Teie viimane raamat kannab pealkirja “Venemaa, NSVL ja imperiaalne j\u00e4rjepidevus rahvusvahelises \u00f5iguses<\/a>“. Tavalise inimese jaoks t\u00e4hendab impeerium t\u00f5en\u00e4oliselt lihtsalt suurt ja agressiivset riiki. Kuidas teie juristina impeeriumi defineerite ja mis on see peamine struktuurne viga, mis ei lase Venemaal toimida normaalse riigina \u2013 olgu pukis tsaar, peasekret\u00e4r v\u00f5i president?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: Impeerium on see, kes m\u00e4\u00e4ratleb end ise impeeriumina. Ei ole erilist kahtlust, et Vene, Briti ja Prantsuse impeeriumid kvalifitseerusid 19. sajandil impeeriumiteks.<\/p>\n Ajalooliselt tuleb aga esile \u00fcks oluline erip\u00e4ra. Kui r\u00e4\u00e4gime koloniaalajastust, siis L\u00e4\u00e4ne-Euroopa impeeriumid vallutasid kolooniaid \u00fcle mere. Vene impeerium kuulutas seevastu lisatud territooriumi lihtsalt osaks Venemaast, osaks Vene impeeriumist. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleneb see erinevus just kontinentaalsest versus koloniaalsest laienemisest. T\u00f5si, esines ka vahevorme. N\u00e4iteks Kesk-Aasias s\u00e4ilisid tsaariperioodi l\u00f5pus teatud vasall\u00fcksused, mis muudeti formaalselt liiduvabariikideks alles N\u00f5ukogude ajal.<\/p>\n Huvitav on just N\u00f5ukogude periood ja selle seos imperialismi m\u00f5istega. Vladimir Leninil oli v\u00e4ga m\u00f5jukas m\u00e4\u00e4ratlus: imperialism on kapitalismi k\u00f5rgeim staadium. Tema k\u00e4sitluses oli esimene maailmas\u00f5da kapitalistlike j\u00f5udude tung uute ressursside j\u00e4rele. Samast ideoloogiast l\u00e4htuvalt nimetasid N\u00f5ukogude Venemaa ja hiljem N\u00f5ukogude Liit end pidevalt antiimperialistlikuks j\u00f5uks. Seda r\u00f5hutati sedav\u00f5rd, et sel pidi olema ka tegelik m\u00f5ju. N\u00e4itan raamatus, kuidas n\u00e4iteks Kominterni kaudu levis see m\u00f5ju 1920.\u20131930. aastatel ka t\u00e4nap\u00e4evasesse globaalsesse l\u00f5unasse.<\/p>\n Samas kutsun ma raamatus \u00fcles m\u00f5testama impeeriumite laienemissoovi territooriumite hoidmise ja haaramise v\u00f5tmes. Selles osas ei erinenud N\u00f5ukogude Liit tsaaririigist \u2013 see ongi imperiaalne j\u00e4rjepidevus. N\u00f5ukogude perioodi rahvusvahelise \u00f5iguse k\u00e4sitlustes r\u00f5hutati sageli, et bol\u0161evikud pidasid kehtivaks ka varasemaid tsaariaegseid lepinguid, kui need Venemaa huve toetasid. N\u00e4iteks kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopas kavandati m\u00f5nda rahvusvahelist konverentsi v\u00f5i lepingut, v\u00f5tsid bol\u0161evikud kohe s\u00f5na, teatades: me ei tunnusta seda, sest on olemas varasem leping, kus Venemaa osales.<\/p>\n K\u00f5iges, mis puudutas territooriumi, territoriaalseid \u00f5igusi ja geopoliitikat, astus N\u00f5ukogude Liit selgelt varasema Vene impeeriumi j\u00e4lgedesse. Minu raamatu \u00fcks keskseid teese ongi see, kuidas nii Venemaa kui ka N\u00f5ukogude Liit on kasutanud rahvusvahelisi lepinguid oma impeeriumi \u00f5igustamiseks. Just niimoodi, et imperiaalse n\u00f5rkuse hetkel on s\u00f5lmitud mingid lepingud, kuid hiljem, n\u00e4iteks paark\u00fcmmend aastat p\u00e4rast j\u00f5upositsiooni taastamist, on neist \u00fchepoolselt loobutud. See t\u00e4hendab rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumist.<\/p>\n Juba Peeter I diplomaat Pjotr \u0160afirov p\u00f5hjendas P\u00f5hjas\u00f5ja aegseid vallutusi kui “iidse p\u00e4randi tagasiv\u00f5tmist”, mis k\u00f5lab t\u00e4pselt nagu praegu Vladimir Putini jutt. L\u00e4\u00e4s peab Putini k\u00e4itumist aga sageli irratsionaalseks. Selgitage palun, kuidas see 300 aasta vanune “\u00f5iguslik kood” tegelikult t\u00f6\u00f6tab ja miks L\u00e4\u00e4s seda imperiaalset ratsionaalsust siiani l\u00e4bi ei n\u00e4e?