Tartu \u00fclikooli semiootikud s\u00f5lmisid lepingu kaitsev\u00e4ega, et uurida kolme aasta jooksul Venemaa ja Hiina strateegilist partnerlust ning tehisaru kasutamist infomo\u0303jutustegevuses. Semitootikud ja kaitsev\u00e4gi on teinud koost\u00f6\u00f6d juba ligi k\u00fcmme aastat.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4gi ja Tartu \u00fclikool (T\u00dc) s\u00f5lmisid jaanuari l\u00f5pus kolmeks aastaks lepingu, mille j\u00e4rgi uurivad semiootikud Venemaa ja Hiina strateegilist partnerlust ning tehisaru rolli infom\u00f5jutustegevuses. Koost\u00f6\u00f6d toetab kaitsev\u00e4gi oma eelarvest 108 000 tuhande euroga, mis makstakse v\u00e4lja kolmes osas.<\/p>\n
Eesti kaitsev\u00e4e ja kaitsev\u00e4e akadeemia Vladimir Sazonovi juhitud uurimisgrupi ning Tartu \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchma ligi k\u00fcmneaastane koost\u00f6\u00f6 on n\u00e4ide, kuidas humanitaar- ja sotsiaalteadused saavad desinformatsiooni ja vaenuliku infom\u00f5jutustegevuse uurimisega panustada riigikaitsesse, \u00fctles T\u00dc poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel.<\/p>\n
Lisaks Ventselile kuuluvad uurimisgruppi ka semiootika kaasprofessor Mari-Liis Madisson ja \u00fchiskonnateaduste instituudi kaasprofessor Sten Hansson.<\/p>\n
Sel aastal alanud projekti fookuses on tehisaru kasutamine Hiina ja Venemaa informatsioonilises m\u00f5jutustegevuses.<\/p>\n
“N\u00e4iteks uurime inimeste ja tehisaru toodetud ning levitatud strateegilisi s\u00f5numeid, aga ka tehisarusuunalise koost\u00f6\u00f6 avalikku esitamist kui vastaspoole hirmutamise vahendit. Kui Venemaa kasutab s\u00f5jalistehnoloogilist partnerlust Hiinaga kui NATO-vastast heidutust, v\u00f5ib see suurendada pinget ja ebastabiilsust, ning m\u00f5jutada otseselt ka Eesti julgeolekut,” lausus Ventsel.<\/p>\n
Projektis p\u00fc\u00fcavad semiootikud leida vastust, milliseid eesm\u00e4rke niisuguse koost\u00f6\u00f6 esitamine v\u00f5ib L\u00e4\u00e4ne, sealhulgas Eesti auditooriumi m\u00f5jutamisel t\u00e4ita: kas tegemist on hirmutava n\u00e4item\u00e4nguga v\u00f5i viitab riikidevaheline koost\u00f6\u00f6 s\u00fcgavamale s\u00f5prusele.<\/p>\n
“Eduka heidutuse \u00fcheks nurgakiviks on s\u00f5numite usaldusv\u00e4\u00e4rsus, mis omakorda toetub sihtauditooriumi kultuurim\u00e4lu kihistustele ja arusaamadele vastaspoolest. Seet\u00f5ttu kasutame uurimist\u00f6\u00f6s peamiselt kvalitatiivseid l\u00e4henemisi, nagu semiootika, diskursuseanalu\u0308u\u0308s, kultuurips\u00fchholoogia ja muu. Nende abil saame anal\u00fc\u00fcsida, milliste keeleliste ja kultuuriliste vahenditega Venemaa ja Hiina oma s\u00f5numeid u\u0308les ehitavad ning milliseid tekstistrateegiaid nad heidutusnarratiivide kujundamisel kasutavad,” selgitas semiootik.<\/p>\n
Ventsel r\u00e4\u00e4kis, et semiootika kaitsev\u00e4e akadeemia ja T\u00dc teadlaster\u00fchma koost\u00f6\u00f6 sai alguse 2018. aastal, mil teadlased uurisid kaheaastase projektiga Venemaa s\u00f5jav\u00e4e suur\u00f5ppuse Zapad-2017 meediakajastust.<\/p>\n
“See \u00f5ppus kujutas endast \u00fcht ilmselgemat n\u00e4idet “Vene ohust”, mis tekitas \u00e4revust ja vahel lausa hirmu ning mille m\u00f5ju peegeldus L\u00e4\u00e4ne, kuid ennek\u00f5ike Poola ja Baltikumi poliitikute ja s\u00f5jav\u00e4eringkondade esindajate avalikes s\u00f5nav\u00f5ttudes ja muus meediakajastuses. Zapad-2017 k\u00e4sitlus kujutas omap\u00e4rast hirmutamis- ja kaitseretoorika segu, mis oli m\u00f5eldud korraga nii v\u00e4lis- kui ka sisepublikule,” r\u00e4\u00e4kis Ventsel.<\/p>\n
Projektis uurisid teadlased, milliste retooriliste v\u00f5tetega niisugune auditooriumi hirmutamine l\u00e4bi viidi ja pakkusid v\u00e4lja m\u00f5ningad viisid, kuidas militaardiskursuses ohustsenaariumitest r\u00e4\u00e4kida ja hirmu v\u00f5imendamist v\u00e4ltida.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6d n\u00e4evad kaitsev\u00e4gi ja semiootikud laiemas tegevusuuringu raamistikus, kus teadust\u00f6\u00f6 on tihedalt seotud praktilise tegevuse ja muutuse saavutamisega \u00fchiskonnas.<\/p>\n
“Meie projektid ei tegele \u00fcksnes kitsalt akadeemilise uurimist\u00f6\u00f6ga, vaid eesm\u00e4rgiks on teadustulemusi rakendada nii kaitsev\u00e4e akadeemia kui ka Tartu \u00dclikooli \u00f5ppet\u00f6\u00f6s,” s\u00f5nas Ventsel.<\/p>\n
Tartu \u00fclikooli semiootikud on ka varasemalt teinud koost\u00f6\u00f6d j\u00f5ustruktuuridega.<\/p>\n
2004. aastal tellis politsei Tartu \u00fclikooli semiootikaosakonnalt ekspertiisiakti Lihulast teisaldatud monumendi ja natsismi seoste kohta. 2024. aastal tellis politsei semiootikutelt eksperthinnangu Lihula samaba koopiale. Samal aastal tellis Harju maakohus semiootikutelt hinnangu Palestiinat toetaval meeleavaldusel kasutatud loosungile “J\u00f5est mereni”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00fclikooli semiootikud s\u00f5lmisid lepingu kaitsev\u00e4ega, et uurida kolme aasta jooksul Venemaa ja Hiina strateegilist partnerlust ning tehisaru…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":107879,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[2838,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2645,28,29,19,25,51447,51445,51444,2424,23,24,22,20,51446,30],"class_list":{"0":"post-107878","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-analuus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaitsevagi","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-semiootika-osakond","25":"tag-semiootika-rakenduskeskus","26":"tag-semiootikud","27":"tag-tartu-ulikool","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-venemaa-ja-hiina-partnerlus","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116068115020061721","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107878\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=107878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=107878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}