik on v\u00e4ga h\u00e4sti, aga me oleme praegu elanud ju Soome importelektri peal. Meil juba pool elektrit tuleb praktiliselt Soomest.<\/p>\n

S\u00f5ltub kuust.<\/p>\n

Aasta l\u00f5ikes on enam-v\u00e4hem pool. Natuke tuleb L\u00e4tist ka. Aga me elame Soome odava elektri peal, seep\u00e4rast on \u00fchiku hind odavam kui keskmiselt Euroopas. Aga kui Soomes ehitatakse uusi andmekeskuseid ja k\u00f5ike muud, siis seal ka tarbimine kasvab ja l\u00e4heb elekter kallimaks, nagu oleme viimastel kuudel n\u00e4inud.<\/p>\n

Soomes hakkab ka vaikselt juba elektripuudus tekkima. Siis me l\u00e4hme olukorda, kus me olla ei taha: meil on k\u00fcttekulud on suuremad, kulub rohkem ja \u00fchik maksab rohkem. See ei ole hea olukord meie konkurentsiv\u00f5imele.<\/p>\n

Seda oleks pidanud kohe alguses Euroopa Liidule niimoodi selgitama: kui tahate, et siin k\u00fclmas piiri \u00e4\u00e4res elu j\u00e4tkub, ei saa meie selliseid reegleid vastu v\u00f5tta.<\/p>\n

Seda on hea \u00f6elda tagantj\u00e4rele. Sel hetkel, kui neid asju kokku lepitakse, on igasuguseid muid muresid ka rohkelt. L\u00f5ppude l\u00f5puks on Euroopa Liit meile positiivselt m\u00f5junud. Selle \u00fcle vast ei vaidle keegi, et \u00fcksinda Euroopa Liiduta siin olla…<\/p>\n

Ma ei \u00fctle, et Euroopa Liit ei ole positiivselt m\u00f5junud. Aga juhin \u00fchele asjale t\u00e4helepanu. \u00dcle k\u00fcmne aasta tagasi olin \u00fche Ida-Euroopa m\u00f5ttekoja liige, mis tegi arvutused, mitu protsenti l\u00e4ks Ida-Euroopa riikidest t\u00f6\u00f6j\u00f5udu L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse t\u00f6\u00f6le ja kui panna k\u00f5rvale, et see protsent elanikkonnast, kes l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le, oli praktiliselt k\u00f5ikides riikides, v\u00e4lja arvatud v\u00f5ib-olla T\u0161ehhi ja Sloveenia, k\u00f5rgem kui see, mitu protsenti SKT-st saime raha tagasi.<\/p>\n

Tegelikult Euroopa Liidu siseselt andsid Ida-Euroopa riigid \u00e4ra oma inimesed, kes viis, kes k\u00fcmme protsenti t\u00f6\u00f6v\u00f5imelisest elanikkonnast, sellega andsime \u00e4ra ka viis-kuus protsenti oma majanduslikust v\u00f5imsusest. Vastu saime igal aastal umbes kolm protsenti toetusi. Alguses paistab jube positiivne, aga asjal on alati ka teine k\u00fclg.<\/p>\n

Teisalt saime Euroopa Liidust vastu p\u00f5hjuse head riigireformi l\u00e4bi viia.<\/p>\n

Ma ei hakka vaidlema, et kas on hea. Euroopa Liidus on v\u00e4ga hea olla, mis mul siin viga, aga asjad ei ole nii \u00fchesed.<\/p>\n

Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Eestil on selles m\u00f5ttes eraldi vedanud, et meie inimesed k\u00e4isid Soomes t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n

Jah, aga paljud j\u00e4id ka sinna t\u00f6\u00f6le. Kui me kiidame, peame selle ka meeles hoidma, et mitu protsenti inimesi on \u00e4ra l\u00e4inud. Ei tohiks n\u00fc\u00fcd nii aru saada, et ma olen \u00f5udselt Euroopa Liidu kritiseerija v\u00f5i vastane, aga alati tuleb vaadata ka teist poolt. See ei ole ainult helge pool.<\/p>\n