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: Tegelikult ei leiutanud neid argumente \u0160afirov ega Peeter I. T\u00e4pselt samade v\u00e4idetega tuli v\u00e4lja juba Ivan IV ehk Ivan Julm Liivi s\u00f5ja ajal. Balthasar Russowi kroonikas on h\u00e4sti n\u00e4ha, kuidas Venemaa \u00f5igustas oma tegutsemist: “Te olete meie vasallid, kas te olete Tartu maksu \u00e4ra maksnud?” \u2013 umbes nii see k\u00f5las.<\/p>\n Mis puudutab juriidilist diskursust, siis l\u00e4\u00e4nemaailm ei tea t\u00e4nap\u00e4evani Venemaast piisavalt. Eelistatakse pigem k\u00f5rvale vaadata, mitte s\u00fcveneda. \u00dcks p\u00f5hjus on ka see, et enamik L\u00e4\u00e4ne rahvusvahelise \u00f5iguse juriste ei valda vene keelt, see ei ole nende t\u00f6\u00f6keel. Keel m\u00f5jutab aga v\u00e4ga palju. Mina ise ei s\u00f6andaks sellist uurimist\u00f6\u00f6d teha, kui ma vene keelt ei oskaks.<\/p>\n T\u00f5en\u00e4oliselt on l\u00e4\u00e4ne kultuuris s\u00fcgavamalt juurdunud ka eeldus, et kui keegi midagi \u00fctleb, siis v\u00f5ib-olla on see t\u00f5si ja seda tuleb v\u00f5tta t\u00f5siselt. Kui keegi v\u00e4idab, et mingi ala on ajalooliselt Venemaa osa, siis l\u00e4\u00e4ne inimese peas tekivad epistemoloogilised k\u00fcsimused: “Kust me tegelikult teame? \u00c4kki ongi nii? V\u00f5ib-olla Ivan Julmal oligi \u00f5igus?” K\u00fcsimus ongi laiem \u2013 mida me \u00fcldse ajaloost saame teada?<\/p>\n Lisaks on oluline Venemaast m\u00f5tlemise j\u00e4rjepidevus. Venemaa v\u00f5ib k\u00fcll olla impeerium ja kasutada v\u00e4givalda oma piiride kaitseks v\u00f5i ka laienemiseks, aga l\u00e4\u00e4ne seisukohalt oleks veel hullem, kui Venemaa laguneks v\u00e4ikesteks t\u00fckkideks, kes on omavahel vaenujalal, raskesti m\u00f5istetavad ja v\u00f5ib-olla omaks tuumarelva. Kuskil alateadvuses on paljudel inimestel ka see kalkulatsioon olemas.<\/p>\n Imperialismi ja rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5imumine toob meid \u00fche konkreetse tegelase juurde, keda peetakse ka Eesti \u00f5igusajaloos oluliseks, kuid kelle roll oli tegelikult m\u00e4rksa vastuolulisem. F.F. Martens on meie \u00f5igusajaloos justkui p\u00fchak, humanitaar\u00f5iguse isa, kuid Teie n\u00e4itate tema teist n\u00e4gu \u2013 imperialisti, kes jagas rahvad “tsiviliseerituteks” ja “metslasteks”. Kas see t\u00e4hendab, et oleme ise Martensit n-\u00f6 kodustades tema p\u00e4randit liigselt ilustanud v\u00f5i m\u00fcndi teise k\u00fcljena, kui raske on v\u00e4ikeriigi teadlasena kirjutada suurriigi teenistuses olnud ajaloolisest isikust t\u00e4iesti erapooletult, ilma rahvusromantilise filtrita?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: K\u00fcsimus on pigem selles, kas meil on t\u00e4nase maailma j\u00f5ujooni ja v\u00e4ikeriikide olemasolu arvestades p\u00f5hjust hukka m\u00f5ista kedagi, kes tegutses 19. sajandi l\u00f5pus. Mind huvitab rohkem ajalooline t\u00f5de. Kuna eestlased on t\u00e4nap\u00e4eval vaba rahvas, peaksime p\u00fc\u00fcdlema t\u00f5e poole ega tohi j\u00e4\u00e4da kinni m\u00fc\u00fctidesse.<\/p>\n Lihtne n\u00e4ide: P\u00e4rnu linnas on siiani silt, mis \u00fctleb, et siit algas Martensi viimane rongis\u00f5it. Tegelikult algas see rongis\u00f5it Valmierast, sest Martensi suvekodu asus Valmiera l\u00e4hedal.<\/p>\n Martens on k\u00fcll Eestist p\u00e4rit \u2013 P\u00e4rnus s\u00fcndinud ja esimesed \u00fcheksa eluaastat seal elanud, aga n\u00e4iteks oma \u00f5pikus, kus ta k\u00e4sitleb rahvusvahelise \u00f5iguse k\u00fcsimusi, esineb ta rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5iguse kriitikuna. Ta v\u00e4idab seal lausa, et see v\u00f5ib paljut h\u00e4vitada. Ilmselgelt ei olnud ta mees, kes kuskil Lydia Koidula k\u00f5rval vaikselt eestlastele p\u00f6ialt hoidis. Ta oli impeeriumi esindaja.