Aastak\u00fcmneid peale Eesti iseseisvuse taastamist, eelmiste riigikogu valimiste j\u00e4rel, “avastasime”, et segregeeritud Eesti koolihariduse s\u00fcsteem endiselt “toodab” igal aastal tuhandeid noori, Eesti kodanikke, kelle eesti keele \u2013 t\u00e4psemalt \u00f6eldes ainsa riigikeele \u2013 oskus on praktiliselt olematu.<\/p>\n
Ei tea, kui palju eelnevatel valitsustel lihtsalt polnud poliitilist tahet h\u00e4rjal sarvist haarata ning Eesti riigi ja \u00fchiskonna (nagu me n\u00e4eme, ka riigikaitse) jaoks kriitilist k\u00fcsimust lahendada.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4gi oli sunnitud ajateenijate keele\u00f5pe ja integratsiooniga tegelema, mis muidugi pole tema \u00fclesanne, milleks on m\u00f5istagi ajateenijatele s\u00f5jav\u00e4elise v\u00e4lja\u00f5pe andmine etten\u00e4htud t\u00e4ismahus.<\/p>\n
Ajateenistus, Eesti Vabariigi kodanike p\u00f5hiseadusliku kohustusena (meestel vanuses 17 kuni 27), pole kindlasti mitte linnukese kirja saamine, et noormees X v\u00f5i Y, olgu piltlikult Jaan v\u00f5i Ilja, l\u00e4bis ajateenistuse. K\u00e4isid \u00e4ra, ja kui keegi ei osanudki eesti keelt, siis ta v\u00e4hemalt omandas riigikeele mingil tasemel (m\u00f5ned ei omandagi) ja sai eestikeelse ja -meelse keskkonna kogemuse.<\/p>\n
See k\u00f5ik on tore ja muidugi positiive, kuid mis hinnaga? Kas paremini ei saa v\u00f5i ei pea ajateenistuseks ettevalmistust korraldama? Muidugi saab ja peab. Nii, et see on k\u00f5nealustele puuduliku eesti keele oskusega kutsealustele, kes suunduvad ajateenistusse, kui ka kaitsev\u00e4ele, riigikaitsele ja Eesti riigile tervikuna kasulik.<\/p>\n
V\u00f5idavad need noored Eesti kodanikud, kelle eesti keel ja s\u00f5jav\u00e4eline v\u00e4lja\u00f5pe saavad olema oluliselt paremad ajateenistust l\u00e4bides. V\u00f5idab riigikaitse, kuiv\u00f5rd ajateenistuse lahingvalves ning reservis on parema ja \u00fchtlasema ettevalmistuse ja valmidusega \u00fcksused. V\u00f5idab \u00fchiskonna integratsioon, kuiv\u00f5rd parem eesti keele oskus v\u00f5imaldab \u00fcha kergemini integreeruda.<\/p>\n
Keele\u00f5pe ajateenistuseks ettevalmistumiseks<\/p>\n
Kuiv\u00f5rd selle teemaga on seotud olulised k\u00fcsimused, mis puudutavad haridust, integratsiooni ja ajateenistust, siis on igati loogiline, et kutsealuste ajateenistuseks ettevalmistamises osalevad kaitseministeerium (kaitseressursside amet), haridus- ja teadusministeerium (haridus- ja noorteamet) ning kultuuriministeerium (integratsiooni sihtasutus). See on terve riigi, mitte \u00fcksnes kaitseministeeriumi haldusala vastutus.<\/p>\n
Riigikogus olemegi tihedas koost\u00f6\u00f6s t\u00e4itevv\u00f5imuga j\u00f5udnud t\u00e4psustatud lahendusele, mille alusel muudame kaitsev\u00e4eteenistuse seadust. P\u00f5hjalik p\u00f5hiseaduslikkuse anal\u00fc\u00fcs on samuti tehtud. Alla B1-tasemel eesti keele oskusega kutsealused suunduvad p\u00e4rast tervisekontrolli kohustuslikule keele\u00f5ppele, mille kestus ja paindlikkus on samasugune nagu teiste keele\u00f5ppijate puhul, keda integratsiooni sihtasutus on eelmisel aastal \u00f5petanud umbes 12 000.<\/p>\n
Selles kontekstis r\u00e4\u00e4gime umbes kahesajast noorest, kelle keele\u00f5pe toimub eelisj\u00e4rjekorras ja riigi kulul. Riik muidugi h\u00fcvitab neile ka keeletesti sooritamise ning v\u00f5imalikud s\u00f5idukulud, kui keeletest toimub kodukohast kaugemal.<\/p>\n
“Olgem ausad, mis tahes vanuses inimesed kipuvad olema mugavad, kui nad ei tunneta, et neil on kohustused.”<\/p>\n
Riigikaitsekomisjonis pidime tegema valiku kohustusliku ja vabatahtliku keele\u00f5pe vahel, mis on m\u00f5lemad p\u00f5hiseadusp\u00e4rased ning m\u00f5istagi valisime kohustusliku variandi, mis on igal juhul t\u00f5husam. Olgem ausad, mis tahes vanuses inimesed kipuvad olema mugavad, kui nad ei tunneta, et neil on kohustused. Pealegi on ajateenistus (nagu ka asendusteenistus) on ainus p\u00f5hiseaduses etten\u00e4htud sunnimehhanism, mis puudutab t\u00e4iskasvanud inimeste tegevust ning taoline ettevalmistus ajateenistuseks on selle loomulik eeldus.<\/p>\n
