{"id":108517,"date":"2026-02-15T11:40:08","date_gmt":"2026-02-15T11:40:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/108517\/"},"modified":"2026-02-15T11:40:08","modified_gmt":"2026-02-15T11:40:08","slug":"berliini-filmifestivali-paevik-maailmapoliitika-on-ajanud-ka-autorifilmi-teelahkmele-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/108517\/","title":{"rendered":"Berliini filmifestivali p\u00e4evik: maailmapoliitika on ajanud ka autorifilmi teelahkmele | Film"},"content":{"rendered":"

V\u00f5ib ju \u00f6elda, et maailmapoliitika on ajanud ka autorifilmi teelahkmele \u2013 kas asuda barrikaadidele ja lasta end kaasa t\u00f5mmata p\u00e4evapoliitikast v\u00f5i j\u00e4\u00e4da neutraalseks, kirjutab T\u00f5nu Karjatse Berliini filmifestivali p\u00e4evikus.<\/p>\n

Rohkem kui 76. Berlinale avafilm, Afganistani re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Shahrbanoo Sadati poliitiline draama “No Good Men”, p\u00e4lvis ajakirjanike hulgas t\u00e4helepanu t\u00e4navuse Berlinale \u017e\u00fcriid juhtiva Wim Wendersi avaldus pressikonverentsil, milles ta taandas filmikunsti poliitikast.<\/p>\n

Berliin on alati olnud poliitiliselt terav, see julgus peegeldub filmide valikus ka seekord, kuid kavas puuduvad filmid, mis k\u00e4sitleks muutuvat maailmakorda, maailma segi p\u00f6\u00f6ravaid algatusi, mis tulevad teiselt poolt ookeani. Wendersi vastus \u00fche ajakirjaniku k\u00fcsimusele pressikonverentsil, kui ajakirjanik tahtis teada maineka re\u017eiss\u00f6\u00f6ri positsiooni Gaza k\u00fcsimuses, oli isegi pahaselt t\u00f5rjuv. “Kuidas te v\u00f5ite niimoodi k\u00fcsida?” pahandas Wenders. “Me teeme filme, me ei tee poliitikat. Filmid on vastuseis poliitikale, kui me teeksime poliitilisi filme, siseneksime me poliitikasse ja see pole meie eesm\u00e4rk”, \u00fctles Wenders.<\/p>\n

Sama meelt oli ka teine \u017e\u00fcrii liige, Poola produtsent Ewa Puszczy\u0144ska, kelle s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab kino m\u00f5ista ja k\u00f5netada inimesi, panna neid m\u00f5tlema. Filmitegijad ei saa vastutada selle eest, milliseid otsuseid inimesed teevad, n\u00f5ndasamuti ei saa filmitegijad \u00f6elda, keda nad toetavad jne.<\/p>\n

Ehk siis, k\u00fcsimus on \u00fchest k\u00fcljest professionaalsuses, mille eelduseks neutraalsus, vaatlev pilk kaamera tagant, mis on aluseks eelk\u00f5ige dokumentalistikas. Teisalt ootab vaataja vastuseid neid vaevavatele k\u00fcsimustele \u2013\u00a0miks on asjad l\u00e4inud nii nagu nad on l\u00e4inud, \u00fchtaegu tekitab maailma \u00e4rev foon ootust filmide j\u00e4rele, mis pakuks lohutust, lootust ja ka meelelahutust.<\/p>\n

V\u00f5ib ju \u00f6elda, et maailmapoliitika on ajanud ka autorifilmi teelahkmele \u2013 kas asuda barrikaadidele ja lasta end kaasa t\u00f5mmata p\u00e4evapoliitikast v\u00f5i j\u00e4\u00e4da neutraalseks? Ehk, nagu \u00fctleb Hamlet (Georg Meri t\u00f5lkes): “Mis oleks \u00fcllam \u2013 vaimus taluda k\u00f5ik nooled, mida vali saatus paiskab, v\u00f5i, t\u00f5stes relvad h\u00e4damere vastu, vaev l\u00f5petada?”<\/p>\n

Berlinale klassikaprogrammi avas “Hukkunud Alpinisti hotell” Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n

Arkadi ja Boris Strugatski romaanis “Hukkunud alpinisti hotell” on Maale tulnud olendid teisest galaktikast. N\u00e4hes, kui kehvasti me siin oma asju korraldame, p\u00fc\u00fcavad nad omalt poolt midagi \u00e4ra teha ja \u00fchinevad teadmatusest terroristidega. Grigori Kromanovi 1979. aastal valminud ja n\u00fc\u00fcd Ameerika \u00dchendriikides restaureeritud\u00a0film avas seekord Berlinale klassikaprogrammi.<\/p>\n