<\/p>\n Minu eesm\u00e4rk ei ole kindlasti Martensit t\u00fchistada, vaid n\u00e4idata teda kui kompleksset kuju. \u00dchelt poolt esindas ja kaitses ta impeeriumi. See ei piirdunud tsiviliseeritud ja mittetsiviliseeritud rahvaste eristamisega, vaid h\u00f5lmas ka n\u00e4iteks \u00f5igustust, et Poola peab kuuluma Vene tsaaririigi koosseisu. Samas on tal suured teened rahvusvahelise humanitaar\u00f5iguse arengus \u2013 eriti olulist rolli m\u00e4ngis ta 1899. aasta Haagi rahukonverentsil.<\/p>\n Minu \u00fcleskutse Eestis on, et me tunneksime Martensit ja austaksime teda selles, milles ta on austust v\u00e4\u00e4rt. Iga inimene, kes omas ajas silma paistab, on austust v\u00e4\u00e4rt \u2013 muidugi kui ta just genotsiidi ei \u00f5igusta. Ma olen vastu aga sellele, et me teeksime seda naiivsel moel. Eriti kui meie \u00fcldine hoiak on, et Venemaa on paha v\u00f5i potentsiaalselt ohtlik, ja samas ohkame: “Oi, see meie nunnu Martens.”<\/p>\n Samas on palju ka neid h\u00e4\u00e4li, kes \u00fctlevad, et peaksime ka L\u00e4\u00e4nes ise peeglisse vaatama. Kui palju on L\u00e4\u00e4ne enda varasemad paindlikud t\u00f5lgendused rahvusvahelisest \u00f5igusest \u2013 olgu selleks Iraak, Kosovo v\u00f5i Liib\u00fca \u2013 andnud Venemaale juriidilist laskemoona ja muutnud meie argumendid globaalse l\u00f5una silmis \u00f5\u00f5nsaks? V\u00f5i oleks Venemaa oma imperialistliku m\u00fctoloogia \u00fcles ehitanud niikuinii, s\u00f5ltumata meie vigadest?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: Tuleb vaadata, kes on see “meie”. Venemaa poolt rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumistena t\u00f5lgendatud juhtumid on erinevad. V\u00f5tame n\u00e4iteks Kosovo ja sekkumise Jugoslaaviasse 1999. aastal. Seal p\u00f5rkusid kokku kaks ideed \u2013 riigi suver\u00e4\u00e4nsus ja inim\u00f5igused. Jugoslaavia juht Slobodan Milo\u0161evi\u0107 arvas, et tal on \u00f5igus olukord j\u00f5uga lahendada, aga L\u00e4\u00e4s oli tol hetkel piisavalt tugev, et seda mitte lubada. Kas \u00dcRO harta p\u00f5him\u00f5tetest \u2013 eesk\u00e4tt julgeolekun\u00f5ukogu volitusest \u2013 peeti kinni? Ei, ei peetud.\u00a0<\/p>\n Inim\u00f5iguste faktor eristab seda juhtumit ehk m\u00f5nev\u00f5rra Iraagi sissetungist 2003. aastal. Samas ma ei arva, et USA v\u00f5i NATO tegevus peaks \u00f5igustama Venemaa k\u00e4itumist. Tegelikult v\u00f5ib iga\u00fcks, kellel on v\u00f5ime rahvusvahelist \u00f5igust rikkuda, \u00f6elda: “Nemad tegid, j\u00e4relikult v\u00f5in ka mina teha.” See on m\u00f5neti nagu lasteaia argument ja tuuakse v\u00e4lja just siis, kui see sobib \u2013 vahel ka 20 aastat hiljem.<\/p>\n Kui tulla tagasi Vene imperiaalse mustri juurde, siis nagu kunagises Saaremaa viina reklaamis \u00f6eldi: “P\u00f6hjuse leiab alati.”<\/p>\n P\u00f5himuster on selline: kui l\u00e4\u00e4neriigid on oma ajaloo agressiivseid episoode teatud m\u00e4\u00e4ral tunnistanud ja teaduskirjanduses lahanud, n\u00e4iteks Suurbritannia raamatupoodidest leiab virnade kaupa kriitilist kirjandust Briti impeeriumi kohta, siis N\u00f5ukogude Liit toimis vastupidiselt. N\u00e4iteks anti 1939. aastal v\u00e4lja markide seeria, kus kujutati N\u00f5ukogude v\u00e4gede sissetungi L\u00e4\u00e4ne-Ukrainasse ja L\u00e4\u00e4ne-Valgevenesse pealkirjaga “L\u00e4\u00e4ne-Ukraina ja L\u00e4\u00e4ne-Valgevene vennasrahvaste vabastamine”. See oli sama s\u00fcndmuse t\u00e4iesti teistmoodi raamistamine. Soov taastada v\u00f5i s\u00e4ilitada kontrolli impeeriumi osade \u00fcle on m\u00f5jutanud nii rahvusvahelise \u00f5iguse argumentatsiooni kui ka poliitilist narratiivi.<\/p>\n Venemaal on ajalooline muster \u00f6elda lepingutest lahti, viidates “olude muutumisele”. Kui leping on Moskva jaoks vaid “j\u00f5udude vahekorra hetkefiksatsioon”, siis kas on \u00fcldse m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida juriidiliselt siduvast rahulepingust Ukrainaga?