{"id":109071,"date":"2026-02-16T09:59:09","date_gmt":"2026-02-16T09:59:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/109071\/"},"modified":"2026-02-16T09:59:09","modified_gmt":"2026-02-16T09:59:09","slug":"berliini-filmifestivali-paevik-kollased-kirjad-on-uks-tugevamaid-favoriite-kuldkarule-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/109071\/","title":{"rendered":"Berliini filmifestivali p\u00e4evik: “Kollased kirjad” on \u00fcks tugevamaid favoriite Kuldkarule | Film"},"content":{"rendered":"

“Kollased kirjad”, mis ei t\u00e4hista muud kui koondamisteateid, k\u00e4sitleb mitte ainult autoritarismi hiilivat pealetungi, vaid ka tavalist pereelu, vananemist ja kooskasvamist, \u00fchtehoidmist puudutavaid teemasid ning teeb seda \u00fcsnagi k\u00f6itvalt, kirjutab T\u00f5nu Karjatse Berliini filmifestivali p\u00e4evikus.<\/p>\n

Wim Wendersi s\u00f5nastatud m\u00f5te, et filmitegijad ei tee poliitikat, k\u00fcll aga v\u00f5ivad muuta elusid ja m\u00f5tteviisi, saab iga p\u00e4evaga \u00fcha enam kinnitust. V\u00f5istluskavas linastuv \u0130lker \u00c7ataki “Kollased kirjad” n\u00e4itab m\u00f5tlevat inimest poliitiliste muutuste keskel, seda kuiv\u00f5rd kergesti v\u00f5ib kaotada k\u00f5ik, millele oled oma elu \u00fcles ehitanud, kui v\u00f5imule tulevad autoritaarsed j\u00f5ud.<\/p>\n

\u0130lker \u00c7atak teeb siinjuures kavala ruumi transformatsiooni \u2013 filmi tegevus toimub Berliinis, mis etendab Ankarat ja Hamburgis, mis etendab Istanbuli. Linnad ei ole siin otseselt osalised, kuid nad loovad t\u00e4hendusliku tausta, tuues kokku 1930. aastate Saksamaa ja 2020. aastate T\u00fcrgi. Samas t\u00e4histab see urbanistlik dekoratsioon k\u00f5iki teisi linnu ja riike, kus toimuvad samasugused arengud.<\/p>\n

Teatriga seotud Derya ja Aziz kasvatavad teismelist t\u00fctart Ezgit, kultuurivaldkonnas aktiivsete inimestena v\u00e4ljendavad nad ka oma seisukohta t\u00f5usva autoritarismi suhtes, mis toob kaasa vallandamise. Neile \u00f6eldakse \u00fcles ka \u00fc\u00fcrikorter ja perekond peab oma elu uuesti korraldama. \u00d6zg\u00fc Namal, Tansu Bi\u00e7er ja Leyla Smyrna Cabas teevad suurep\u00e4rased rollid \u00fcht kriisi l\u00e4biva perekonnana, iga karakter on t\u00e4pselt v\u00e4lja joonistatud ja nendevaheline d\u00fcnaamika m\u00e4ngitakse l\u00e4hti nauditava t\u00e4psusega stseenist stseeni.<\/p>\n

Iga tegelane teeb l\u00e4bi omad muutused: Derya saab pakkumise kommertstelejaamalt, mis lubaks perele finantsilist kindlust, kuid peab selleks tegema sammu tagasi ka sotsiaalmeedias; \u00f5ppej\u00f5ukoha kaotanud Aziz peab hakkama t\u00f6\u00f6le taksojuhina, kuid ka siis tegema valikuid oma ideoloogiliste v\u00f5itluskaaslaste ja pereelu vahel, pealegi tuleb nii Azizil kui ka Deryal hakkama saada teismelisest t\u00fctre probleemidega.<\/p>\n

“Kollased kirjad”, mis ei t\u00e4hista muud kui koondamisteateid, k\u00e4sitleb mitte ainult autoritarismi hiilivat pealetungi, vaid ka tavalist pereelu, vananemist ja kooskasvamist, \u00fchtehoidmist puudutavaid teemasid ning teeb seda \u00fcsnagi k\u00f6itvalt. \u0130lker \u00c7ataki uus film hoiab vaatajat oma emotsionaalses haardes algusest l\u00f5puni ja pole vist liialdus \u00f6elda, et on \u00fcks tugevamaid favoriite Kuldkarule.\u00a0<\/p>\n

\u0130lker \u00c7ataki “Kollased kirjad” Autor\/allikas: Ella Knorz\/Ifproductions\/Alamode Film<\/p>\n

