{"id":10778,"date":"2025-10-03T13:19:09","date_gmt":"2025-10-03T13:19:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10778\/"},"modified":"2025-10-03T13:19:09","modified_gmt":"2025-10-03T13:19:09","slug":"sojalise-riigikaitse-panus-eesti-majandusse-oli-eelmisel-aastal-aegade-suurim","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10778\/","title":{"rendered":"S\u00f5jalise riigikaitse panus Eesti majandusse oli eelmisel aastal aegade suurim"},"content":{"rendered":"<p>Kiviselg \u00fctles pressikonverentsil, et viimase n\u00e4dalaga lahinguv\u00e4ljal v\u00e4ga suuri muudatusi pole toiminud. Peamine r\u00fcnnakute kese on praegu Pokrovski \u00fcmbruses, mida venelased \u00fcritavad haarata edelast ja p\u00f5hjast. <\/p>\n<p class=\"Paragraph SCXW244598360 BCX0\">\u201e\u00dcldiselt Ukraina kaitseliinid peavad ja ei ole n\u00e4ha, et l\u00e4hin\u00e4dalatel Vene F\u00f6deratsioonil \u00f5nnestuks suurem l\u00e4bimurre. S\u00f5jalisest ebaedust frustreeritud ja reaktsioonina ka Ukraina edukatele r\u00fcnnakutele Vene energiataristu vastu, Vene F\u00f6deratsiooni propagandistid j\u00e4rjest k\u00f5vemini \u00fcles kutsunud r\u00fcndama Ukrainas paiknevaid tsiviilobjekte ja energiataristut. Ennek\u00f5ike, et tekitada suuri kahjusid ja ebameeldivusi tsiviilelanikkonnale enne talve saabumist.\u201c <\/p>\n<p class=\"Paragraph SCXW244598360 BCX0\">Kiviselg t\u00f5i v\u00e4ga ohtlikuna v\u00e4lja ka Vene as\u00fcmmeetrilise tegevuse Ukraina tuumajaamade stabiilsuse t\u00f5kestamisel. \u201eSellise tegevuse eesm\u00e4rgiks on luua ulatuslik diversioon Ukraina v\u00f5imudele ja Ukrainat toetavale rahvusvahelisele \u00fcldsusele.\u201c Tuuma\u00f5nnetuse puhul peaks Ukraina selle likvideerimisele suunama kogu oma siseriikliku ressursi ning osaliselt kaitsetegevuse peatama, samuti l\u00e4heks vaja palju rahvusvahelist abi.<\/p>\n<p>Osa kaitsekuludest j\u00f5uab ringiga majandusse tagasi<\/p>\n<p>S\u00f5jalise riigikaitse panus Eesti majandusse oli 2024. aastal aegade suurim ehk ligi 490 miljonit eurot, mis moodustab 45,4 protsenti Eesti kaitse investeeringutest ja majanduskuludest. Kaitse-eelarve ulatus 2024. aastal koos v\u00e4lisvahenditega veidi enam kui 1,5 miljardi euroni. Kaitseinvesteeringud ja majanduskulud moodustasid sellest umbes 1,1 miljardit eurot. Sellest omakorda j\u00f5udis Eesti majandusse tagasi 490 miljonit eurot.<\/p>\n<p>\u201eKaitseministeeriumi eesm\u00e4rk on iga euro eest saada maksimaalselt kaitsev\u00f5imet ning panustada v\u00f5imalikult palju tagasi riigi majandusse. Meile on v\u00e4ga oluline, et riigikaitsega k\u00f5ige l\u00e4hemalt seotud kaitset\u00f6\u00f6stuse k\u00f5rval j\u00f5uab ka suur osa kaitse-eelarvest tagasi Eesti majandusse tervikuna. 2024. aastal panustasime riigi majandusse 489,7 miljonit eurot, mis on 94,5 miljonit rohkem kui aasta varem,\u201c \u00fctles kaitseminister Pevkur. Ta lisas, et ka 2024. aastal j\u00e4tkati viimaste aastate trendi, mil ligi pool kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest j\u00f5udis tagasi Eesti majandusse.<\/p>\n<p>Kaitseminister t\u00f5i ka v\u00e4lja, kuidas viimasel neljal aastal tehtud kaitseinvesteeringud ja majanduskulud ulatusid pea 2,7 miljardi euroni. \u201eSellest summast j\u00f5udis omakorda ligi pool ehk 1,32 miljardit eurot tagasi Eesti majandusse. Ettev\u00f5tlussektori ja majanduse kaitse-eelarvest toetamine j\u00e4tkub ka j\u00e4rgnevatel aastatel,\u201c \u00fctles Pevkur.<\/p>\n<p>Suurim Eesti majandust puudutav s\u00f5jalise riigikaitse valdkond 2024. aastal oli taristu arendamine ja korrashoid, kokku 269 miljoni euroga. K\u00f5igist riigikaitselise taristu arendajatest, ehitusettev\u00f5tetest ja kinnisvarahaldajatest olid 98 protsenti kohalikud pakkujad.<\/p>\n<p>\u201eSoetame nii suure hulga vajaminevatest kaupadest ja teenustest Eesti ettev\u00f5tjatelt kui v\u00f5imalik. 2024. aastal oli neid ettev\u00f5tteid rohkem kui 2500. Nii s\u00f5idukite, laevade, lahingplatvormide kui lennuraja hooldustehnika remondi ja hoolduse teenused soetasime t\u00e4ielikult Eesti ettev\u00f5tetelt, samamoodi ka s\u00f5duri varustuse ja hoolduse,\u201c s\u00f5nas Pevkur.<\/p>\n<p>Kaitseliit soetas k\u00f5ik teenused, seadmed ning kaubad Eesti tarnijatelt kokku ligi 21 miljoni euro eest. 2024. aastal tellis kaitsevaldkond 98 protsenti toitlustusest ja toidukaupadest kohalikelt ettev\u00f5tetelt. Eesti toorainest j\u00f5uab kaitsev\u00e4e toidulauale ca 20-30 protsenti, seejuures toetutakse ligi sajale Eesti tarnijale.<\/p>\n<p>    Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120407911\/sojalise-riigikaitse-panus-eesti-majandusse-oli-eelmisel-aastal-aegade-suurim\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120407911\/sojalise-riigikaitse-panus-eesti-majandusse-oli-eelmisel-aastal-aegade-suurim\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare (11) <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kiviselg \u00fctles pressikonverentsil, et viimase n\u00e4dalaga lahinguv\u00e4ljal v\u00e4ga suuri muudatusi pole toiminud. Peamine r\u00fcnnakute kese on praegu Pokrovski&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10779,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[7581,26,27,37,33,35,34,36,31,32,492,21,1152,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-10778","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ants-kiviselg","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-hanno-pevkur","19":"tag-headlines","20":"tag-kaitseministeerium","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10778","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10778"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10778\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10779"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10778"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10778"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10778"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}