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: Ajalugu n\u00e4itab t\u00f5esti \u2013 n\u00e4iteks Martens esindas seda seisukohta v\u00e4ga tugevalt Tsaari-Venemaal, et lepingud peegeldavad oma ajastu j\u00f5udude tasakaalu. Nii Tsaari-Vene kui ka N\u00f5ukogude teoorias on olemas arusaam, et kui j\u00f5udude tasakaal muutub Venemaale soodsamas suunas, siis tuleb neid lepinguid revideerida. Seda p\u00f5hjendatakse “olude muutumisega”.<\/p>\n Lepinguid n\u00e4hakse sageli taktikalise vahendina. N\u00e4iteks Lenin \u00fctles Brest-Litovski rahulepingu kohta, et andsime territooriumi \u00e4ra aja v\u00f5itmiseks. Juba 1918. aasta novembris, kui Saksamaal puhkes revolutsioon, t\u00fchistas N\u00f5ukogude Venemaa selle rahulepingu \u00fchepoolselt.<\/p>\n Kas see t\u00e4hendab, et lepingute s\u00f5lmimine on m\u00f5ttetu? Mina nii ei arva. Leping loob ajutise rahuperioodi v\u00f5i annab hinget\u00f5mbeaega. Ajalooliselt on m\u00f5nes olukorras ka see olnud v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik.<\/p>\n N\u00e4iteks k\u00fclastasin hiljuti Thbilisis Gruusia riiklikku ajaloomuuseumi. 1920. aastal s\u00f5lmis Gruusia Demokraatlik Vabariik rahulepingu N\u00f5ukogude Venemaaga, sarnaselt Tartu rahulepingule. Erinevalt Eestist lubas see leping Gruusias kommunistliku partei tegevust. Seda parteid kasutati Gruusia “\u00fcmberp\u00f6\u00f6ramiseks” ja juba 1921. aasta mais tungisid N\u00f5ukogude v\u00e4ed sisse. Lepingus lubati enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igust “igaveseks ajaks”, aga see kestis v\u00e4hem kui aasta.<\/p>\n Minu l\u00e4henemine on akadeemiline: uurin mustreid, aga \u00fckski teadlane ei saa v\u00e4ita, et ajalugu kordub t\u00e4pselt \u00fchtemoodi. Me ei ole ajaloo pantvangid. Nii et jah, rahulepingu s\u00f5lmimine v\u00f5ib anda Ukrainale hinget\u00f5mbeaega, kuid see ei k\u00f5rvalda ohtu, kui kellegi peas p\u00fcsib veendumus, et Ukraina peaks olema Venemaa osa. Seda ei v\u00f5ta \u00e4ra \u00fckski leping.<\/p>\n Rahvusvahelist \u00f5igust kiputakse idealiseerima, kuid \u00fcsna sageli on selle n\u00e4ol tegu suurriikide huvide ajaloolise kompromissiga \u2013 n-\u00f6 “kivistunud ajalooga”. N\u00e4iteks on viimastel aastatel palju r\u00e4\u00e4gitud 1948. aasta genotsiidi definitsioonist \u2013 sellest, kuidas Stalini n\u00f5udel see n-\u00f6 sobivaks nuditi, aga ka sellest, kuidas USA v\u00e4ltis konventsiooniga liitumist aastak\u00fcmneid seoses kodumaise segregatsiooniga.<\/p>\n Kui \u00f5iguss\u00fcsteemid ongi algusest peale disainitud kaitsma oma loojate minevikupatte, siis kas praegune v\u00f5imetus Venemaad korrale kutsuda on \u00fcldse piltlikult \u00f6eldes s\u00fcsteemi rike v\u00f5i selle s\u00fcsteemi algne omadus? Ehk kas juristid peaksid p\u00fcgalate k\u00f5rval n\u00e4gema ka ajaloolisi j\u00f5u\u00f5lgasid ja konteksti, milles mingi norm s\u00fcndis?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: 2028. aasta jaanuaris pean Haagi Rahvusvahelise \u00d5iguse Akadeemias loengusarja teemal “V\u00e4ikeriigid, suver\u00e4\u00e4nne v\u00f5rdsus ja rahvusvaheline \u00f5igus”. Viimased 400 aasta jooksul on p\u00fcsinud idee suver\u00e4\u00e4nsest v\u00f5rdsusest \u2013 nii suur- kui ka v\u00e4ikeriik on rahvusvahelises \u00f5iguses v\u00f5rdsed subjektid. Nagu \u00fctles 18. sajandi \u0161veitsi jurist Emer de Vattel: hiiglane ja k\u00e4\u00e4bus on m\u00f5lemad inimesed.<\/p>\n Tegelikkuses on see aga pidevalt olnud pingev\u00e4ljas. S\u00f5lmitud on ebav\u00f5rdseid lepinguid, on olnud protektoraate ja as\u00fcmmeetrilisi kohustusi. See, et \u00f5igus peegeldab j\u00f5upositsioone, kehtib paraku ka siseriiklikus \u00f5iguses. Kust tuleb omand? Kes sai rikkaks ja kuidas? Ma ei usu, et me alati nende k\u00fcsimuste vastuseid kuulda tahame.