{"id":109075,"date":"2026-02-16T10:03:06","date_gmt":"2026-02-16T10:03:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/109075\/"},"modified":"2026-02-16T10:03:06","modified_gmt":"2026-02-16T10:03:06","slug":"vale-arusaam-sailimisajast-suurendab-toiduraiskamist-ja-terviseriske-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/109075\/","title":{"rendered":"Vale arusaam s\u00e4ilimisajast suurendab toiduraiskamist ja terviseriske | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Igal aastal j\u00f5uab pr\u00fcgikasti suur hulk s\u00f6\u00f6gik\u00f5lblikku toitu. Osa raiskamisest on seotud sellega, et inimesed ei m\u00f5ista s\u00e4ilimisaja m\u00e4rgistusi \u00f5igesti.<\/p>\n<p>Euroopa Liidus visatakse igal aastal \u00e4ra umbes 90 miljonit tonni toitu. Hinnanguliselt \u00fcheksa miljoni tonni puhul seisneb p\u00f5hjus s\u00e4ilimisaja m\u00e4rgistuse valesti m\u00f5istmises. Ka Eestis tekib kodumajapidamistes toiduj\u00e4\u00e4tmeid 61 kilogrammi inimese kohta aastas, millest 26 kilo moodustab raisatud toit.<\/p>\n<p>Eesti Maa\u00fclikooli toiduh\u00fcgieeni ja rahvatervise tenuuriprofessor Mati Roasto s\u00f5nul on probleem selles, et inimesed ei tee vahet m\u00e4rgistustel &#8220;k\u00f5lblik kuni&#8221; ja &#8220;parim enne&#8221;.<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul ei t\u00e4henda &#8220;parim enne&#8221; kuup\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumine, et toit muutub ohtlikuks. &#8220;See t\u00e4hendab, et k\u00f5ige parem kvaliteet v\u00f5ib olla m\u00f6\u00f6das. Need toidud on ka p\u00e4rast seda kuup\u00e4eva \u00fcldjuhul s\u00f6\u00f6davad,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Teisiti on aga &#8220;k\u00f5lblik kuni&#8221; m\u00e4rgistusega. &#8220;Kui on k\u00f5lblik kuni kuup\u00e4ev, siis p\u00e4rast seda palun seda toitu mitte enam s\u00fc\u00fca. See on viimane s\u00e4ilimisp\u00e4ev,&#8221; r\u00f5hutas Roasto.<\/p>\n<p>Roasto s\u00f5nul ei saa ligi pooled Eesti elanikud aru, mida t\u00e4hendab &#8220;k\u00f5lblik kuni&#8221;. V\u00e4hem segadust tekitab &#8220;parim enne&#8221;, kuid ka seal esineb valestim\u00f5istmist.<\/p>\n<p>\u00dche p\u00f5hjusena t\u00f5i ta v\u00e4lja inimeste isikliku kogemuse: kuup\u00e4eva \u00fcletanud toit v\u00f5ib l\u00f5hnata ja maitsta tavap\u00e4raselt ning selle s\u00f6\u00f6mine ei pruugi kohe terviseh\u00e4da p\u00f5hjustada. See v\u00f5ib j\u00e4tta eksliku mulje, et kuup\u00e4evad ei ole olulised.<\/p>\n<p>Samas v\u00f5ib toidus paljuneda ohtlikke mikroorganisme, n\u00e4iteks listeeriabakter, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada t\u00f5siseid haigusjuhte. Eriti ohustatud on riskir\u00fchmad, sealhulgas eakad, rasedad ja n\u00f5rgenenud immuunsusega inimesed.<\/p>\n<p>Kui on n\u00e4ha, et toitu ei j\u00f5uta enne &#8220;k\u00f5lblik kuni&#8221; kuup\u00e4eva \u00e4ra tarbida, soovitab Roasto selle s\u00fcgavk\u00fclmutada v\u00f5i valmistada sellest kuumt\u00f6\u00f6deldud roa. Kuumutamisel pikeneb toidu s\u00e4ilimisaeg, kuid see eeldab, et toit ei ole juba riknenud.<\/p>\n<p>Oluline roll on ka k\u00fclmkapi temperatuuril. Toore hakkliha pakendil on tavaliselt m\u00e4rgitud s\u00e4ilitustemperatuur null kuni kaks kraadi. Kui k\u00fclmkapis on kuus kraadi, rikneb toit kiiremini.<\/p>\n<p>&#8220;Tooretes toitudes on mikroorganismide hulk suur. Osa neist on k\u00fclmalembesed ja suudavad kasvada ka k\u00fclmkapi temperatuuril,&#8221; selgitas Roasto. Riknemisele viitavad muutunud l\u00f5hn ja maitse.<\/p>\n<p>Toiduh\u00fcgieeni spetsialistid peavad k\u00f5rge riskiga toitudeks n\u00e4iteks soolal\u00f5het ja k\u00fclmsuitsukala, mida enne s\u00f6\u00f6mist ei kuumutata ning mis ei ole l\u00e4binud piisavat kuumt\u00f6\u00f6tlust. Patogeensete mikroorganismide h\u00e4vitamiseks peab toidu sisetemperatuur t\u00f5usma v\u00e4hemalt 72 kraadini. K\u00fclmsuitsutatud ja soolatud toodete puhul seda ei saavutata, mist\u00f5ttu tuleb nende s\u00e4ilivusaega hoolikalt j\u00e4rgida.<\/p>\n<p>S\u00fcgavk\u00fclmutamine aitab v\u00e4hendada toiduraiskamist, kuid ka seal ei s\u00e4ili toit igavesti. Rasvarikkad toidud, n\u00e4iteks hakkliha, v\u00f5iks tarbida s\u00fcgavk\u00fclmast kuu aja jooksul. Marjad ja pagaritooted s\u00e4ilivad kauem.<\/p>\n<p>Roasto soovitab k\u00fclmutatud toidud m\u00e4rgistada, et oleks teada, millal need s\u00fcgavk\u00fclma pandi. Kuigi kaua k\u00fclmutatud toit v\u00f5ib olla s\u00f6\u00f6dav, on selle toitev\u00e4\u00e4rtus aja jooksul langenud. Toiduteadlase s\u00f5nul aitab selge arusaam m\u00e4rgistustest ja \u00f5igetest s\u00e4ilitamistingimustest v\u00e4hendada nii terviseriske kui ka toiduraiskamist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Igal aastal j\u00f5uab pr\u00fcgikasti suur hulk s\u00f6\u00f6gik\u00f5lblikku toitu. Osa raiskamisest on seotud sellega, et inimesed ei m\u00f5ista s\u00e4ilimisaja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":109076,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4337,34,36,31,32,21,48884,8134,28,29,51853,51854,21760,19,5997,25,34723,23,24,22,20,30],"class_list":["post-109075","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maaulikool","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kolblik-kuni","tag-kulmkapp","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-listeeria","tag-mati-roasto","tag-mikroorganismid","tag-news","tag-parim-enne","tag-populaarseimad-lood","tag-toiduraiskamine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116079742398392626","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=109075"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109075\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/109076"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=109075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=109075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=109075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}