Perekonnateema on l\u00e4htepunktiks ka Singapuri re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Anthony Cheni filmil “Me oleme k\u00f5ik v\u00f5\u00f5rad” (“Wo Men Bu Shi Mo Sheng Ren”), mis linastub samuti v\u00f5istluskavas. V\u00f5ib ju karta, et 157 minutit pere-eepikat on v\u00f5imatu alla neelata, kuid 46-aastane Kuldse Palmioksa laureaat (“Ilo, Ilo”, 2013) teab, kuidas vaatajale naha vahele pugeda. Cheni rahulikus kulgemises on midagi Wong Kar-Wailt, midagi Jia Zhangkelt, pikad plaanid, emotsionaalne kandvus ja oskus anda v\u00e4hesega edasi paljut. “Me oleme k\u00f5ik v\u00f5\u00f5rad” m\u00f5tiskleb selle \u00fcle, kuidas olla perekond, mida t\u00e4hendab perekond, mis on vastutus.<\/p>\n

Film viib t\u00e4nap\u00e4eva Singapuri, varastes 20-ndates Juyang saab lapse oma armastatud t\u00fcdrukuga ja aumehena otsustab ta naiseks v\u00f5tta, uue naise v\u00f5tab ka poisi 60. eluaastates isa, kes aastak\u00fcmneid pidanud lesep\u00f5lve. Samas tuvastatakse isal v\u00e4hk ja Juyang peab v\u00e4lja m\u00f5tlema, kuidas pere \u00fclal pidada. Cheni eepika toimib, polegi vaja mingeid ekstsesse, et loole kaasa elada, Chen n\u00e4itab, kuidas tavaline elu annab piisavalt \u00fcletamatuina n\u00e4ivaid \u00fclesandeid ja kangelane oledki siis, kui nendega hakkama saad.\u00a0<\/p>\n

Anthony Cheni “Me oleme k\u00f5ik v\u00f5\u00f5rad” Autor\/allikas: Giraffe Pictures<\/p>\n

Ilmselt ongi k\u00f5ige keerulisem teha film tavalisest elust, p\u00e4ris inimestest oma p\u00e4ris probleemidega. Lihtsam on ju tegevus \u00fcles ehitada hea ja halb vastandusele, kuid mida see oma lihtsustatud kujul annab? Pealegi on nii m\u00f5nelgi filmitegijal suur kiusatus teha suurt kunsti v\u00f5i lisada iga hinna eest midagi teatud kindlatele sihtgruppidele.\u00a0<\/p>\n

Al\u017eeeria p\u00e4ritolu filmitegija Karim A\u00efnouz teeb seekord koost\u00f6\u00f6d Kreeka stsenaristi Efthimis Filippouga, keda tuntakse peamiselt Yorgos Lanthimose filmide kaudu, ja A\u00efnouz t\u00f5i Berlinale v\u00f5istlusse samuti perekonnadraama “Roosip\u00f5\u00f5sa k\u00e4rpimine” (“Rosebush Pruning”). \u00d5igupoolest ei tohikski neid kaht filmi k\u00f5rvutada, sest ehkki m\u00f5lemad k\u00e4sitlevad perekonnatemaatikat, on nad teineteisest valgusaastate kaugusel.<\/p>\n

Karim A\u00efnouz “Roosip\u00f5\u00f5sa k\u00e4rpimine” (“Rosebush Pruning”) Autor\/allikas: Felix Dickinson<\/p>\n

A\u00efnouz ja Filippou ehitavad oma rikastatud v\u00e4rvide ja pildikeelega loo v\u00f5imuv\u00f5itlusele superrikkas perekonnas, kus kulissidetagused perversioonid oleks justkui omaette tegelased. “Roosip\u00f5\u00f5sa k\u00e4rpimine” on kunstlik kujund, millest l\u00e4htub aiandust armastav Ed (Callum Turner), \u00fcht\u00e4kki avastab ta, et 20. aastatesse j\u00f5udnud vennad ja \u00f5de on muutunud v\u00e4ljakannatamatuks ning pime isa koormaks.<\/p>\n

Ta otsustab neist k\u00f5igist vabaneda, et kolida oma armastatu, vananeva Kreeka arsti juurde, kes saadab talle disainerikingi ja pilte oma mehelikkuse tunnusest. Filmis pole \u00fchtegi positiivset tegelast ja vaatamata kaunile teostusele ka mingit p\u00f5hjust sellele kaasa elada. K\u00f5ik karakterid olid nupud mingis suuremas m\u00e4ngus, mida suunavad iha ja igavus. Kokkuv\u00f5ttes j\u00e4i film aga sama t\u00fchjaks kui tootefoto.\u00a0<\/p>\n

\u0130lker \u00c7ataki “Kollased kirjad” Autor\/allikas: Ella Knorz\/Ifproductions\/Alamode Film<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Kollased kirjad”, mis ei t\u00e4hista muud kui koondamisteateid, k\u00e4sitleb mitte ainult autoritarismi hiilivat pealetungi, vaid ka tavalist pereelu,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":109072,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[51848,15306,51852,37,33,35,173,34,36,51849,140,51850,51851],"class_list":["post-109071","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-berliini-filmifestival-2026","tag-berlinale","tag-callum-turner","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kollased-kirjad","tag-meelelahutus","tag-roosipoosa-karpimine","tag-rosebush-pruning"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116079726730891410","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109071","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=109071"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109071\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/109072"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=109071"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=109071"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=109071"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}