\u00dctlen kohe v\u00e4lja, et ma ei esinda \u00fchtki poliitilist parteid. Allj\u00e4rgnev on minu isiklik arvamus, mis tugineb ligi 35-aastasele t\u00f6\u00f6kogemusele vanglas\u00fcsteemis, millest esimesed 14 aastat t\u00f6\u00f6tasin Eesti ja viimased 21 aastat Soome vanglateenistuses Helsingi vanglas kuni praeguseni.<\/p>\n
J\u00e4lginud arutelu vanglarendi teemal on silma hakanud v\u00e4lja\u00fctlemised, millest \u00fched kiidavad seda ideed taevani, teised materdavad maap\u00f5hja. Ent keegi nendest arvajatest ei ole puudutanud p\u00f5hilist, Rootsist saabuvate vangide valvamise t\u00f6\u00f6d Tartu vanglas.<\/p>\n
Tore on ju r\u00e4\u00e4kida kohe-kohe saabuma hakkavatest rahavoogudest ja r\u00f5\u00f5mustada Tartu piirkonna siseturvalisuse tugevnemise ning uute t\u00f6\u00f6kohtade tekkimise \u00fcle. Aga tegelikku ja reaalset t\u00f6\u00f6d hakkavad siiski tegema vangivalvurid.<\/p>\n
Kuidas ja kes nimelt selle uue kontingendiga peab otseselt t\u00f6\u00f6le hakkama ja milline see uus saabuv reaalsus on? Tuginedes oma 21-aastasele t\u00f6\u00f6kogemusele Helsingi vanglas ja teades, et Skandinaavia vanglad on oma olemuselt sarnased, oskan ennustada, milline saab olema vangivalvurite t\u00f6\u00f6 v\u00f5\u00f5rvangidega.<\/p>\n
Kas v\u00e4lisvangid tahavad Eestisse tulla karistust kandma?<\/p>\n
Ei taha. Isegi v\u00e4lismaa vanglates istuvad eestlased ei taha. N\u00e4itena v\u00f5ib tuua Soome, kus on meediast l\u00e4bi k\u00e4inud teoreetiline v\u00f5imalus vangide viimiseks Eestisse karistust kandma. Ka Soomes on k\u00f5ik kinnised vanglad \u00fclerahvastatud.<\/p>\n
Loomulikult korjasid vangid selle infokillu \u00fcles. Reaktsioon oli konkreetne: Eestisse karistust kandma suunamine loetakse lisakaristuseks ja keegi seda ei soovi. Soome vangid arvasid, et sellisel juhul tuleb Soomest Eestisse saata vanglates olevad v\u00e4lismaalased, kes ei oma Soome kodakondsust.<\/p>\n
Ei tasu arvata, et Rootsi vangid avaldavad palavat soovi muuta oma karistuse kandmise tingimused palju raskemaks ja paluvad \u00fcleviimist Eesti vanglasse. Vaatamata \u00fclerahvastatusele on tingimused Rootsi vanglas kordades leebemad kui Eesti vanglates.<\/p>\n
Kahe aastak\u00fcmne jooksul olen konvoeerinud Helsingi vanglast Eesti vanglatesse paarsada Eestist p\u00e4rit vangi, kellel oli j\u00f5ustunud v\u00e4ljasaatmise m\u00e4\u00e4rus. Neist enamik soovis oma karistuse l\u00f5puni kanda Soome vanglas ja vaidlustas v\u00e4ljasaatmise otsuse. Sest mis viga on Soome vanglas vaikselt lebotada, \u00f6\u00f6 l\u00e4bi telekat vahtida, m\u00e4ngida Playstationiga ning teha trenni ja t\u00f6\u00f6d, kui on viitsimist. V\u00f5rreldes Eesti vanglatega, kus nii pole v\u00f5imalik.<\/p>\n
Millised vangid tulevad?<\/p>\n
“Julgen v\u00e4ita, et Rootsi passiga rootslasi tuleb Tartusse v\u00e4he, enamik saabuvatest vangidest saavad olema v\u00e4lismaalased ka Rootsi m\u00f5istes.”<\/p>\n
