{"id":109002,"date":"2026-02-16T08:35:07","date_gmt":"2026-02-16T08:35:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/109002\/"},"modified":"2026-02-16T08:35:07","modified_gmt":"2026-02-16T08:35:07","slug":"briti-ja-saksa-sojavaejuht-tegid-uhisavalduse-relvastumise-vajaduse-pohjendamiseks-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/109002\/","title":{"rendered":"Briti ja Saksa s\u00f5jav\u00e4ejuht tegid \u00fchisavalduse relvastumise vajaduse p\u00f5hjendamiseks | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Armeejuhid teatasid, et nad esitavad palve mitte ainult Euroopa kahe suurima s\u00f5jaliste kulutustega riigi s\u00f5jav\u00e4e \u00fclematena, vaid ka h\u00e4\u00e4ltena Euroopale, mis peab n\u00fc\u00fcd silmitsi seisma ebamugavate t\u00f5dedega oma julgeoleku kohta, vahendas <a href=\"https:\/\/www.theguardian.com\/politics\/2026\/feb\/15\/top-british-and-german-military-chiefs-press-moral-case-for-rearmament\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">v\u00e4ljaanne The Guardian.<\/a><\/p>\n<p>Briti kaitsev\u00e4e \u00fclemjuhataja, \u00f5huv\u00e4e marssal Richard Knighton ja Saksamaa relvaj\u00f5udude juhataja kindral Carsten Breuer \u00fctlesid, et Vene armee t\u00e4helepanu raskuspunkt on otsustavalt l\u00e4\u00e4nde nihkunud ning seet\u00f5ttu on Euroopa kaitses ja julgeoleku tagamisel vaja k\u00e4igumuutust.<\/p>\n<p>M\u00fcncheni julgeolekukonverentsi j\u00e4rel The Guardianis ja Saksa ajalehes Die Welt avaldatud \u00fchisartiklis \u00fctlesid s\u00f5jav\u00e4ejuhid, et neil on kohustus selgitada, mis on kaalul, et avalikkus m\u00f5istaks, miks \u00dchendkuningriik ja Saksamaa on alustanud kaitsekulutuste suurimat pikaajalist t\u00f5stmist p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppu.<\/p>\n<p>&#8220;Sellel ettev\u00f5tmisel on moraalne m\u00f5\u00f5de. Taasrelvastumine ei ole s\u00f5ja \u00f5hutamine; see on riikide vastutustundlik tegevus, mis on otsustanud kaitsta oma rahvast ja s\u00e4ilitada rahu,&#8221; kirjutasid nad.<\/p>\n<p>Briti ja Saksa valijate seas on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne vastumeelsus aktsepteerimaks kaitsekulude t\u00f5usuga kaasnevaid majandusraskusi, isegi kui m\u00f5lema riigi enamus usub, et kolmanda maailmas\u00f5ja puhkemine on j\u00e4rgmise viie aasta jooksul t\u00f5en\u00e4olisem kui mitte, kirjutas The Guardian. \u00a0<\/p>\n<p>Suurbritannias n\u00e4itas uuringufirma YouGov veebruaris l\u00e4bi viidud k\u00fcsitlus, et maksut\u00f5use v\u00f5i kulude k\u00e4rpimist suuremate kaitsekulutuste tegemiseks pooldab v\u00e4hemus \u2013 vastavalt 25 v\u00f5i 24 protsenti. V\u00e4ljaande\u00a0Politico veebruaris l\u00e4bi viidud k\u00fcsitluse kohaselt toetavad Saksa ja Prantsuse valijad n\u00fc\u00fcd eelmise aastaga v\u00f5rreldes v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega kaitse-eelarvete t\u00f5stmist, kui see t\u00e4hendaks muude investeeringute v\u00e4hendamist.<\/p>\n<p>Briti peaminister Keir Starmer \u00fctles n\u00e4dalavahetusel, et \u00dchendkuningriik peab tihendama oma kaitsealaseid suhteid Euroopa riikidega, mis h\u00f5lmaksid hankeid ja tootmist, et Suurbritannia oleks tugevama Euroopa kaitsestruktuuri keskmes.<\/p>\n<p>&#8220;Me ei ole enam Brexiti-aastate Suurbritannia,&#8221; \u00fctles ta M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil, lisades, et Venemaalt l\u00e4htuv pikaajaline oht ja vajadus, et Euroopa v\u00f5taks oma kaitse eest suurema vastutuse, n\u00f5uavad \u00dchendkuningriigilt tihedamat integratsiooni Euroopa liitlastega kaitsehangete osas.<\/p>\n<p>Euroopa on tema s\u00f5nul magav hiiglane, mille t\u00f6\u00f6stuse planeerimine ja hanked on killustatud.<\/p>\n<p>&#8220;Kui Venemaa tajub Euroopat n\u00f5rga v\u00f5i killustatuna, v\u00f5ib see anda talle julgust laiendada oma agressiooni Ukrainast kaugemale. Ajalugu \u00f5petab meile, et heidutus eba\u00f5nnestub, kui vastased n\u00e4evad meie killustatust ja n\u00f5rkust. Me teame, et Venemaa agressioon ja kavatsused ulatuvad Ukrainast kaugemale,&#8221; hoiatasid Knighton ja Breuer oma p\u00f6\u00f6rdumises.<\/p>\n<p>Nende s\u00f5nul n\u00f5uab ohtude keerukus &#8220;ausat, \u00fclekontinendilist vestlust avalikkusega, et kaitse ei saa olla ainult vormiriietuses personali p\u00e4rusmaa&#8221;.<\/p>\n<p>S\u00f5jav\u00e4ejuhid kutsusid \u00fcles kogu \u00fchiskonda h\u00f5lmava kaitse \u00fclesehitamisele, mis toetub vastupidavale taristule, kaasab erasektori tehnoloogiaalasesse teadus- ja arendustegevusse ning toetub riiklikele institutsioonidele, mis on valmis toimima kasvavate ohtude korral.