{"id":108007,"date":"2026-02-14T12:12:19","date_gmt":"2026-02-14T12:12:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/108007\/"},"modified":"2026-02-14T12:12:19","modified_gmt":"2026-02-14T12:12:19","slug":"sten-tikerpe-andmete-avalikustamise-varjukulgedest-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/108007\/","title":{"rendered":"Sten Tikerpe: andmete avalikustamise varjuk\u00fclgedest | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eesti ametkonnad on aastaid teinud t\u00f6\u00f6d selle nimel, et avaliku sektori k\u00e4sutuses olevate andmete avalikustamise hulga ja kvaliteedi poolest Euroopa tippu j\u00f5uda ja seal p\u00fcsida. See pingutus on ka tulemusi toonud, Eesti on 2024. aasta raporti “Open Data Maturity Report” andmete kohaselt avaandmete poliitika poolest Euroopa tipus<\/a>. Praeguse seisuga on avaandmete portaalis<\/a> avaldatud tervelt 5697 andmestikku.<\/p>\n

Mis on avaandmed?<\/p>\n

Laiemale avalikkusele ei ole ilmselt hoobilt selge, millega on tegemist, kui jutt k\u00e4ib avaandmetest. Need on andmed, mis on avaliku sektori tegevuse k\u00e4igus ehk avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites tekkinud ja dokumenteeritud ning millel puudub juurdep\u00e4\u00e4supiirang. Seadus n\u00e4eb ette, et avaandmed tuleb teha kogu \u00fcldsusele k\u00e4ttesaadavaks, \u00fcldjuhul tingimusteta ning kui v\u00f5imalik, siis ka masinloetaval kujul.<\/p>\n

Regulatsiooni eesm\u00e4rk on \u00fcllas, soodustada innovatsiooni kasvu ja levikut nii avalikus kui ka erasektoris, ise\u00e4ranis ettev\u00f5tluses ja teadust\u00f6\u00f6s. Avaandmete abil on t\u00f5epoolest v\u00f5imalik arendada nutikaid rakendusi, nende abil saavad s\u00fcndida uued \u00e4rimudelid ja rakendused, erinevad statistilised ja anal\u00fc\u00fctilised t\u00f6\u00f6riistad. Need andmed sisaldavad k\u00f5ikv\u00f5imalikku statistikat ja \u00fclevaateid: alates liiklusinfost kuni \u00e4riregistri andmete ja tiheasustusalade \u00fclevaadeteni.<\/p>\n

Kui kehtib \u00fctlus, et andmed on “uus nafta”, siis on \u00fchelt poolelt ka avaandmete majanduslik potentsiaal ja v\u00e4\u00e4rtus \u00fchiskonnale vaieldamatu, seda nii \u00e4riliselt kui ka avaliku sektori l\u00e4bipaistvuse tagamiseks. Teiselt poolelt t\u00f5usetub andmete hulgiavalikustamise kontekstis aga k\u00fcsimus, kas rahvusvahelistes edetabelites k\u00f5rgeid kohti jahtides suudavad asutused piisavalt hinnata riske, mis masinloetavate andmestike avalikustamisega kaasnevad, eriti kui v\u00f5imalused tohutute andmehulkade t\u00f6\u00f6tlemiseks ja kombineerimiseks on k\u00e4ttesaadavad iga\u00fchele.<\/p>\n

Avaandmed ja julgeolek<\/p>\n

“Pealtn\u00e4gijas”<\/a> n\u00e4idati ilmekalt, et praktiliselt kogu riigi k\u00e4sutuses oleva teabe \u00fcldsusele k\u00e4ttesaadavaks tegemisel on oma varjuk\u00fcljed. Kui suvaline isik v\u00f5ib mingist riiklikust infos\u00fcsteemist n\u00e4ha infot sellise \u00fcksikasjalikkuseni, et millist hambapastat m\u00f5ni valitsuse liige kasutab, siis ilmselt ei pea v\u00e4ga pikalt diskuteerima, et see on probleem.<\/p>\n

