{"id":108778,"date":"2026-02-15T19:48:13","date_gmt":"2026-02-15T19:48:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/108778\/"},"modified":"2026-02-15T19:48:13","modified_gmt":"2026-02-15T19:48:13","slug":"ak-nadal-kuidas-kaib-tarbijahinnaindeksi-arvutamine-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/108778\/","title":{"rendered":"&#8220;AK. N\u00e4dal&#8221;: kuidas k\u00e4ib tarbijahinnaindeksi arvutamine? | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Inimesed toiduriiulite vahel on sisuliselt tarbijahinnaindeksi (THI) alus. Indeksi arvutamiseks on vaja teada, mida keskmine tarbija regulaarselt ostab. See ei h\u00f5lma ainult toitu, vaid ka tarbekaupu, riideid, igakuiseid arveid, samuti teenuseid, nagu juuksur v\u00f5i auto remont.<\/p>\n<p>&#8220;Siiamaani kogusime umbkaudu 800 hinda iga kuu, seal on nii tooted kui teenused. See on p\u00e4ris suur number, sest iga 800 toote kohta koguti hindu mitmest piirkonnast ja mitmest erinevast poest,&#8221; r\u00e4\u00e4kis statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik.<\/p>\n<p>Kui varem pidid statistikaameti t\u00f6\u00f6tajad k\u00e4ima poes k\u00e4sitsi hinnainfot kogumas, siis n\u00fc\u00fcd saab amet info otse kassaandmetest.<\/p>\n<p>&#8220;Sk\u00e4nneriandmetel on kolm eelist. \u00dcks on spetsiifilisele kliendigrupile tehtud soodustused. Teine on see, et me saame v\u00e4ga laia sortimendi. Kui varem kogusime umbes 800 hinda kokku, millest toidukaupu oli kusagil 300 ringis, siis n\u00fc\u00fcd me saame terve poe sortimendi korraga. See on h\u00e4sti suur vahe. Lisaks me saame ka m\u00fc\u00fcdud kogused, mida meil muidu ei olnud,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Raasik.<\/p>\n<p>Tallinna tehnika\u00fclikooli rakendusliku majandusteaduse programmijuht Marit Rebane m\u00e4rkis, et kassaandmete kasutamine on hea edasiminek, mis teeb andmete kogumise t\u00e4psemaks ja annab suurema valimi. &#8220;L\u00f5puks me v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida juba k\u00f5iksest valimist, kui k\u00f5ik toidupoed, inimesed ja leibkonnad ning kogu Eesti on kaetud. See annab andmete kvaliteedi m\u00f5ttes palju juurde,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Kassaandmetest tulevad m\u00fc\u00fcdud kogused on vajalikud, et paika saada tarbijahinnaindeksi kaalud. Kaalude saamiseks inimeste kulutused grupeeritakse ja arvutatakse nende osat\u00e4htsused. Seejuures on lisaks kogustele oluline ka hind.<\/p>\n<p>K\u00f5ige suurema osa moodustavad toit ja mittealkohoolsed joogid \u2013 need moodustavad umbes viiendiku tarbijahinnaindeksist. Seep\u00e4rast on toiduhindade muutus sageli ka peamine p\u00f5hjus, miks indeks muutub.<\/p>\n<p>Tihedalt kannul on eluasemele tehtavad kulud, nagu elektriarved v\u00f5i \u00fc\u00fcrimaksed. Olulisemad on ka transpordile, n\u00e4iteks k\u00fctusele tehtavad kulud. Ligi k\u00fcmneprotsendise t\u00e4htsusega on veel vaba aeg, kuhu kuuluvad mitmesugused teenused, samuti n\u00e4iteks puhkusereisid.<\/p>\n<p>Muude kulutuste osat\u00e4htsus tarbijahinnaindeksis on v\u00e4iksem.<\/p>\n<p>Kaalud vaatab statistikaamet \u00fcle igal aastal. T\u00e4navusi kaalusid ei ole veel avaldatud.<\/p>\n<p>Teine oluline metoodikamuutus puudutab elektrihindu, mis p\u00f5hinesid varem b\u00f6rsihindadel. Enne 2022. aasta energiakriisi liikusid nii b\u00f6rsi kui ka elektripakettide hinnad \u00fchtmoodi. Kui aga b\u00f6rsihind \u00fclik\u00f5rgeks l\u00e4ks, ei olnud elektri maksumuse hindamine tarbijahinnaindeksis enam t\u00e4pne.<\/p>\n<p>&#8220;Meil l\u00e4ks aega, et k\u00f5igepealt kogu sellest olukorrast t\u00e4psemalt aru saada ja et saada ligip\u00e4\u00e4s uutele andmetele. N\u00fc\u00fcd oleme saanud k\u00e4tte t\u00e4psemad andmed. Sellised ekstreemsed t\u00f5usud peaks meie mudel k\u00f5ik n\u00fc\u00fcd k\u00e4tte saama, ka n\u00fc\u00fcd n\u00e4iteks selle jaanuari hinnat\u00f5usu,&#8221; \u00fctles Raasik.<\/p>\n<p>Tarbijahinnaindeksi avaldamine on seekord edasi l\u00fckkunud seet\u00f5ttu, et korraga on samale ajale sattunud mitu uuendust. Peale eelpool kirjeldatu muutus veel toodete klassifikaator ning amet p\u00fc\u00fcab ka oma tegevusi automatiseerida.