{"id":10845,"date":"2025-10-03T14:46:12","date_gmt":"2025-10-03T14:46:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10845\/"},"modified":"2025-10-03T14:46:12","modified_gmt":"2025-10-03T14:46:12","slug":"raul-rebane-voitlus-mineviku-eest-ehk-eesti-valimiste-suurimad-isikumuudid-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10845\/","title":{"rendered":"Raul Rebane: v\u00f5itlus mineviku eest ehk Eesti valimiste suurimad isikum\u00fc\u00fcdid | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Rahva isa&#8221; positsiooni saavutamine n\u00f5uab eritingimusi ehk mingit sotsiaalset anomaaliat. Igas riigis ja igal valmistel kerkib sellele kohale kandidaate. On neid praegu meilgi, aga peale Mihhail K\u00f5lvarti \u00fclej\u00e4\u00e4nud ei kvalifitseeru, nendib Raul Rebane Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n<p>Poliitiline liider on alati \u00fche v\u00f5i teise m\u00fc\u00fcdi osa. M\u00f5nikord juhtub, et poliitik saavutab erakordse m\u00f5ju s\u00f5ltumata sellest, mida ta valijatele lubab v\u00f5i mida teeb. See juhtub, kui suured grupid usuvad, et need inimesed aitavad neid v\u00e4lja selle ajahetke just nende suurtest muredest. Eestis on kolm poliitikut selles teistest \u00fcle. Need on Arnold R\u00fc\u00fctel, Edgar Savisaar ja Mihhail K\u00f5lvart.<\/p>\n<p>Arnold R\u00fc\u00fctel sai<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/1995._aasta_Riigikogu_valimised\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> 1995. aasta riigikogu valimistel<\/a> Koonderakonna ja Maarahva \u00dchenduse (KM\u00dc) nimekirjas L\u00f5una-Eestis v\u00e4ga hea tulemuse, 17 189 h\u00e4\u00e4lt. Oluliselt suurem oli aga tema kaudne m\u00f5ju ehk h\u00e4\u00e4letamine temaga seotud inimeste poolt. KM\u00dc ehk Koonderakond, Maaliit, Maarahva Erakond, Pension\u00e4ride ja Perede Liit ning P\u00f5llumeeste Kogu sai valimistel 32,2 protsenti h\u00e4\u00e4ltest ja 41 kohta riigikogus. Need rekordid on siiani \u00fcletamata.<\/p>\n<p>&#8220;Koonderakond, mille taga 1999. aastal ei olnud enam Arnold R\u00fc\u00fctli imagot, sai riigikokku vaid seitse kohta ja h\u00e4\u00e4bus varsti.&#8221;<\/p>\n<p>Selle v\u00f5idu taga oligi suuresti Arnold R\u00fc\u00fctel. Ta sai hinnanguliselt kokku umbes 100 000 h\u00e4\u00e4lt, ainult teiste nimede all. N\u00e4iteks koonderakondlane Juhan Aare sai 1995. aastal Virumaal ligi 9000 h\u00e4\u00e4lt, j\u00e4rgmistel valimistel 553. Koonderakond, mille taga 1999. aastal ei olnud enam Arnold R\u00fc\u00fctli imagot, sai riigikokku vaid seitse kohta ja h\u00e4\u00e4bus varsti.<\/p>\n<p>R\u00fc\u00fctli erakordse populaarsuse p\u00f5hjus oli selles, et ta kehastas lootust, et \u00e4kki annab \u00e4ra muuta tolleaegset radikaalset p\u00f5llumajandusreformi. See t\u00e4hendas olla vastand Mart Laarile ja Lennart Merile. M\u00f5lemad olid siis Eesti p\u00f5llumajanduse h\u00e4vitaja imagoga. &#8220;R\u00fc\u00fctel nii ei teeks,&#8221; oli rahva hulgas levinud mitteametlik reklaamlause ja see toimis v\u00e4gevalt.<\/p>\n<p>Kui inimene muutub m\u00fc\u00fcdiks, siis ei loe miski, ei teod ega kuriteodki. Lihtsalt ta saab h\u00e4\u00e4led. Usk neisse on piiritu, \u00fckski skandaal neid ei k\u00f5iguta. Sellise inimese n\u00e4ide oli Edgar Savisaar.<\/p>\n<p>Savisaar on Eesti poliitika ajaloo suurim h\u00e4\u00e4lekorjaja kohalikel ja riigikogu valimistel. Tema k\u00e4es on rida rekordeid ja ilmselt need j\u00e4\u00e4vadki p\u00fcsima. 2013. aasta kohalikel valimistel sai ta Lasnam\u00e4el 39 979 h\u00e4\u00e4lt, neli aastat varem praktiliselt samapalju.<\/p>\n<p>Enamik tema h\u00e4\u00e4ltest tuli venekeelsetelt valijatelt, kellele ta kehastas vene \u00f5iguste v\u00f5i isegi eri\u00f5iguste eest v\u00f5itlejat. See imago ongi tema poliitilise tegevuse viimase paari aastak\u00fcmne p\u00e4rand. Ta v\u00f5itles Euroopa Liidu vastu, pidurdas aastak\u00fcmneteks eesti keelele \u00fclemineku, hiljem s\u00f5dis Venemaa sanktsioonide vastu.