T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib seegi, et kui hiljuti “tule alla” sattunud ehitisregister n\u00f5uab teatud dokumentide allalaadimiseks v\u00e4hemasti autentimist, siis suurt osa avaandmetest on v\u00f5imalik alla laadida ilma igasugust isikutuvastust l\u00e4bimata ja konkreetse isikuga kokkuviidavat infotehnoloogilist j\u00e4lge j\u00e4tmata.<\/p>\n

Eelnevast ei j\u00e4reldu veel siiski, et avaandmete avalikustamise puhul oleks tegemist t\u00e4iesti kontrollimatu julgeolekuauguga. Nii Euroopa Liidu seadusandja, kelle sulest avaandmete avalikustamise kohustus p\u00e4rineb, kui ka Eesti \u00f5iguslooja on avalikustamisele n\u00e4inud ette teatud erandid, mis peaksid tagama, et \u00fcllal eesm\u00e4rgil loodud n\u00f5udest rohkem kurja ei s\u00fcnniks kui kasu.<\/p>\n

Nii n\u00e4eb ka meie seadus selgelt ette, et avaandmete avalikustamisel tuleb tagada “isiku eraelu puutumatus, autori\u00f5iguste kaitse, riigi julgeoleku kaitse, \u00e4risaladuse ja muu juurdep\u00e4\u00e4supiiranguga teabe kaitse”.<\/p>\n

Igal asutusel tuleb enne andmete avalikustamist hinnata teabe kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust. K\u00fcsitav on aga see, kas ja kui s\u00fcsteemselt seda n\u00f5uet praktikas tegelikult suudetakse rakendada ning kas need riskihinnangud arvestavad t\u00e4nap\u00e4evase andmet\u00f6\u00f6tluse v\u00f5imekusega.<\/p>\n

Andmete kombineerimine loob uue konteksti<\/p>\n

Tehisintellekti ajastul v\u00f5ib m\u00f5ni konkreetne andmestik, mis \u00fcksi vaadates tundub julgeoleku seisukohalt t\u00f5epoolest mittemidagi\u00fctlev, koos m\u00f5ne teise andmestikuga kombineerituna asetuda hoopis teise konteksti.<\/p>\n

N\u00e4iteks ei ole ilmselt \u00fcksi vaadates eriti murettekitav see, et avalikkusele on k\u00e4ttesaadav \u00fclevaade k\u00f5igist tulet\u00f5rje veev\u00f5tukohtadest ja h\u00fcdrantidest (sh nende paiknemine, t\u00fc\u00fcp, number ja seisukord). Kui aga arvestada, et samal ajal on k\u00e4ttesaadav ka andmestik “suur\u00f5nnetuse ohuga ja ohtlikud ettev\u00f5tted”, mis annab \u00fclevaate vastavate ettev\u00f5tete paiknemisest, ohualadest (sh ohtliku ala suurus, ohuallika koordinaadid, doominoefekti v\u00f5imalikkus, peamine ohu t\u00fc\u00fcp jms), v\u00f5ib sellise kombineeritud andmestiku riskihinnang olla juba hoopis midagi muud.<\/p>\n

Samasuguseid m\u00f5ttek\u00e4ike v\u00f5ib arendada teistegi andmestike puhul, mille k\u00f5igist detailides avalikult r\u00e4\u00e4kida ei oleks ilmselt hea m\u00f5te. Kombineerides omavahel juba kahte v\u00f5i veelgi enam, viit\u2013kuut andmestikku ning liites neile omakorda muud, n\u00e4iteks ehitisregistrist vabalt k\u00e4ttesaadavad, tehnos\u00fcsteeme puudutavad andmed, t\u00f5useb k\u00fcsimus iga \u00fcksiku andmestiku kohta (loodetavasti) koostatud riskipildi adekvaatsusest v\u00e4gagi teravalt esile.<\/p>\n

J\u00e4ttes k\u00f5rvale k\u00f5ikv\u00f5imalikud \u00fcksikisiku v\u00f5i ettev\u00f5tja vastu suunatud pettusekatsed, on kombineeritud teave halvimal juhul kasutatav erinevate sabotaa\u017ei- ja r\u00fcndestsenaariumite l\u00e4bim\u00e4ngimiseks ning maksimaalse kahjuliku m\u00f5ju modelleerimiseks.<\/p>\n