<\/p>\n<p>&#8220;Varem tugineti v\u00e4ga palju Exceli tabelitele ja siis sealsetele valemitele ja n\u00fc\u00fcd \u00fcritame ikkagi minna edasi natuke kiiremate ja selliste paremate andmet\u00f6\u00f6tlusprogrammidega,&#8221; s\u00f5nas Raasik. &#8220;Kombineerime kogu aeg seda vana ja uut s\u00fcsteemi. Kahjuks l\u00e4ks nii, et testides asjad toimisid, oli korras, aga viimasel hetkel vaatasime, et v\u00e4iksemates alamkategooriates on midagi valesti.&#8221;<\/p>\n<p>Praegu on lootus, et statistikaamet avaldab jaanuari tarbijahinnaindeksi esmasp\u00e4eval, 16. veebruaril. See oleks k\u00fcmme p\u00e4eva hiljem, kui esialgne plaan. Mis on sellise hilinemise m\u00f5ju?<\/p>\n<p>&#8220;THI-d kasutatakse pensionite, igasuguste lepingute ja v\u00e4ga tihti muude palga ja ka sotsiaaltoetuste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel \u00fche argumendina, mis teeb ta siis \u00e4\u00e4retult oluliseks,&#8221; m\u00e4rkis Rebane.<\/p>\n<p>Luminori panga pea\u00f6konomist Lenno Uusk\u00fcla m\u00e4rkis, esialgu ei kujuta tarbijahinnaindeksi avaldamise hilinemine suurt probleemi.<\/p>\n<p>&#8220;Kui tarbijahinnaindeks avaldatakse iga kuu 17., mitte seitsmendal, siis k\u00f5ik oleksid oma elu selle j\u00e4rgi seadnud ja kellelgi ei oleks mingit k\u00fcsimustki, et see niimoodi on. Statistikaamet teeb head t\u00f6\u00f6d, et ta juba kuu alguses suudab eelmise kuu indeksi kokku panna,&#8221; \u00fctles Uusk\u00fcla.<\/p>\n<p>Aprillis toimuv pensionite indekseerimine s\u00f5ltub tarbijahinnaindeksist. Samas puudutab see Uusk\u00fcla s\u00f5nul eelmise aasta inflatsiooni ning selle kohta on andmed juba olemas. Lisaks l\u00e4heb Eesti tarbijahinnaindeks Euroopa Keskpanga inflatsiooni m\u00f5\u00f5dikusse, mille pealt s\u00fcnnivad intressiotsused.<\/p>\n<p>&#8220;Kuna praegu on Ol\u00fcmpia k\u00e4imas, see oleks umbes sarnane olukord, kus kommentaatorid kommenteeriksid v\u00f5istlust, aga ei ole teada parasjagu, millise aja sportlane on saanud. N\u00e4ed k\u00fcll ju, kui kiiresti ta s\u00f5itnud on, v\u00f5ib-olla isegi saad oma stopperiga m\u00f5\u00f5ta, aga ikkagi on parem, kui sa tead t\u00e4pselt, kui kiiresti parasjagu mingi distants on l\u00e4bitud,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Uusk\u00fcla.<\/p>\n<p>Statistikaameti t\u00f6\u00f6tajad ega ka ametiga kokkupuutuvad inimesed ei taju, et tarbijahinnaindeks p\u00f5hjustaks poliitilist v\u00f5i muud laadi survet v\u00e4ljaspoolt maja. Riiklikku statistikat aitab hoida s\u00f5ltumatu ja l\u00e4bipaistvana statistikan\u00f5ukogu, mis koondab valdkonna eksperte ja riigiametite esindajad.<\/p>\n<p>&#8220;Seda t\u00fc\u00fcpi ootust, et milline see statistika olema peaks v\u00f5i et mis seal toimuma peaks \u2013 seda kindlasti ei ole. Selles osas see s\u00f5ltumatuse printsiip siin kehtib, iseseisvus kehtib. Ootus on olnud see, et muredega tegeletaks, kuulataks need anal\u00fc\u00fctikud \u00e4ra, peetaks nendega dialoogi, j\u00f5utakse j\u00e4reldustele, et mis iganes siis otsus on, et see otsus oleks l\u00e4bipaistev ja v\u00f5imalikult hea ning objektiivne,&#8221; r\u00e4\u00e4kis statistikan\u00f5ukogu liige rahandusministeeriumist Raoul L\u00e4ttem\u00e4e.<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tAllikas:<br \/>\n\t\t\t\t\t&#8220;AK. N\u00e4dal&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimesed toiduriiulite vahel on sisuliselt tarbijahinnaindeksi (THI) alus. Indeksi arvutamiseks on vaja teada, mida keskmine tarbija regulaarselt ostab.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":108779,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,3722,6488,16910,7624],"class_list":["post-108778","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-inflatsioon","tag-tarbijahinnaindeks","tag-thi","tag-toidukaup"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116076380813407700","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108778","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=108778"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108778\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/108779"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=108778"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=108778"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=108778"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}