Siin v\u00f5iks ka v\u00e4ita, et kui EL oleks s\u00f5ltumata meie vastuv\u00f5tmisest lubanud siit inimestel emigreeruda Euroopasse, oleksid need inimesed samamoodi ka ilma Euroopa Liidu toetusteta l\u00e4inud.<\/p>\n

Me ise tahtsime l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, et t\u00f6\u00f6j\u00f5u vaba liikumine hakkaks v\u00f5imalikult kiiresti. Tean, et sakslased l\u00fckkasid seda edasi, hoiatades, et jooksete inimestest t\u00fchjaks.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime Eestist ka natuke konkreetsemalt. Olete aastate jooksul olnud v\u00f5rdlemisi kriitiline erinevate v\u00f5imude suhtes Eestis. Kui teie saaksite diktaatorlike otsustega Eestit \u00fcmber kujundada, mida te teisiti teeksite, peale suure hulga ametnike lahtilaskmise? Mis oleksid asjad, mida tuleks Eestis kindlasti hoopis teistmoodi teha?<\/p>\n

Alustasin, et regulatsioonid tegelikult on need, mis ettev\u00f5tlust piiravad. See on esimene asi.<\/p>\n

H\u00e4sti, v\u00f5tame regulatsioonid maha, laseme ahelad lahti, mis edasi?<\/p>\n

Teine, millega tuleb tegeleda, on energia hind. Energia hind on t\u00f5sine teema.<\/p>\n

Kas paneme tuumajaama p\u00fcsti?<\/p>\n

Tuumajaamaga on selline lugu, et see v\u00f5tab nii palju aega. Ma ei ole spetsialist, kas meile \u00fcldse luba antakse, kust me inimesed v\u00f5tame ja kas selline \u00fclesanne on nii v\u00e4ikesele rahvale \u00fcldse j\u00f5ukohane.<\/p>\n

Kui vaadata n\u00e4iteks Soome-Rootsi firmat Fortum, siis kui palju nendel on juba tuumaspetsialiste, neil on tuumajaamad olemas. Mina ausalt \u00f6eldes l\u00e4heksin pigem p\u00f5levkiviga edasi. V\u00e4hemalt \u00fche ts\u00fckli, 30 aastat v\u00f5i midagi sellist, teeks veel \u00e4ra, siis on k\u00f5ik targemad.<\/p>\n

Aga veelkord, CO2 hind on see, mis meid tegelikult piirab ja turu v\u00e4ga segamini l\u00fckkab.<\/p>\n

Eesti peaminister otseselt CO2 hinda ei otsusta, aga saab toetada selle langetamist. Ilma selleta ei ole p\u00f5levkiviga v\u00f5imalik turule p\u00e4\u00e4seda. Aga on veel asju?<\/p>\n

On palju asju. V\u00f5tame n\u00e4iteks maksus\u00fcsteemi viimase l\u00fckke, mis tehti: t\u00f5stsime tarbimismakse.<\/p>\n

T\u00f5stsime vaestel makse selleks, et rikkamatele anda?<\/p>\n

Just nimelt, see ei ole majanduskasvu seisukohast k\u00f5ige m\u00f5istlikum tegevus. Ma ei r\u00e4\u00e4gi siin sotsiaalsest sidususest ja muudest asjadest, vaid sellest, et kui tahame majandust kasvatada ja kohalikku tarbimist soodustada, peame t\u00f5stma kohalikku n\u00f5udlust.<\/p>\n

Kui me langetame makse neile, kes ei hakka Eestis rohkem tarbima, lendavad v\u00f5ib-olla t\u00f5esti rohkem reisile, siis see raha l\u00e4heb v\u00e4lja ega elavda kohalikku tarbimist ega majandust. Oleks pidanud tegema risti vastupidi: k\u00e4ibemaksu oleks pidanud hoidma madalal ja t\u00f5stma tulumaksu. J\u00f5ukamatele oleks pidanud panema astmelise tulumaksu, et maksukoormus l\u00fckata rohkem j\u00f5ukamate kanda. See soodustaks ka k\u00f5ike, mis puudutab sisetarbimist ja kindlasti elavdaks majandust.<\/p>\n