\u00a0<\/p>\n Rahvusvahelise korra kujunemise k\u00f5ige drastilisem n\u00e4ide ongi ehk seesama rahvusvaheline kriminaal\u00f5igus. N\u00e4iteks genotsiidi m\u00f5iste puhul n\u00f5udis N\u00f5ukogude Liit, et holokaust oleks genotsiid, aga GULAG ei oleks. Samuti N\u00fcrnbergi protsessil: esimene kuritegu, millest seal r\u00e4\u00e4giti, oli kuritegu rahu vastu ehk agressioon. N\u00f5ukogude Liit n\u00f5udis samal ajal, et ei tohi r\u00e4\u00e4kida Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidest.<\/p>\n Tegelikult puudutas see pakt kuut Ida-Euroopa riiki. Kuid siin on paradoks, sest j\u00f5ud tekitas \u00f5iguse. Nii sai N\u00f5ukogude Liit r\u00e4\u00e4kida Saksamaa agressioonist Poola vastu, samal ajal ise selles episoodis osaledes. Seda pinget ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ielikult lahendada. Seep\u00e4rast on muuseas oluline, et ajaloolase Francine Hirschi raamat “Soviet Judgment at Nuremberg” t\u00f5lgitaks ka eesti keelde \u2013 ida-eurooplase jaoks on see legitiimsuse keskne k\u00fcsimus.<\/p>\n Miks ma tegelikult selle k\u00fcsimuse p\u00fcstitasin, oli see, et intervjueerisin<\/a> enne j\u00f5ule Austraalia ajaloolast Dirk Mosest. Tema keskne v\u00e4ide, r\u00e4\u00e4kides genotsiidi m\u00f5istest, oli et me peame arvestama selle s\u00fcnnikontekstiga, mis on omakorda selle t\u00e4nastesse t\u00f5lgendustesse vaikivalt sisse kirjutatud. Me peaksime vaatama kriitiliselt tagasi ajaloole ja k\u00fcsima, kas me tegelikult saame sellise genotsiidi m\u00f5istega t\u00e4nap\u00e4eva s\u00f5japidamise kontekstis midagi peale hakata.<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: Samas on rahvusvahelist \u00f5igust ja multilateraalseid rahvusvahelisi lepinguid v\u00e4ga keeruline muuta. See loobki pinge k\u00fcsimuses, kas juriidiline \u00f5igus on alati adekvaatne. M\u00f5ned riigid on seda lahendanud nii, et nad on oma siseriiklikus karistus\u00f5iguses kasutanud laiemat genotsiidi definitsiooni. N\u00e4iteks Prantsusmaa karistus\u00f5iguses on see m\u00f5iste ulatuslikum kui 1948. aasta konventsioonis.<\/p>\n Juristina on mulle huvitav, et Leedu on esitanud ajaloolisi genotsiidijuhtumeid, mis on j\u00f5udnud Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtusse. Lahendites nagu Vasiliauskas<\/a> ja Dr\u0117lingas<\/a> on Strasbourgi kohtunikud vaaginud, kas N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal toime pandud repressioone v\u00f5ib k\u00e4sitleda genotsiidina. Osa kohtunikke kahtles ja kohus j\u00e4i selles k\u00fcsimuses l\u00f5hki.<\/p>\n See on taas n\u00e4ide sellest, kuidas ajalugu meid kummitab. Me k\u00f5ik tuleme ajaloost. Seep\u00e4rast on oluline, et neid teemasid k\u00e4sitletaks mitte ainult poliitilises retoorikas, vaid ka teaduses. Poliitika kaldub r\u00e4\u00e4kima ajaloost loosungite keeles, teadus aitab s\u00fcveneda.<\/p>\n Sarnaselt genotsiidi definitsioonile peegeldab ka \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgset konsensust, mis enam ei kehti. Venemaa kasutab seal veto\u00f5igust, mille ta p\u00e4ris NSV Liidult, et blokeerida enda agressiooni uurimist. Kas me oleme j\u00f5udnud hetke, kus \u00dcRO on muutumas sama hambutuks kui Rahvasteliit, sest ta on j\u00e4\u00e4nud ajaloo vangiks?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: \u00dcRO suurim probleem on praegu see, et osa liikmesriike \u2013 alustades USA-st \u2013 ei ole maksnud oma liikmemaksu. Kuna USA osa eelarves on v\u00e4ga suur, on see hakanud takistama \u00dcRO t\u00f6\u00f6d. Tean mitmeid juhtumeid, kus t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6aega on k\u00e4rbitud. Asi ei ole mingites \u00fc\u00fcratutes palkades, vaid n\u00e4iteks selles, kas Genfis saab l\u00f5puks kohtuda viis n\u00e4dalat v\u00f5i ainult \u00fche.