L\u00e4htume eeldusest, et valdav osa k\u00f5nealustest noortest Eesti kodanikest soovivad ajateenistust l\u00e4bida nimelt selleks, et eesti keelt \u00f5ppida ja integreeruda. Nii nad r\u00e4\u00e4givad, nagu ka paljud teised. Seda v\u00f5imalust riik pakubki, veel paremate tulemustega, \u00fchtlasi pidades silmas peamist eesm\u00e4rki, mis on kaitsev\u00e4e lahingvalve ja reserv\u00fcksuste parim v\u00f5imalik v\u00e4lja\u00f5pe. V\u00e4hemalt B1-tasemel eesti keele oskus k\u00f5igil ajateenijatel ajateenistuse esimesest p\u00e4evast ei saa kuidagi olla kellelegi kahjulik, vaid igal juhul kasulik.<\/p>\n
Ajateenistuseks valmistumine ei tee kellelegi liiga ning keelen\u00f5ude kehtestamine ei vabasta kedagi ajateenistusest. Mitte mingil juhul. Me ei saa muidugi v\u00e4listada, et on ka \u00fcksikuid k\u00f5nealuseid noori, kes proovivad ajateenistusest k\u00f5rvale hiilida peale kutse saamist. Neid on alati olnud, ka ilma keelen\u00f5udeta, ning selleks puhuks on kaitsev\u00e4eteenistuse seaduses olemas vastavad s\u00e4tted. Halvimad juhul tulevad sunniraha, trahvid, erinevate lubade kehtivuse peatamine. Keelen\u00f5udega seoses ei kehtestata uusi, vaid kasutatakse juba olemasolevaid meetmeid, mis puudutavad ajateenistusest k\u00f5rvale hoidumist.<\/p>\n
Ajateenistus on privileeg<\/p>\n
L\u00e4ks aastak\u00fcmneid, kuni l\u00f5puks algas \u00fcleminek t\u00e4ielikule eestikeelsele kooliharidusele. Alustame ka \u00fcleminekut ajateenistusele, mis on k\u00f5igile ajateenijatele esimesest p\u00e4evast alates arusaadav ning seel\u00e4bi v\u00f5imalikult tulemuslik. Seda k\u00f5ike oleks pidanud tegema palju aastaid tagasi, aga hea seegi, et me n\u00fc\u00fcd juurutame neid lahendusi.<\/p>\n
K\u00f5nealuste noormeeste arv kindlasti langeb mingite aastate jooksul, olgu kuus v\u00f5i seitse aastat, kuiv\u00f5rd eestikeelne kooliharidus progresseerub, aga keelen\u00f5ue ajateenijatele peab siiski j\u00e4\u00e4ma, sest ka kaugemas tulevikus v\u00f5ib olla noormehi \u2013 n\u00e4iteks need, kes on v\u00e4lismaal \u00fcles kasvanud \u2013, keda me peame ajateenistuseks ette valmistama.<\/p>\n
\u00dchiskonna pilk ajateenistusele peab muutuma. Ajateenistus ei ole noorte Eesti kodanike karistamine v\u00f5i aja raiskamine, vaid privileeg ning valmiduse loomine enda, oma pere ja l\u00e4hedaste, kodu ning kogu riigi kaitsmiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastak\u00fcmneid peale Eesti iseseisvuse taastamist, eelmiste riigikogu valimiste j\u00e4rel, “avastasime”, et segregeeritud Eesti koolihariduse s\u00fcsteem endiselt “toodab” igal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":108979,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[6821,27537,27536,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,29993,2645,3617,5423,28,29,19,25,4624,17752,640,23,24,22,20,30],"class_list":["post-108978","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ajateenijad","tag-ajateenijate-keelenouded","tag-ajateenijate-keeleoskus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitsevaeteenistuse-seadus","tag-kaitsevagi","tag-kalev-stoicescu","tag-keeleoskus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikaitse","tag-riigikaitsekomisjon","tag-riigikogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116079259010828891","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108978","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=108978"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/108978\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/108979"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=108978"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=108978"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=108978"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}