Kas avaandmete ajastu on l\u00e4bi?<\/p>\n

Avaandmete ajastu ei ole ilmselt l\u00e4bi, kuna avaliku sektori l\u00e4bipaistvus on \u00fcks meie \u00fchiskonnakorralduse alustalasid. Samuti v\u00f5ib \u00fcsna julgelt \u00f6elda, et suurem osa avalikustatud andmetest ei ole mitte kuidagi ohtlikud.<\/p>\n

“K\u00fcsimus ei ole ainult andmete k\u00e4ttesaadavuses kui sellises, vaid selles, kui lihtsalt ja kiirelt ning millisel viisil me seda ligip\u00e4\u00e4su riigina v\u00f5imaldame.”<\/p>\n

Siiski peab v\u00e4hemalt iga\u00fchele ja masinloetavalt andmestike avalikustamine praeguses julgeolekureaalsuses kindlasti l\u00e4bima praegusega v\u00f5rreldes t\u00e4iendava, m\u00f5testatud kontrollifiltri. Me ei saa endale lubada naiivsust v\u00f5i argumenti, et “pahategijale oleks see info ju niikuinii k\u00e4ttesaadav”, kui tal ainult oleks viitsimist teatud kohad ise l\u00e4bi k\u00e4ia. K\u00fcsimus ei ole ainult andmete k\u00e4ttesaadavuses kui sellises, vaid selles, kui lihtsalt ja kiirelt ning millisel viisil me seda ligip\u00e4\u00e4su riigina v\u00f5imaldame.<\/p>\n

“Pealtn\u00e4gija” saates k\u00fcsiti kapo peadirektori aset\u00e4itjalt Mari-Liis Torilt, kui t\u00f5en\u00e4oliseks ta peab, et pahatahtlikud eriteenistused on avalike registrite kaudu endale huvipakkuvat teavet kogunud. Vastuseks k\u00f5las, et kuna see on k\u00f5ige odavam viis teabe kogumiseks, on selline t\u00f5en\u00e4osus v\u00e4ga suur. Ilmselt peab julgeolekuasutuse k\u00f5rge ametnik alati hoolikalt s\u00f5nu valima, kuid ma oleksin \u00fcllatunud, kui suletud uste taga ei r\u00e4\u00e4gitaks tegelikult mitte t\u00f5en\u00e4osusest, vaid pigem praktiliselt t\u00f5sikindlusest.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tvalt peaks andmete avalikustamisel Eesti j\u00e4rgmine v\u00e4ljakutse seisnema selles, kuidas hinnata s\u00fcsteemselt erinevate andmestike avalikustamise tegelikku m\u00f5ju olulistele v\u00e4\u00e4rtustele, mida tuleb kaitsta, nende seas juba k\u00f5lapinda saanud eraelu puutumatusele, kuid ka laiemalt julgeolekule.<\/p>\n

Seda ei saa teha andmestikke \u00fcksnes eraldi hinnates, vaid tervikvaates, arvestades andmete ristkasutatavust ja nende kombineerimise v\u00f5imalikke tulemusi. See eeldab praegusest oluliselt tihedamat riigiasutuste andmetiimide koost\u00f6\u00f6d ja strateegilist m\u00f5tlemist. K\u00fcllap on v\u00f5imalik, et m\u00f5ni rahvusvaheline andmetubliduse edetabelikoht Eesti jaoks selle v\u00f5rra t\u00f5epoolest langeb, aga neist kohtadest vahendeid valimata kinni hoidmine ei peaks ilmselt ka j\u00e4rgmise viie\u2013k\u00fcmne aasta jooksul prioriteet number \u00fcks olema.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti ametkonnad on aastaid teinud t\u00f6\u00f6d selle nimel, et avaliku sektori k\u00e4sutuses olevate andmete avalikustamise hulga ja kvaliteedi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":108008,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[51486,51487,37,33,35,48440,34,36,51485,2919,51054,159,158],"class_list":["post-108007","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-avaandmed","tag-avaandmete-poliitika","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ehitisregister","tag-estonia","tag-estonian","tag-pealtnagija-kadri-simson","tag-pettused","tag-ruumiandmed","tag-sport","tag-sports"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116068924983043471","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108007","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=108007"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108007\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/108008"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=108007"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=108007"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=108007"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}