<\/p>\n Teiseks pole Venemaa veto\u00f5igus ainus probleem. Globaalse l\u00f5una riikide silmis on sama suur mure USA veto\u00f5igus Iisraeli toetuseks. Ausalt \u00f6eldes ongi see Julgeolekun\u00f5ukogu olemus. Need riigid v\u00f5tsid endale selle \u00f5iguse ja vaatamata k\u00f5igile erimeelsustele \u2013 olgu k\u00fclma s\u00f5ja ajal v\u00f5i hiljem \u2013 on nad selles formaadis laias laastus \u00fchel meelel. Neile sobib olukord, kus \u00dcRO ei saa v\u00f5tta vastu ka \u00fchtegi nende huvidega vastuolus olevat otsust.<\/p>\n Julgeolekun\u00f5ukogule avaldub t\u00e4nap\u00e4eval p\u00f5hiline surve sellest, et mitte-l\u00e4\u00e4nemaailm ei ole privilegeeritud liikmete seas piisavalt esindatud \u2013 pole L\u00f5una-Ameerikat, Aafrikat ega Indiat. Jaapan ja Saksamaa soovivad samuti alalist kohta, kuid poliitiliselt ei ole see teema praegu enam esmat\u00e4htis. Samas on see ka loogiline. Kui Julgeolekun\u00f5ukogu alaliste liikmete arvu laiendada ja lisada sinna veel kontinente, ei muutuks n\u00f5ukogu sellest otsustusv\u00f5imelisemaks, pigem vastupidi.<\/p>\n R\u00e4\u00e4gime Venemaast kui tormi tekitajast, aga tegelik “tuba, kus elevant asub”, on ju Hiina. On \u00f6eldud, et kui Venemaa tahab olemasolevat lauda \u00fcmber l\u00fckata, siis Hiina tahab istuda laua otsas ja reegleid tasapisi endale sobivaks kruttida. Kuidas teie hindate \u2013 kumb on l\u00e4\u00e4nelikule rahvusvahelisele \u00f5igusele suurem eksistentsiaalne oht: kas Venemaa brutaalne revan\u0161ism v\u00f5i Hiina kannatlik alternatiivse s\u00fcsteemi ehitamine?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: T\u00e4nase seisuga \u00fctleksin, et Venemaa k\u00e4itumine \u2013 avalik normide rikkumine, agressioon \u2013 kujutab endast vahetumat ohtu. Hiina puhul t\u00f5statuvad probleemid n\u00e4iteks Xinjiangi ja Tiibet inim\u00f5iguste ning rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramise seisukohalt.<\/p>\n Mis puudutab n\u00e4iteks Taiwani, siis Hiina Rahvavabariik v\u00e4idab, et Taiwan on ajalooliselt selle osa \u2013 Jaapan v\u00f5ttis selle koloniaalajastul \u2013 ja et need suver\u00e4\u00e4nsuse \u00fcleminekud tuleb dekoloniseerida. Samas on Taiwani rahva enamus juba pikalt elanud eraldi ning harjunud teistsuguse s\u00fcsteemiga. Siin p\u00f5rkuvad erinevad loogikad.<\/p>\n Samas ma ei n\u00e4e, et Hiina ehitaks ainult alternatiivset s\u00fcsteemi. Nad p\u00fc\u00fcavad tegelikult ka \u00dcRO-s suuremat rolli haarata ja t\u00e4htsatesse ametitesse p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n Uurides Vene rahvusvahelise \u00f5iguse ajalugu, j\u00f5udsin ka Hiinani. M\u00e4rtsis ilmub Oxfordi \u00dclikooli kirjastuses raamat “All Under Heaven”, kuhu kirjutasin peat\u00fcki Vene ja Hiina suhetest rahvusvahelise \u00f5iguse ajaloos. See on v\u00e4ga p\u00f5nev teema. T\u00e4nap\u00e4eval paistavad Venemaa ja Hiina silma liitlastena, aga nii ei ole alati olnud. N\u00e4iteks 1960.\u20131970. aastatel oli nende vahel tugev ideoloogiline vastasseis. Hiinas nimetati N\u00f5ukogude Liitu lausa imperialistlikuks \u2013 t\u00e4psemalt sotsialistlikuks imperialismiks.<\/p>\n See meenutab mulle George Orwelli “1984”, kus oli kolm suurt riikide plokki, ja kogu aeg muutus, kes oli kellega s\u00f5ber. Samal ajal oli keelatud meenutada, et varem oli teisiti. Sellest vaatepunktist on huvitav ka praegune USA flirt Venemaaga \u2013 just Hiina\u2013Venemaa\u2013USA kolmnurga kontekstis. K\u00fcsimus on, kas tulevikus v\u00f5ib taas tekkida USA\u2013Venemaa l\u00e4henemine, mis muudaks ka Venemaa suhteid Hiinaga.