Eesti perepoliitika ja s\u00fcndivuse aruteludes j\u00f5utakse tihti selleni, et lastehoius\u00fcsteemi oleks vaja paindlikkust, et v\u00e4ikelaste vanematel oleks v\u00f5rdsed v\u00f5imalused t\u00f6\u00f6elus osalemiseks. Teema eestk\u00f5neleja president Kersti Kaljulaid leiab, et kuigi paindlik lastehoid ei lahenda k\u00f5iki pereplaneerimisega seotud murekohti, siis v\u00e4hemalt osasid kahtlejaid v\u00f5iks see julgustada lapsi saama.<\/p>\n
“Lasteaedades v\u00f5iksid olla pikap\u00e4evar\u00fchmad. Enamikes lasteaedades eeldatakse, et kella 17-st tullakse juba lapsele j\u00e4rele. Aga ma arvan, et selline r\u00fchm, kus v\u00f5iks j\u00e4rele tulla kell 20, ka kell 21 vanematele lastele, see oleks normaalne. Ja tegelikult v\u00f5iks ju olla ka \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fchmad, et sa saaksid k\u00e4ia vahetustega t\u00f6\u00f6l v\u00f5i minna m\u00f5nesse l\u00fchemasse komandeeringusse.”<\/p>\n
Ta lisas, et k\u00f5ige t\u00e4htsam on, et kui need v\u00f5imalused ka luuakse, siis \u00fchiskond ei vaataks viltu emadele, kes neid v\u00f5imalusi kasutavad.<\/p>\n
Eesti lastevanemate liidus ja ka Eesti lasteaednike liidus ei ole paindlikum lastehoid arutluse alla tulnud. Lasteaednike liidu esinaine Evelin Sarapuu \u00fctles, et nemad v\u00f5itlevad selle eest, et lasteaiap\u00e4evad lastele l\u00fchemad oleksid, sest nemad n\u00e4evad oma t\u00f6\u00f6s, et paljud lapsed tuuakse lasteaeda maksimaalseks v\u00f5imalikuks ajaks.<\/p>\n
“Lapsel peab olema v\u00f5imalus oma vanemaga ka aega veeta,” \u00fctles Sarapuu.<\/p>\n
Lastehoidude liidu juht Mari Kummer leidis, et teemap\u00fcstitus on v\u00e4ga oluline, sest paindlikkust oleks s\u00fcsteemi vaja ja see peaks olema peredele ka tasu m\u00f5ttes j\u00f5ukohane.<\/p>\n
“Kui meil on pere, kus vanemad on \u00f5htul t\u00f6\u00f6l, siis see ei t\u00e4henda, et see laps l\u00e4heb hommikul kell 8 lasteaeda. Tal v\u00f5ikski olla siis v\u00f5imalus, et l\u00e4heb n\u00e4iteks kell 15 lasteaeda ja on kella 20 v\u00f5i 21-ni. Paindlikust v\u00f5iks rohkem olla. Hommikul 8-st \u00f5htul 17-ni on h\u00e4\u00e4buv t\u00f6\u00f6kultuur, sest inimestel on v\u00e4ga erinevad t\u00f6\u00f6ajad ja hoopis teistmoodi kui vanasti. Alusharidus peaks sellega kaasa minema, et peresid rohkem toetada.”<\/p>\n
Mari Kummeri hinnangul on v\u00e4ga oluline, et paindlikkust ei saaks lapse heaolu arvelt \u00e4ra kasutada ja hoiukoha kasutamine oleks seotud vanema t\u00f6\u00f6tundidega.<\/p>\n
“Nagu on n\u00e4iteks P\u00f5hjamaades. Vanem peab esitama oma t\u00f6\u00f6ajad ja siis ta saab teada, millal laps v\u00f5ib lasteaias olla, et ei tekiks sellist asja, et meil on lapsed, kes tegelikult v\u00f5iksid olla oma kodus, sest vanemad ei ole t\u00f6\u00f6l. See on \u00fcks ohukoht. Mitte et ma arvaks, et vanemad hakkavad seda kuritarvitama, aga me peame lapsi kaitsma, sest nad v\u00f5ib-olla ei taha ka kella 21-ni hoius olla.”<\/p>\n
Kaljulaid \u00fctles, et ekstreemsed n\u00e4ited (n\u00e4iteks n\u00f5ukogude aegne esmasp\u00e4evast reedeni \u00f6\u00f6p\u00e4evaringne lasteaed \u2013 toim) ja paindlikkus on kaks erinevat asja.<\/p>\n
“Teised riigid ikkagi kasutavad paindlikumaid viise, aga see ongi see p\u00f5hih\u00e4da, et meie \u00fchiskond, seni kuni me arvame, et [paindlikum s\u00fcsteem] ei sobi meile, senikaua meie s\u00fcndivus t\u00f5en\u00e4oliselt ei saagi suureneda. N\u00e4iteks kui ma viisin Luksemburgis oma aasta ja kolme kuu vanuse poja lasteaeda, siis k\u00fcsiti, et kus te varem olite. Et tal on n\u00fc\u00fcd harjuda v\u00e4ga raske ja nii edasi. T\u00e4itsa tavaline oli minna hoidu ka kolme- v\u00f5i neljakuuse lapsena. Seal muidugi oli ka see, et r\u00fchmas oli kolm-neli-viis, v\u00f5ib-olla kuus last, aga mitte rohkem.”<\/p>\n
