![\"Ansambel](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/1759503248_365_708a10ff-560a-46b6-868b-0e021021cd19.jpg\")
<\/p>\n1. oktoobril ilmus ansambli H\u00c4\u00c4\u00c4L album \u201eJ\u00c4\u00c4\u00c4\u201c \u2013 kolme v\u00e4ga erineva h\u00e4\u00e4le, minu ja mu kaasteeliste Ivi Rausi ning Sirje Medelli \u00fchine helir\u00e4nnak. See on muusika, mis s\u00fcnnib ja kaob samas hetkes, hoides kuulajaid pidevas \u00fcllatuses. 10. oktoobril saab seda k\u00f5ike kogeda ka elavas ettekandes Philly Joe\u2019s jazziklubis, kus inimh\u00e4\u00e4l p\u00f5imub elektrooniliste maastike ja visuaalsete animatsioonidega. <\/p>\n
Kui 10. oktoobril ei \u00f5nnestu kontserdile tulla, siis saab meid veel kuulata live\u2019is 17. oktoobril P\u00f5lva Jazziklubis, 18. oktoobril V\u00f5ru Kandles, 7. novembril Endla Jazziklubis ja 22. novembril Saare KEK-is.<\/p>\n
<\/p>\n
\u201eDeath with Interruptions\u201c <\/p>\n
Selle aasta esimeseks raamatuks sattus Portugalis olles juhuslikult mu k\u00e4tte teos, mille tegevus leidis aset aasta alguses Portugalis. Surm on minu jaoks k\u00f5ige m\u00fcstilisem asi siin maamunal \u00fcle\u00fcldse. Muidugi ka s\u00fcnd on totaalselt hullumeelne kontsept mu peas, aga m\u00f5elda, et keegi, kes on kogunud endasse teadmisi, hetki, m\u00e4lestusi, tundeid.. teda \u00fchel hetkel enam ei ole. Kuhu ta siis kaob? Kas ta on ikka kadunud v\u00f5i meie hetketeadvus ei suuda teda lihtsalt enam tabada? Saramago raamatus juhtub aga miski, mida v\u00f5iks arvata, et inimesed suurima juubeldamisega ongi oodanud – surm v\u00f5tab t\u00f6\u00f6st pausi. Inimesed hakkavad \u00fchel hetkel k\u00f5rvalasuvatesse riikidesse s\u00f5itma, kuna seal surm ei puhka. Paar kuud tagasi vaatas mu haige memme mulle silmade sisse ja \u00fctles, et \u201emammuke, ma enam ei jaksa\u201c. \u00dcks elu matvalt kurvemaid ja siiramaid hetki. Surmata me ei saa – ka teoses surm korra peatub, siis p\u00e4riselus r\u00fcgab vikatimees aina edasi. <\/p>\n
\u201eTomorrow and Tomorrow and Tomorrow\u201c <\/p>\n
Kuna osa raamatu tegevustikust leiab aset Bostonis, siis meenusid tugevalt m\u00e4lestused ajast, mil seal 20ndate alguses jazz-laulu \u00f5ppisin. Mitte 1920ndate, vaid enda 20ndate. Erksalt kangastusid silme ette enda t\u00e4istotakad raha kokkuhoidmise tehnikad nagu n\u00e4iteks madratsi ostmine. Ostuks raha oli, aga otsustasin, et vean suure lahmaka enda korterisse ikka ise. Mis see siis \u00e4ra ei ole. Rentisin poest suure ratastega aluse, mille peale vinnasin madratsi ja hakkasin siis m\u00f6\u00f6da kiirteed kodu poole vantsima nagu t\u00f5eline kodutu. Kaasliiklejad \u00f5nneks said k\u00f5hut\u00e4ie naerda ning piibitasid vahetpidamata mulle edu soovimiseks. <\/p>\n
Raamatu tegelased on \u00fcliloomingulised arvutim\u00e4nguloojad, kelle elu keerdk\u00e4igud lehek\u00fclgedel avanevad. Eriti k\u00f5nekas oli mu jaoks \u00fche t\u00fctarlapse loodud m\u00e4ng, kus tegelasena pidid natside tehases mingeid tooteid pakendama. Sa ei teadnud, milles su t\u00f6\u00f6 t\u00e4pselt seisnes. Variant oli teha enda t\u00f6\u00f6d, suu lukus ning v\u00f5ita punktide n\u00e4ol. Sellisel juhul ilmus ekraanile: \u201eSuurep\u00e4rane! Oled olnud t\u00f5eline nats, ait\u00e4h, et aitasid Hitlerit!\u201c. Kui sa aga hakkasid vihjete kaudu uurima, mida sa ikka siis seal \u00f5ieti teed, siis oli sul v\u00f5imalus l\u00f5puks tehas kinni panna. Sa k\u00fcll ei v\u00f5itnud justkui m\u00e4ngu, aga tegid maailma paremaks. <\/p>\n
Vinnasin madratsi ratastega alusele ja hakkasin m\u00f6\u00f6da kiirteed kodu poole vantsima. Kaasliiklejad said k\u00f5hut\u00e4ie naerda.<\/p>\n
\u201eDallergut Dream Department Store\u201c <\/p>\n
Niikaua, kui ma m\u00e4letan, surin ma iga \u00f6\u00f6 unes. K\u00fcll pussitamise tagaj\u00e4rjel, k\u00fcll lasti mind maha v\u00f5i siis hukkusin vulkaanipurske tagaj\u00e4rjel laavalaine all. \u00c4rgates oli surmava haava koht tulisoe ning muidugi hinges r\u00f5\u00f5m, et olen ikka elus. Kuskil kuus aastat tagasi, aga v\u00e4sisin sellest iga\u00f6isest traumast ning otsustasin \u00fche unen\u00e4gemise k\u00e4igus pahalase eest \u00e4ra p\u00f5geneda. Ja see \u00f5nnestus! Uskumatu! Sellest hetkest alates olen tulihingeline oneironaut ehk siis teadlik unen\u00e4gudes r\u00e4ndaja. Miye Lee raamat unen\u00e4gude kaubamajast sattus mu k\u00e4tte augustis, kui olin Amsterdamis andmas h\u00e4\u00e4le, kreatiivsuse ja improvisatsiooni t\u00f6\u00f6tubasid Mindvalley konverentsil. <\/p>\n