Iseenesest on see huvitav majanduslik eksperiment, et vaadata, kuidas tulumaksu langetus m\u00f5jub.<\/p>\n

See korjatakse energiafirmade poolt \u00e4ra, natuke rohkem ka veel. Aga see on ainult paar kuud niimoodi.<\/p>\n

Huko Aasp\u00f5llu ja Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

4,5 protsenti defitsiiti riigieelarves SKP-st. K\u00fcll see tulumaksu tagasit\u00f5us tuleb.<\/p>\n

Tuleb, sellest me ei p\u00e4\u00e4se keegi, vaadates, kus me praegu oleme. Mis mind n\u00f5utuks teeb, on see ahel, v\u00f5tame sellesama CO2 tasu: oleme sellest saanud k\u00fcmne v\u00f5i mitme aasta jooksul sellest kaks miljardit, selle eest oleme Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerinud.<\/p>\n

Kui me oleksime selle tegemata j\u00e4tnud, kas midagi oleks muutunud? Rong s\u00f5idab samamoodi. Ma arvan, et enamik ei saa arugi, kumb rong on \u2013 kas elektrirong v\u00f5i samasugune.<\/p>\n

K\u00f5ik rongid on Eestis tegelikult elektrirongid, lihtsalt m\u00f5nel on diisligeneraator k\u00fcljes.<\/p>\n

See oli mingi 300 miljonit. Ja k\u00f5ik need muud investeeringud. Kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gime, et hirmsa hooga ehitame Rail Balticut ja hakkame j\u00e4lle maanteid ehitama \u2013 Tartusse, esialgu vist P\u00e4rnusse. Alles see oli, kui \u00f6eldi, et teid me enam ei ehita, teedefirmad m\u00fc\u00fcsid pooled asfalditootmistehased maha ja n\u00fc\u00fcd \u00f6eldakse, et hakkame uusi teid ehitama.<\/p>\n

See on demokraatia. Kui valijatele tundub, et teede ehitamine on oluline.<\/p>\n

See v\u00f5ib demokraatia olla, aga kui sa oled vaene teedeehitusfirma, kes on pooled inimesed koondanud ja osa seadmeid maha m\u00fc\u00fcnud ja siis \u00f6eldakse, et hakake n\u00fc\u00fcd uuesti ehitama, siis ta \u00fctleb, et k\u00fcsi kellegi teise k\u00e4est, mina rohkem ei ehita, aitab k\u00fcll. Ma tegelen millegi muuga.<\/p>\n

Raha teenitakse siiski \u00e4ra.<\/p>\n

Raha nad teenivad, k\u00fcllap poole v\u00e4iksema mahuga teenivad ka nii palju, et iseend \u00e4ra toidavad.<\/p>\n

Kui keegi t\u00f6\u00f6d pakub, k\u00fcll l\u00f5puks leitakse keegi, kes selle \u00e4ra teeb.<\/p>\n

Seda saame n\u00e4ha, kui palju on reaalset v\u00f5imekust suuri teetamme ehitada nii Rail Balticule kui ka autoteedele.<\/p>\n

Ega see n\u00fc\u00fcd nii mahukas ka ei olnud, see teede kava on 10 aastat ja ta on pigem \u00fcsna orgaaniline. <\/p>\n

\u00c4rge \u00fclehinnake seda v\u00f5imet ja tootmise paindlikkust.<\/p>\n

Te olete ka s\u00fcndimusest r\u00e4\u00e4kinud. Kuidas selle Eestis \u00fcles saaks?<\/p>\n

See ongi see, miks ma olen optimist: praegune s\u00fcsteem on muutumas. See s\u00fcsteem, mida me viljeleme, ei ole j\u00e4tkusuutlik juba ainu\u00fcksi vaadates, kui palju lapsi s\u00fcnnib. See ei ole ainult meie probleem, see on laiem probleem. Juba ka Indias on s\u00fcndimus langenud alla 2,1, minule ka \u00fcllatuseks. On \u00fcksikud piirkonnad, kus see on veel k\u00f5rgem.<\/p>\n