<\/p>\n<p>Kui vaadata, millistes riikides sellised &#8220;rahva isa&#8221; t\u00fc\u00fcpi kriitikav\u00e4lised poliitikud kerkivad, siis n\u00e4eme kolme v\u00f5imalust. Need on kas n\u00f5rga demokraatliku kogemusega \u00fcleminekuriigid v\u00f5i riigid, kus aeg-ajalt kerkib esile j\u00f5uline tugeva k\u00e4e ihalus.<\/p>\n<p>Pikaaegsetes demokraatiates selliseid asju eriti ei juhtu. N\u00e4iteks Soomes oli viimane selline president Urho Kaleva Kekkonen 60\u201370 aastat tagasi. Euroopa riikidest on praegu silmatorkavaim Ungari peaminister Viktor Orb\u00e1n, kes k\u00fcll alustas konservatiivse m\u00fc\u00fcdina, kuid n\u00fc\u00fcdseks on juba saavutanud pea ainuv\u00f5imu. See on v\u00e4ga hoiatav n\u00e4ide, kuidas selliste isade puhul lakkab demokraatia varsti toimimast. Temast veel samm edasi on totaalriigid igaveste juhtidega nagu Luka\u0161enko Valgevenes v\u00f5i Vladimir Putin Venemaal.<\/p>\n<p>Kolmas variant on riigid, kus ajaloolistel v\u00f5i muudel p\u00f5hjusel elab palju inimesi, kellel on kohaliku rahva identiteediga n\u00f5rk side. See on just meie juhtum. Meil on suur venekeelne valijaskond, kes valimistel osaleb suuresti oma grupina. Seda v\u00f5imalust kasutas \u00e4ra Savisaar ja praegu toimib samalaadse valimism\u00fc\u00fcdina Mihhail K\u00f5lvart.<\/p>\n<p>Kui rahvusvahelist pilti vaadata, siis sarnane n\u00e4htus toimis just viimatistel Moldova valimistel, kus Gagauusia piirkond valib alati teisiti kui enamik ja valib alati Vene poolt.<\/p>\n<p>R\u00fc\u00fctli, Savisaare ja K\u00f5lvartiga on raske konkureerida, sest see n\u00e4htus ei allu tavaloogikale. Nende valijat ei huvita, kui tehakse tavalist trikki, pakutakse rohkem h\u00fcvesid, jalgrattateid v\u00f5i lasteaiakohti. Nad valivad hoopis midagi muud, n\u00e4iteks lootust, et keegi aitab tagasi saada vene keele, kooli ja tanki. Reeglina on see v\u00f5itlus mineviku eest.<\/p>\n<p>Sellise &#8220;rahva isa&#8221; positsiooni saavutamine n\u00f5uab eritingimusi ehk mingit sotsiaalset anomaaliat. See roll on v\u00e4ga ahvatlev. Igas riigis ja igal valmistel kerkib sellele kohale kandidaate. On neid praegu meilgi, aga peale K\u00f5lvarti \u00fclej\u00e4\u00e4nud ei kvalifitseeru. K\u00f5lvart j\u00e4lle ei kvalifitseeruks teistes oludes.<\/p>\n<p>Loodame, et aeg ja igav demokraatia annavad l\u00f5puks \u00f5ige vastuse.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Rahva isa&#8221; positsiooni saavutamine n\u00f5uab eritingimusi ehk mingit sotsiaalset anomaaliat. Igas riigis ja igal valmistel kerkib sellele kohale&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10846,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[7609,26,27,7607,37,33,35,34,36,31,32,21,819,4080,77,335,28,29,95,647,19,999,25,7608,113,23,24,22,20,2170,670,96,30,2511,3796,92,93,94],"class_list":{"0":"post-10845","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-arnold-ruutel","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-edgar-savisaar","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-keskerakond","21":"tag-kohalikud-omavalitsused","22":"tag-kohalikud-valimised","23":"tag-kohalikud-valimised-2025","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maailm","27":"tag-mihhail-kolvart","28":"tag-news","29":"tag-poliitika","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-raul-rebane","32":"tag-soome","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-valgevene","38":"tag-valimised","39":"tag-venemaa","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-vikerraadio","42":"tag-viktor-orban","43":"tag-world","44":"tag-world-news","45":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10845","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10845"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10845\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10846"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10845"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10845"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10845"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}