<\/p>\n Kurikuulus \u00f5igusteoreetik Carl Schmitt ennustas, et tulevik ei kuulu universaalsele \u00f5igusele, vaid “suurruumidele” (Gro\u00dfraum), kus iga impeerium kehtestab oma reeglid ja teised sinna ei puutu. J\u00e4tame k\u00f5rvale tehnilised standardid, lennunduse ja kaubanduse, mis ilmselt toimivad edasi, aga vaatame v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n Kui Venemaa ehitab oma “tsivilisatsiooni”, Hiina surub peale oma inim\u00f5iguste narratiivi ja USA tegeleb jumal teab millega, siis kas see t\u00e4hendab, et universaalne rahvusvaheline \u00f5igus, nagu me seda L\u00e4\u00e4nes p\u00e4rast 1945. aastat tundsime, ongi surnud? V\u00f5i on hoopis kadunud suurriikide silmakirjalikkus \u2013 nad ei varja enam oma tegelikke huve?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: See on dialektiline ajalooline protsess. Rahvusvahelise \u00f5iguse universaalsuse k\u00f5rval on alati eksisteerinud ka regionaalsed ideed. Schmitt oli lihtsalt \u00fcks neist, kes need s\u00f5nastas. Juba 20. sajandi alguses tuli L\u00f5una-Ameerikast tees, et on olemas eraldi Ameerika rahvusvaheline \u00f5igus. See oli reaktsioon Euroopa ja P\u00f5hja-Ameerika kapitali v\u00f5imule, eriti v\u00e4lisinvestorite \u00f5iguste ja suver\u00e4\u00e4nsuse k\u00fcsimustes. T\u0161iili jurist Alejandro \u00c1lvarez oli selle idee eestk\u00f5neleja.<\/p>\n Kui lugeda Carl Schmitti, siis tema p\u00f5hiline n\u00e4ide on Ameerika \u00dchendriigid ja Monroe doktriin (1823), mis \u00fctleb, et Euroopa ei peaks sekkuma Ameerika mandri asjadesse. Huvitaval kombel kirjutati see doktriin Rahvasteliidu statuuti sisse, et meelitada USA-d liituma, kuigi l\u00f5puks nad ei \u00fchinenudki.<\/p>\n Isegi \u00dcRO harta ajastul on j\u00e4\u00e4nud pinge universaalse ja regionaalse rahvusvahelise \u00f5iguse vahel. T\u00e4nap\u00e4eval on unustatud, et n\u00e4iteks 1956. aastal Ungaris ja 1968. aastal T\u0161ehhoslovakkias \u00f5igustas N\u00f5ukogude Liit oma sekkumist nn sotsialistliku rahvusvahelise \u00f5igusega. Idee oli, et universaalse \u00f5iguse k\u00f5rval kehtib sotsialistlike riikide vahel eraldi tasand, kus printsiibid on teised. N\u00e4iteks relvaj\u00f5u kasutamine nende vahel ei olnud keelatud \u2013 vastupidi, seda n\u00f5udis proletaarne internatsionalism. N\u00f5ukogude Liidul oli lausa n-\u00f6 kohustus sekkuda, kui kapitalistid \u00e4hvardasid v\u00f5imule tulla.<\/p>\n Universaalse rahvusvahelise \u00f5iguse idee on seega pidanud pidevalt v\u00f5istlema regionaalsete hegemooniatega. Need kaks tasandit eksisteerivad k\u00f5rvuti ja s\u00f5ltuvalt ajast on \u00fcks tugevam kui teine. V\u00f5tame inim\u00f5igused: Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu standard on palju rangem kui see, mida suudab kehtestada \u00dcRO. Rahvusvahelises \u00f5iguses ei saa olla nii idealistlik, et seda mitte m\u00e4rgata.<\/p>\n Samas ei t\u00e4henda see, et universaalne \u00f5igus on surnud, aga k\u00fcsimus on, kui kaugele on m\u00f5ned suurriigid, kes oma piirkonnas hegemooni staatust taotlevad, valmis minema, et kirjapandud norme rikkuda.<\/p>\n Teie raamat kirjeldab Vene impeeriumi erakordset eluj\u00f5udu l\u00e4bi sajandite. Kas praegune s\u00f5da t\u00e4histab selle impeeriumi lagunemise l\u00f5ppfaasi v\u00f5i on see lihtsalt j\u00e4rjekordne valulik kramp, mis v\u00f5ib kesta veel kaua? Ja kas rahvusvaheline \u00f5igus \u2013 n\u00e4iteks Putini vahistamism\u00e4\u00e4rus \u2013 on siin protsessis reaalne relv impeeriumi lammutamiseks v\u00f5i j\u00e4\u00e4b see vaid L\u00e4\u00e4ne moraalseks lohutusauhinnaks?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: Ajaloo uurimise eelis on see, et see ei kohusta prognoosima. L\u00e4\u00e4neriikide ja sealhulgas Eesti j\u00f5ulise tegevuse taga \u2013 et vastutusmehhanismid, mis v\u00f5ib olla ka raha reparatsioonide n\u00e4ol, oleks loodud \u2013 on \u00fcks laiem idee: rahvusvaheline \u00f5igus saab moraalselt kehtida ainult siis, kui see on printsiibis rakendatav k\u00f5igi suhtes.