<\/p>\n<p>Suurbritannia ja Saksamaa on p\u00fchendunud julgeoleku- ja kaitsekoost\u00f6\u00f6 s\u00fcvendamisele ning allkirjastasid 2024. aastal lepingu, mis sai tuntuks Trinity House&#8217;i lepinguna, m\u00e4rkis The Guardian.<\/p>\n<p>Saksamaa valitsus on surve all, et t\u00e4ita oma lubadus elavdada majanduskasvu p\u00e4rast pikka langust ja suurendada kaitsekulutusi, kuna on muret Venemaa agressiooni p\u00e4rast.<\/p>\n<p>Saksamaa on lubanud paigutada NATO idatiivale alaliselt 4000\u20135000 s\u00f5durist koosneva lahingubrigaadi ning on muutnud oma p\u00f5hiseadust, et teha kaitseinvesteeringutele k\u00e4ttesaadavaks sisuliselt piiramatu rahastamine.<\/p>\n<p>Samuti on Berliin alustatud mitme tuhande soomusmasina hankimist koos t\u00f6\u00f6stusv\u00f5imsuse laiendamisega.<\/p>\n<p>\u00dchendkuningriik ehitab koguni kuus laskemoonatehast, mille eesm\u00e4rk on luua kaitseministeeriumi kirjelduse kohaselt &#8220;alati t\u00f6\u00f6korras&#8221; v\u00f5ime laskemoonavarusid s\u00e4ilitada.<\/p>\n<p>Arutelu Euroopa julgeoleku ja kaitsekulude t\u00f5stmise \u00fcle on alanud ajal, kui Venemaa t\u00e4iemahuline sissetungi algusest Ukrainasse t\u00e4itub peagi neli aastat ning Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja on toonud ebaselguse USA toetuse suhtes NATO-le. Riikide valitsused p\u00fc\u00fcavad n\u00fc\u00fcd p\u00e4rast ajastut, mil avalikesse teenustesse investeeriti k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5puga kaasnenud &#8220;rahudividend&#8221;, kaitsekulutusi muude vajadustega sobitada.<\/p>\n<p>NATO juhid v\u00f5tsid eelmisel aastal Haagis toimunud tippkohtumisel endale kohustuse kulutada 2035. aastaks viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) kaitsele ja julgeolekule.<\/p>\n<p>Uuringute kohaselt aitaks selline samm l\u00fchiajaliselt Briti majandust laiendada, kuid T\u00f6\u00f6partei vasakpoolsete toetajate seas on endiselt vastuseis kaitsekulutuste t\u00f5stmisele tervishoiukulutuste ja vaesuse leevendamise arvelt.<\/p>\n<p>Sama debatt on Saksamaal veelgi polariseeritum, kus kaitsekulutuste suurendamisele on vastuseis nii vasakpoolsetel kui ka teatud m\u00e4\u00e4ral ka parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) pooldajate hulgas.<\/p>\n<p>M\u00fcncheni konverentsi avap\u00e4eval k\u00f5neledes t\u00f5i Saksamaa kantsler Friedrich Merz v\u00e4lja ohu, mida Venemaa Euroopale kujutab, hoiatades, et vabadust ei saa enam pidada enesestm\u00f5istetavaks.<\/p>\n<p>&#8220;Me peame m\u00f5istma, et suurv\u00f5imude ajastul pole meie vabadus enam enesestm\u00f5istetav. See on kaalul. Me peame n\u00e4itama \u00fcles kindlameelsust ja otsusekindlust selle vabaduse kaitsmiseks,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Merz teatas ka, et ta oli pidanud esialgseid k\u00f5nelusi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga v\u00f5imaluse \u00fcle liituda Prantsusmaa tuumaheidutusega ning kutsus Euroopat \u00fcles t\u00f6\u00f6tama v\u00e4lja tugevam iseseisev julgeolekustrateegia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Armeejuhid teatasid, et nad esitavad palve mitte ainult Euroopa kahe suurima s\u00f5jaliste kulutustega riigi s\u00f5jav\u00e4e \u00fclematena, vaid ka&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":109003,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,51819,37,33,35,34,36,25081,9123,31,32,21,43796,3228,28,29,19,25,33188,23,24,22,20,1933,30],"class_list":["post-109002","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-carsten-breuer","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-julgeolek","tag-euroopa-kaitsevoime","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitse-eelarve","tag-kaitsekulud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-richard-knighton","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vene-oht","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116079396306002980","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109002","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=109002"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109002\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/109003"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=109002"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=109002"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=109002"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}