Filmis f\u00fc\u00fcsik Simon Simonet’d m\u00e4nginud Lembit Peterson \u00fctles p\u00e4rast filmi esilinastust Berliinis, et oli m\u00f5nes m\u00f5ttes jahmunud, kuna sai aru, millest Kromanov ja Strugatskid meile r\u00e4\u00e4kida tahtsid. See pole mitte ainult k\u00fcsimus sellest, millise seaduse v\u00f5i koodeksi j\u00e4rgi peab inimene k\u00e4ituma, Petersoni s\u00f5nul viitavad filmi tegijad ja Strugatskid siin ka muu j\u00f5u olemasolule kui v\u00e4givald.\u00a0<\/p>\n

Nagu \u00fctles Wim Wenders, poliitika ei saa maailma muuta, k\u00fcll aga seda, kuidas inimesed elavad. Seda saavutavad filmid siis, kui nad suudavad pakkuda ainet m\u00f5tlemiseks, aidata esitada k\u00fcsimusi. Kui on juba k\u00fcsimused, tulevad ka muud algatused ja taandub ideoloogiate pimesi j\u00e4rgimine, mille ohtlikkust on ajalugu mitmel korral t\u00f5estanud.\u00a0<\/p>\n

L\u00fchidalt veel m\u00f5nest filmist, mida seni \u00f5nnestunud n\u00e4ha:<\/p>\n

Deb\u00fc\u00fctidele p\u00fchendatud v\u00f5istluskavas “Perspectives” linastunud Hiina re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Xu Zao animatsioon “Valgussammas” (“Han ye deng zhu”) k\u00e4sitles filmit\u00f6\u00f6stuse ja ka meelelahutust\u00f6\u00f6stuse kriisi l\u00e4bi lihtsa t\u00f6\u00f6lise pilgu. Zha on \u00fcksik lavat\u00f6\u00f6line hiiglaslikus filmilinnakus, kus v\u00f5ib leida kogu maailma kultuurilisi maam\u00e4rke, Kremlist Giza sfinksini. Kuna filme enam ei tehta, on linnak pankrotis, t\u00f6\u00f6tajatele palka maksta pole ja Zhaogi saab tasuks hoopis bossi t\u00fctre VR-seadme.<\/p>\n

Xu Zao animatsioon “Valgussammas” Autor\/allikas: Fengduan Pictures<\/p>\n

Seal satub ta ka vala sk\u00e4mmeri ohvriks ja j\u00e4\u00e4b ilma ka viimastest s\u00e4\u00e4studest. Nutikalt lahendab Xu virtuaalmaailma ja filmimaailma vahekorra, kujundades VR-maailma k\u00e4sikaameraga \u00fcles v\u00f5etud lavastatud stseenidest. Zhao armulugu virtuaalse neiuga, kes osutub hiljem sk\u00e4mmeri ema fotode j\u00e4rgi loodud tegelaskujuks, on s\u00fcdamlik, kuid k\u00f5ik liinid, mida re\u017eiss\u00f6\u00f6r on tahtnud filmi panna, ei kanna ja finaal vajub \u00e4ra, ehkki filmilinnaku viimaseks v\u00f5tteks j\u00e4\u00e4b selle puruks pommitamine tulnukate r\u00fcnnakus.\u00a0<\/p>\n

Inglise re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Grant Gee “Everybody Digs Bill Evans” linastub v\u00f5istluskavas ja r\u00e4\u00e4gib, nagu nimigi \u00fctleb, 20. sajandi jazz’i \u00fchest suurkujust Bill Evansist. Owen Martelli samanimelise elulooromaani j\u00e4rgi kirjutatud film j\u00e4lgib Evansi elu traagilisemaid etappe, alates oma s\u00f5bra ja b\u00e4ndikaaslase kaotusest 1961. aastal, mil ilmus ka kaks Evansi legendaarset albumit.<\/p>\n

“Everybody Digs Bill Evans” Autor\/allikas: Shane O’Connor<\/p>\n

Grant Gee on varem teinud dokumentaalfilme n\u00e4iteks Radioheadist (“Meeting People Is Easy”, 1998) ja Joy Divisionist (2007). Seekord siis v\u00f5tab Gee ette ameerika muusiku, kes jagas oma elu New Yorgi ja oma vanemate kodu vahel, kuid filmi New Yorgist ei saa siiski teha New Yorgita. See paistis kujunevat komistuskiviks, mis ei j\u00e4tnud \u00f5hku dialoogide vahele ega aidanud kujuneda vajalikku atmosf\u00e4\u00e4ri. Nii stsenarist Mark O’Halloran kui ka lavastaja j\u00e4id liialt kinni teksti ja film ise l\u00e4ks kaduma.\u00a0<\/p>\n

Berlinale on avatud, let’s go!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00f5ib ju \u00f6elda, et maailmapoliitika on ajanud ka autorifilmi teelahkmele \u2013 kas asuda barrikaadidele ja lasta end kaasa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":108518,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[15305,15306,37,33,35,173,34,36,42270,140,13195],"class_list":["post-108517","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-berliini-filmifestival","tag-berlinale","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hukkunud-alpinisti-hotell","tag-meelelahutus","tag-wim-wenders"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116074461459924851","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108517","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=108517"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108517\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/108518"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=108517"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=108517"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=108517"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}