<\/p>\n Kas seda ka tegelikult rakendatakse ja kui ulatuslikult \u2013 see selgub ajas. Suure t\u00f5en\u00e4osusega juhtub n\u00e4iteks see, et keegi, kes on Venemaa poolelt Ukrainas s\u00f5jakuriteo toime pannud, otsustab reisida m\u00f5nda Euroopa Liidu riiki ja v\u00f5ib seal vahistatud saada. Seda v\u00f5ib elu kaasa tuua. Kas see j\u00f5uab ka riigi juhtkonnani \u2013 ma ei s\u00f6anda prognoosida. Teame ajaloost, et agressioonikuriteo eest karistamiseks oli vaja riigi alistumist (n\u00e4iteks Natsi-Saksamaa ja Jaapan).<\/p>\n Venemaa k\u00e4itumine Ukrainas on katse. P\u00e4rast 1990. aastate erinevate identiteetide katsetusi \u2013 Venemaa kui demokraatia, kui Euroopa osa, kui vabariik \u2013 on ta langenud tagasi ideesse, et on midagi suuremat kui tema piirid. See on katse tuua tagasi midagi varasemast impeeriumist.<\/p>\n Minu arvates on selle j\u00f5udemonstratsiooni ja valmisoleku, saata palju inimesi surma mingi idee nimel, eesm\u00e4rk ka sisemine: hoiatada rahvaid ja rahvusgruppe Venemaa sees \u2013 autonoomial on piirid. Venemaal on levinud t\u00f5lgendus, et bol\u0161evike-aegne enesem\u00e4\u00e4ramise lubamine oli suur viga, mida enam ei korrata. On mindud tagasi imperiaalse identiteedi n\u00f5udmise juurde. Nagu aga N\u00f5ukogude multifilmis “Kolmanda planeedi saladus” \u00f6eldi: millega see k\u00f5ik kord l\u00f5peb, seda ma ei s\u00f6anda ajaloo pinnalt \u00fcheselt prognoosida.<\/p>\n Te \u00f5petate Tartu \u00dclikoolis noori juriste. Kuidas on \u00f5petada rahvusvahelist \u00f5igust ajal, mil aknast v\u00e4lja vaadates n\u00e4eme selle pidevat rikkumist? Kas te ei tunne vahel, et \u00f5petate justkui ladina keelt \u2013 midagi, mis on ilus ja s\u00fcsteemne, kuid kuulub pigem minevikku kui tulevikku?<\/p>\n Lauri M\u00e4lksoo: Kuigi rahvusvahelise \u00f5iguse alusp\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine ei ole parimas seisus, tundub see t\u00f6\u00f6 mulle siiski oluline. Need debatid ja vaidlused on t\u00e4henduslikud.<\/p>\n T\u00f5si, \u00f5petades ei saa alati \u00f6elda, et m\u00f5ni doktriin on kuldmuna \u2013 absoluutne t\u00f5de. Sageli ei vasta doktriin tegelikule elule. Mina isiklikult eelistan \u00f5petada dialektiliselt: n\u00e4idata, kuidas erinevad ideed eksisteerivad k\u00f5rvuti ning kuidas need ajas kokku p\u00f5rkuvad. Ma ei taha, et tudengid tuubiks, vaid et neil tekiks arusaam ja tunnetus ideede kujunemisest. Samas on ka asju, mida tuleb \u00f5petada kui teadmist \u2013 konkreetseid kaasuseid ja lepinguid.\u00a0<\/p>\n Rahvusvahelises \u00f5iguses pole aga kunagi eeldatud, et geopoliitiline tegelikkus oleks ideaalselt koosk\u00f5las juriidilise raamistikuga. N\u00e4iteks ka liikluseeskirju rikutakse igap\u00e4evaselt, ent me ikka \u00f5pime neid. Rikkumine ei t\u00e4henda, et normid lakkavad kehtimast. T\u00f5si \u2013 rahvusvahelises \u00f5iguses pole kiirusekaameraid ja liikluspolitseinikke nii selgelt n\u00e4ha, aga see ei t\u00e4henda, et neid norme pole olemas v\u00f5i et nende tundmine oleks m\u00f5ttetu.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197570h84fct24.jpg\"\/)
Intervjuu Lauri M\u00e4lksooga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197546heb99t24.jpg\"\/)
Lauri M\u00e4lksoo. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197552h46c7t24.jpg\"\/)
Lauri M\u00e4lksoo Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197543hb7f7t24.jpg\"\/)
Lauri M\u00e4lksoo. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3197555hd27dt24.jpg\"\/)
Lauri M\u00e4lksoo. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n