See \u00fchiskonnakord, mida me siin viljeleme, ei ole j\u00e4tkusuutlik sellisel kujul. Sellises keskkonnas ei taha inimesed tahaksid lapsi saada. Meil on vaja seda reformida. Aga mis puudutab s\u00fcndivust, siin on t\u00f5en\u00e4oliselt uuringuid tehtud v\u00e4ga palju. Tuleb lihtsalt v\u00f5tta 5\u201310 t\u00e4htsaimat punkti, mis s\u00fcndimust t\u00f5staksid, ja hakata tegema, mitte jutustada, et midagi ei saa teha ja k\u00f5ik asjad l\u00e4hevad ainult hullemaks.<\/p>\n

See on k\u00f5ige hullem, kui plaani ka ei ole ja hakkame mingisuguse raha eest koolitama, kuidas sisser\u00e4ndajaid siia paremini integreerida. See ei ole m\u00f5istlik tegevus ja samal ajal on see p\u00f5him\u00f5tteliselt p\u00f5hiseaduse rikkumine.<\/p>\n

Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

P\u00f5hiseadust saab alati muuta. Meil jaguneb \u00fchiskondlik vaade kolmeks: \u00fched \u00fctlevad, et midagi ei anna teha, teised, et tuleb raha anda, kolmandad, et \u00fchiskondlikke v\u00e4\u00e4rtusi ja hinnanguid tuleb muuta, see pole isegi konsensuslik, mis see teistsugune on. Iga inimese jaoks on see natuke erinev. Mis vaates teie olete?<\/p>\n

Tegime Heido Vitsuriga aasta tagasi Postimehes ettepaneku hakata peredele laste kasvatamise eest palka maksma. Kui on kolm last, saad enam-v\u00e4hem riigi keskmise palga laste eest iga kuu k\u00e4tte ja kogu lugu, k\u00e4ivad lapsevanemad t\u00f6\u00f6l v\u00f5i mitte. Tol hetkel oli see umbes 500 eurot netos iga lapse eest kuus.<\/p>\n

Selle m\u00f5tte mure on natuke selles, et siis peab maksus\u00fcsteemi korralikult \u00fcmber kujundama. Mittelapsevanemate maksukoormus v\u00f5ib muutuda \u00fcsna kiiresti ebameeldivalt k\u00f5rgeks ja avatud piiride puhul v\u00f5ivad inimesed, kellel lapsi pole, jalgadega h\u00e4\u00e4letada.<\/p>\n

Ei l\u00e4he see nii hulluks, arvutasime selle Heidoga l\u00e4bi, need numbrid ei olnud \u00fcldse nii suured. L\u00f5petaks selle kohustuslikus korras pensionikorjamise \u00e4ra \u2013 mis me sellest ikka korjame? Kui meil lapsi ei ole, ei aita pension ka kedagi. Selle l\u00f5petaks, siis veel mingit maksu natuke k\u00f5rgemaks.<\/p>\n

Veelkord, see on ju ainuke m\u00f5te \u00fcle\u00fcldse, et lapsed oleksid siin, mis meil muidu siin eesm\u00e4rk on, majanduskasv?<\/p>\n

Praegu on tunne, et meil on kaks eesm\u00e4rki: riigil on eesm\u00e4rk majanduskasv ja \u00fcksikinimesel on eesm\u00e4rk, et oleks pensioniks raha korjatud. See ei ole tervem\u00f5istuslik. Peame tulema juurte juurde tagasi, et mis on ikkagi suurem eesm\u00e4rk. Suurem eesm\u00e4rk on, et me peame eesti keelt ja kultuuri s\u00e4ilitama. Mina paneks \u00fcksk\u00f5ik mis ressursi lapse kasvatamisele. See on hea p\u00f5him\u00f5te, et kui midagi on v\u00e4ga kraavis, siis pane pigem natuke rohkem.<\/p>\n