Kui k\u00fcsida mu k\u00e4est, milline eluhoiak on mind k\u00f5ige paremini oma tegemistes edasi aidanud, siis see on YES!-naine olemine. Kaks aastat tagasi Balti jaama MyFitnessi j\u00f5usaalis olles sain k\u00f5ne koreograaf Teet Kaselt, kes suures h\u00e4das p\u00f6\u00f6rdus minu poole, et leida asenduslaulja \u00fchte etendusse. Asjaloo tegi eriti ajakriitiliseks see, et etendus oli kahe p\u00e4eva p\u00e4rast Singapuris. Teet k\u00fcsis kaks k\u00fcsimust: kas saaksin kohe asjad pakkida ja sinnapoole teele asuda ning kas mu pass kehtib. Jooksin riietusruumi, et passi kehtivusaeg \u00fcle kontrollida. Kannan passi alati kaasas, kuna loodan, et peatselt tuleb uus hooaeg sellest reisisarjast, kus linnapeal mindi suvalise inimese juurde ning pakuti auhinnaks soojamaa reisi, kui ta suudab kiiruga kodunt passi ja asjad kaasa haarata \ud83d\ude00 See selleks. Igatahes tegin graafikus pisikesed muudatused ja panin Singapuri poole punuma. Teose, mida pidin esitama hakkama, avasin alles lennukis ning hingasin ruttu sisse ka raamatu \u201eThe Golden Temple\u201c, millel lavastus p\u00f5hines. T\u00e4nu sellele hullumeelsele jah-\u00fctlemisele oleme juba aastaid koost\u00f6\u00f6d teinud. Sel kevadel TMWl sai vaadata meie kollektiivi Teet Kask – Sander M\u00f6lder – Timo Steiner \u00fchist\u00f6\u00f6d \u201eKurat ja jumal\u201c, mis p\u00f5hineb Kandre samanimelisel raamatul. <\/p>\n
Kannan passi alati kaasas, lootes uut hooaega sellest reisisarjast, kus suvalisele inimesele pakuti auhinnaks soojamaareisi, kui ta suudab kiiresti asjad haarata.<\/p>\n
\u201eThe Complete Persepolis\u201c <\/p>\n
Hiljuti taasavastasin enda jaoks Tartu Lutsu raamatukogu, kus sai kooli ajal v\u00e4gagi palju k\u00e4idud. Sellega seoses on nii h\u00e4id m\u00e4lestusi kui ka kehvemaid. N\u00e4iteks, kui pidin raamatukogut\u00e4dile selgitama, miks raamatu lehed on veepiiskasid t\u00e4is ning lehed veidi nagu kokku t\u00f5mbunud!? Kahjuks ei meeldinud t\u00e4dile minu hobi saunas raamatuid lugeda ning sain ikka p\u00e4ris suure peapesu. Kolmanda, v\u00f5i oli see ikka teise korruse osakonnast avastasin aga kevadel enda jaoks graafilised romaanid. Ma olin neid koomiksite nahka pidanud ja polnud kunagi eriti s\u00fc\u00fcvinud, kui \u00e4gedalt teistmoodi v\u00f5ib sellise teose lugemine olla. Lisaks \u201ePersepolisele\u201c soovitaksin lugeda ka graafilist romaani Arvo P\u00e4rdist – \u201eKahe heli vahel\u201c (Joonas Sildre). <\/p>\n
Lisaks k\u00f5ikidele tuntud kirjanikele elan alati hingest kaasa oma armsatele, kes teevad selles vallas esimesi samme. Praegu Madeiral olles on mu \u00f6\u00f6kapil armsa s\u00f5branna Maarja-Liis Loo reisiseikluste raamat \u201eElusalt elades\u201c. <\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (2) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1. oktoobril ilmus ansambli H\u00c4\u00c4\u00c4L album \u201eJ\u00c4\u00c4\u00c4\u201c \u2013 kolme v\u00e4ga erineva h\u00e4\u00e4le, minu ja mu kaasteeliste Ivi Rausi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10842,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[826,37,33,35,823,173,34,36,825,140,824],"class_list":{"0":"post-10850","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-arvamusveeb","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-eesti-paevaleht","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-lp","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-tagatuba"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10850","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10850"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10850\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10842"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10850"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10850"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10850"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}