Umbes k\u00fcmme aastat tagasi jagas riik euroraha eriilmeliste lastehoidude avamiseks. Mitmed Eesti omavalitsused katsetasid koost\u00f6\u00f6s erasektoriga \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt ja n\u00e4dalavahetustel avatud hoidudega. ERR-iga r\u00e4\u00e4kinud lastehoiud t\u00f5desid kahte. Esiteks, et on \u00f6\u00f6hoidu pakkunud aastaid tagasi, aga enam seda teha ei jaksa, sest see on olnud \u00fche \u00f5petaja \u00f5lul. Teiseks, et v\u00f5imalus on k\u00fcll olemas, aga seda ei kasutata.<\/p>\n
Tartus Maarjam\u00f5isa lasteaias oli \u00f6\u00f6p\u00e4evaringne lasteaiar\u00fchm avatud koroonapandeemia algusaja eriolukorras, kuid lasteaia direktor Kai Kens \u00fctles, et perede huvi oli v\u00e4ike.<\/p>\n
Mari Kummer m\u00e4rkis, et kuna lapsi j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks, siis otsivad hoiud p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4miseks erinevaid lahendusi. N\u00e4iteks on populaarne tunnihoid.<\/p>\n
“Seda saab kasutada kas t\u00f6\u00f6p\u00e4eva \u00f5htul v\u00f5i n\u00e4dalavahetusel. See on selline levinud teenus, mida v\u00f5etakse p\u00e4ris palju. See t\u00e4hendab, et lapsehoidja tuleb kas lapse koju, hoiab teda paar tundi v\u00f5i m\u00f5ningatel juhtudel on v\u00f5imalik ka minna lastehoidu.”<\/p>\n
Kaljulaid t\u00f5i p\u00f5hilise murekohana v\u00e4lja selle, et \u00fchiskonnana oleme harjunud sellega, et lapsevanemad, enamasti emad, k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l ja samas j\u00f5uavad lapsele kindlasti hiljemalt kella 17-ks ka lasteaeda j\u00e4rgi.<\/p>\n
“Siis ei maksa imeks panna, kui \u00fchel hetkel inimesed \u00fctlevad, et nad lihtsalt ei jaksa enam. Need, kellel ei ole v\u00e4ikeseid lapsi, nendel on hulga kergem elu. Ma arvan, et siin ongi \u00fcks suur v\u00f5ti \u2013 kuna me oleme niimoodi harjunud ja see on meile kombeks, siis tuleb ilmselt sellega leppida, et v\u00e4ga paljud valivad v\u00e4he lapsi v\u00f5i \u00fcldse mitte lapsi. Neid p\u00f5hjuseid, miks \u00fcht v\u00f5i teistmoodi otsustatakse, on loomulikult rohkem kui ainult paindlik lastehoid, aga need, kes \u00fctlevad, et ma tahaks lapsi, aga ei julge saada, sest ma ei j\u00f5ua pool viis lasteaeda j\u00e4rele, neid me saaksime aidata.”\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti perepoliitika ja s\u00fcndivuse aruteludes j\u00f5utakse tihti selleni, et lastehoius\u00fcsteemi oleks vaja paindlikkust, et v\u00e4ikelaste vanematel oleks v\u00f5rdsed…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":108879,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,2375,41356,159,158],"class_list":["post-108878","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-lasteaiad","tag-lastehoid","tag-sport","tag-sports"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116078546928346475","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=108878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108878\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/108879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=108878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=108878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=108878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}