Sellesama 500 euro juures on huvitav n\u00e4ide, et eelmisel aastal arvutati v\u00e4lja, kui palju \u00fche lapse kasvatamiseks kulub kuus. Seal sees ei olnud lasteaia- ja koolikulusid, mida riik katab, vaid mida lapsevanemad ise teevad. See oli 560 v\u00f5i 565 eurot kuus. Sellest annab riik praegu lastetoetust 80 eurot.<\/p>\n

Kolme lapse pealt pisut rohkem.<\/p>\n

Jah. Ja kui ma pensionile j\u00e4\u00e4n, saan lapse \u00fcleskasvatamise eest 35 eurot kuus juurde. Ehk kulutan 500 eurot ja saan pensioni m\u00f5ttes 35 tagasi.<\/p>\n

Kui teie m\u00f5te on \u00f6elda, et lapse saamine on matemaatiliselt halb tehing, siis absoluutselt.<\/p>\n

Ei, minu m\u00f5te see ei ole. Oleme t\u00e4na sellises \u00fchiskonnas ja lastele \u00f5petatakse kogu aeg ka, et tuleb olla \u00f6konoomne ja korjata raha pensioniks. Ise oled 25-aastane, aga korja raha pensioniks, sul on veel 50 aastat t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia, aga korjake juba. See ei ole normaalne \u00fchiskond. Igal vanusel on mingisugused normaalsed tegevused. Kui oled lapsed suureks kasvatanud, on pensioniks paras aeg hakata korjama, siis ei ole vaja kuus protsenti pensionisse panna iga kuu, v\u00f5id panna ka 20 protsenti, v\u00f5id ka rohkem korjata.<\/p>\n

Aga \u00f6elda algusest peale, et korjake, korjake, korjake, et \u00fclim eesm\u00e4rk on pensionisammas. Et siis, kui saad 75-aastaselt pensionile, saad 50 eurot v\u00f5i 150 eurot kuus rohkem, t\u00e4nases rahas \u2013 see on ju absurd.<\/p>\n

Pensioni maksmiseks on erinevaid viise. \u00dcks neist on maksta jooksvalt, nagu meie seda praegu teeme, praeguse maksutulu arvelt tasutakse pensionit ja meditsiinikulusid praegustele vanuritele. Need, kes tulevikus on vanurid, peaksid raha saama tulevaste maksumaksjate k\u00e4est. Teine variatsioon on, et olemasolevad inimesed koguvad iseenda pensioni jaoks raha kokku ja uutelt maksumaksjatelt ei saa midagi. Kahaneva \u00fchiskonna puhul see ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n

Kahaneva \u00fchiskonna puhul ei t\u00f6\u00f6ta kumbki s\u00fcsteem. See t\u00f6\u00f6tab v\u00f5ib-olla ainult siis, kui investeerid kogu raha siit v\u00e4lja, sinna, kus ta kasvama j\u00e4\u00e4b ja kus rahvastik kasvab. Siis on see v\u00f5imalik. Aga kui j\u00e4tad raha siia ja k\u00f5ik t\u00f5mbub kokku, siis kinnisvarahinnad langevad ja s\u00fcsteem ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n

Me n\u00e4eme, et kinnisvarahinnad ei lange igal pool. Tallinna kesklinnas on [hinnad] v\u00e4ga okeid, aga kui oled maapiirkonna v\u00e4ikeasula korteriomanik, siis v\u00f5ib-olla ostjat ei leia sellele.<\/p>\n

Ei leia. Aga see v\u00f5ib varsti muutuda ka siin. V\u00f5ib-olla mitte p\u00e4ris kesklinnas, aga Tallinna \u00e4\u00e4relinnas juba mingi aja p\u00e4rast v\u00f5ib hakata juhtuma.<\/p>\n

Ei maksa unustada, et me oleme j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge elatustasemega riik, mis on atraktiivne siia elama tulla soovivatele inimestele.<\/p>\n

Eelmine aasta oli vist miinus.<\/p>\n

Sellest aastast valitsus plaanib sisser\u00e4nde m\u00e4\u00e4ra l\u00f5dvendada. Meie enda reeglid hoiavad m\u00f5neti immigratsiooni tagasi. <\/p>\n

See etapp on paljudes riikides l\u00e4bi k\u00e4idud ja see head \u00f5nne meie \u00f5uele ei too.<\/p>\n

Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kui palju v\u00f5taks riigieelarvest raha see, et maksta k\u00f5igile ohtralt lastetoetust?<\/p>\n

Ma enam ei m\u00e4leta, kas see oli paar miljardit.<\/p>\n

See on umbes 10 protsenti riigieelarvest.<\/p>\n

Praegu on ka seal mingid kulud. J\u00e4\u00e4n vastuse v\u00f5lgu, see number k\u00e4is l\u00e4bi juba \u00fcle aasta tagasi, ma ei vaata seda igal hommikul \u00fcle. Aga veelkord, see on v\u00f5rreldes muude kulutustega t\u00e4iesti tehtav. See ei ole keeruline.<\/p>\n

Kui vaatan, kuidas Reformierakonna valimislubaduse, \u00fcle\u00fcldise 700-eurose maksuvabastuse k\u00f5igile, mis on sellest aastast hinnaga 700 miljonit, katmiseks tohutult vaeva n\u00e4hti, mis v\u00f5ttis Reformierakonna toetuse suuresti \u00e4ra \u2013 k\u00f5ik need automaksud, k\u00e4ibemaksud ja nii edasi \u2013 mul on v\u00e4ga keeruline n\u00e4ha, et keegi seda \u00e4ra teeks.<\/p>\n

Vaatasime need numbrid Heido Vitsuriga \u00fcle ja need ei tundunud \u00fcldsegi v\u00f5imatud. Samas me ei pea k\u00f5iki investeeringuid tegema. Peame vaatama \u00fcle ka oma m\u00f5tteviisi. T\u00e4na on lapsele toetuse maksmine ja hariduse andmine kulu, aga koolimaja ehitamine on investeering. Kas see on loogiline, kas me peaksime seda niimoodi vaatama? Kui teeme raudtee Iklani, on see justkui investeering praeguse loogika j\u00e4rgi, aga mina \u00fctlen, et see on puhas kulu.<\/p>\n

Kui maksame lastele toetusi ja sellep\u00e4rast s\u00fcnnib rohkem lapsi, siis see on investeering. Aga kui ehitame mingi uue suurep\u00e4rase maja, on see kulu, sest see ei hakka fundamentaalselt uut raha sisse tooma.<\/p>\n

Olen n\u00f5us, et kui raha paigutame raudteetammi ja betooni, on see l\u00e4inud, aga kui see antakse peredele, ei ole raha kuhugi kadunud.<\/p>\n

Kujutage ette, kui hakkame peresid niimoodi toetama, nagu r\u00e4\u00e4kisin, et k\u00f5ik pered saavad 500 eurot lapse kohta. Siis need, kes kaubanduskeskuses pensionisammast m\u00fc\u00fcvad, p\u00f6\u00f6rduvad hoopis pere poole, vaatavad n\u00e4iteks, et pere l\u00e4heb kahe lapsega, et teil on tore pere, kas olete m\u00f5elnud, v\u00f5ibolla saate kolmanda veel? Saate rohkem raha pangast laenata!<\/p>\n

See on naljaga pooleks, aga see paneks m\u00f5tte teistmoodi liikuma. J\u00e4rsku saavad noorte laste vanemad j\u00f5ukamaks, nende k\u00e4es on raha ja nemad hakkavad kulutama ja otsuseid tegema, kuhu raha panna. See tuleb majandusse tagasi.<\/p>\n

See muudaks k\u00f5vasti \u00fchiskondlikke v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n

V\u00e4ga k\u00f5vasti muudaks \u00fchiskondlikke v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n

Indrek Neivelt Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alustame laiematest ja ajastu vaimu kandvatest teemadest. Euroopa riigijuhid arutavad parasjagu, kuidas Euroopa konkurentsiv\u00f5imet parandada. Kas teie hinnangul…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":107764,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8316,28,29,19,25,10613,23,24,22,20,30],"class_list":["post-107763","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-indrek-neivelt","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reedene-intervjuu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116067077111306402","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107763","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107763"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107763\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107764"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107763"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=107763"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=107763"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}