Iga p\u00e4ev, mil noored \u00f5pivad pinget ja rahulolematust suitsu, veibi v\u00f5i nikotiiniga leevendama, on kaotatud p\u00e4ev, kirjutab Eero Merilind.<\/p>\n
Neid teismeliste vanemaid, kes ei oleks leidnud oma lapse koolikotist v\u00f5i taskust e-sigaretti v\u00f5i nikotiinipatju, j\u00e4\u00e4b iga kuuga v\u00e4hemaks. Noorte nikotiinis\u00f5ltuvus on v\u00f5tnud pandeemia m\u00f5\u00f5tmed ja sellest ei ole puutumata ka algkoolilapsed.<\/p>\n
Eelmise aasta l\u00f5pus avaldatud rahvusvaheline uuring1 n\u00e4itas, et Eestis on e-sigarettide tarvitamine noorte seas Euroopa \u00fcks k\u00f5rgemaid. Eriti murettekitav on olukord t\u00fcdrukute hulgas: alla 13-aastastest on veipinud 37 protsenti t\u00fcdrukutest ja 29 protsenti poistest. Tuhandetest lastest \u00fcle Eesti on saanud nii nikotiinis\u00f5ltlased kui ka selle “\u00e4ri” edasikandjad.<\/p>\n
Sotsiaalministeeriumi tellitud “Tubaka- ja nikotiinitoodete uuring”2 kinnitab sama pilti. 89 protsenti noortest leiab, et nikotiinitoodete k\u00e4ttesaamine on nende jaoks lihtne. Ligi kolmandik 14\u201315-aastastest hangib neid kioskist, tanklast v\u00f5i tavalisest poest, hoolimata sellest, et seadus keelab alaealistele m\u00fc\u00fcgi. Noored on ise ausalt \u00f6elnud, et peamine \u00e4ritegevus k\u00e4ib Snapchatis ja Telegramis. Ja nendes keskkondades on lapsevanemal kontrolli praktiliselt v\u00f5imatu teostada.<\/p>\n
Samas uuringus \u00fctlevad e-sigarette tarvitavad noored, et k\u00f5ige t\u00f5husam viis tarvitamise v\u00e4hendamiseks oleks maitsestatud toodete ja m\u00fc\u00fcgikohtade arvu piiramine. Juhutarvitajate hinnangul aitaks ka rohkem infot toodete kahjulikkusest, ennetuskampaaniad ning reaalsed lood ja videod. Teame k\u00f5ik, et moraalilugemisest noortele kasu ei ole.<\/p>\n
Olen \u00fcsna kindel, et mitte \u00fckski koolilaps ei tea tegelikult, mida sisaldab tema taskus olev e-sigaret v\u00f5i nikotiinipadi. Milliseid aineid on kasutatud selle magusa maitse saavutamiseks, kus ja kelle poolt on need tooted toodetud ning milline on nende m\u00f5ju organismile. Paljudele tuleb \u00fcllatusena ka see, et nikotiin tekitab v\u00e4ga tugeva s\u00f5ltuvuse.<\/p>\n
2025. aasta l\u00f5pus Hollandis teismeliste seas tehtud uuring3 n\u00e4itas, et enam kui kolmandik noortest s\u00f5ltlastest \u00e4rkab \u00f6\u00f6sel \u00fcles selleks, et saada oma nikotiiniannus. T\u00f5en\u00e4oliselt ei erine olukord Eestis kuigiv\u00f5rd. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et paljude jaoks on hommikune veip v\u00f5i suits esimene asi, enne kui p\u00e4ev \u00fcldse pihta hakkab.<\/p>\n
Balti Uuringute Instituudi uuringus on \u00fcks t\u00e4helepanek, millest ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata. Nimelt ilmnes tugev seos nikotiinitoodete tarvitamise ja selle vahel, kas noorele meeldib koolis k\u00e4ia.<\/p>\n
\u00d5pilastest, kellele kool \u00fcldse ei meeldi, tarvitab nikotiinitooteid igap\u00e4evaselt 16 protsenti ja vaid 53 protsenti pole midagi proovinud. Nende seas, kellele kool v\u00e4ga meeldib, tarvitab tooteid igap\u00e4evaselt vaid kolm protsenti ning koguni 82 protsenti pole kunagi tarvitanud. See on kogu loo k\u00f5ige olulisem j\u00e4reldus: veipimine ja muud m\u00f5nuained ei ole p\u00f5hjus, vaid tagaj\u00e4rg.<\/p>\n