Rootsi riigi soov leevendada oma vanglate \u00fclekoormust on m\u00f5istetav. Ja kuna Eestis on vabu vanglakohti, siis on samuti m\u00f5istetav, et kahe riigi huvid kattuvad. Me peame aga teadma, milline seltskond Eestisse saabub. Selle kohta on arvamusi esitatud palju. Julgen v\u00e4ita, et Rootsi passiga rootslasi tuleb Tartusse v\u00e4he, enamik saabuvatest vangidest saavad olema v\u00e4lismaalased ka Rootsi m\u00f5istes.<\/p>\n
Skandinaavia vanglates on v\u00e4lismaalastest vangide osakaal aastatega kogu aeg kasvanud ja j\u00e4tkab kasvutrendi. N\u00e4iteks Soome Vantaa eeluurimisvanglas on aasta jooksul l\u00e4bi k\u00e4inud \u00fcle 60 eri rahvusest vangi.<\/p>\n
Kogu Skandinaavias suurenes v\u00e4lismaalastest vangide osakaal eriti peale 2015. aasta p\u00f5genikelainet. Skandinaavia riikide vanglatest on just Rootsi vanglates v\u00e4lismaalaste osakaal k\u00f5ige suurem.<\/p>\n
Tuleb teada sedagi, et suur hulk vange v\u00f5ivad omada \u00fche v\u00f5i teise Skandinaavia riigi passi, kuid nende etniline taust on midagi muud. Suuremad rahvusgrupid on Araabiast, L\u00e4his-Idast, Aafrikast ja Balkani maadest. Enamik v\u00e4lismaalastest vange on moslemid.<\/p>\n
Eesti meedias on palju r\u00e4\u00e4gitud sellest, milliste karistustega on Tartusse saabuvad 600 vangi, ja kui ohtlikud nad on. R\u00e4\u00e4gitud on saabuvate vangide taustakontrollist, mis on loomulikult vajalik. Fakt on see, et saabuvad vangid on kurjategijad, kellel on kriminaalne minevik, ning t\u00f5en\u00e4oliselt saab olema tegemist peamiselt noorte meestega vanuses 20\u201335.<\/p>\n
Vangivalvuri seisukohast on saabuvate vangide arv v\u00e4ga suur. Ja nad on raskesti valvatavad oma erilisuse t\u00f5ttu, kuna saabuv vangide seltskond on v\u00e4ga spetsiifiline.<\/p>\n
Kasvatame vangid \u00fcmber?<\/p>\n
P\u00e4eval, mil Tartu vanglas kohtuvad Rootsist saadetud vangid ja \u00e4sja koolitatud ning ka kogenud Tartu vangla valvurid, saavad kokku v\u00e4ga erinevad maailmad.<\/p>\n
Suur probleem ei saa olema keelek\u00fcsimus, vaid erinevad ootused vangistuse sisu \u00fcle. Vanglarendi lepingus on loomulik n\u00f5ue, et k\u00f5ik Eestis karistust kandvad vangid kannavad karistust vastavalt Eesti seadustele. Ja siit tekibki p\u00f5hiline probleem, millega valvepersonalil tuleb hakata tegelema esimeste vangide saabudes, st vangivalvurid peavad hakkama Rootsist p\u00e4rit vange suruma Eesti seaduste raamistikku. Olen veendunud, et kindlasti esineb vastut\u00f6\u00f6tamist ja mittem\u00f5istmist. Arvata, et \u00e4sja kiirkoolituse saanud uued valvurid olukorraga h\u00f5lpsasti hakkama saavad, on ebareaalne.<\/p>\n
Eesti vanglate personalil puudub v\u00e4lisvangidega t\u00f6\u00f6tamise kogemus. Need \u00fcksikud v\u00e4lismaalastest vangid, kellega vangivalvurid on t\u00f6\u00f6tanud, ei anna kogemust 600 v\u00e4lismaalasest vangi valvamiseks.<\/p>\n
Justiitsministeerium on v\u00e4lja toonud, et saabuvaid vange hakkavad valvama olemasolevad Tartu vangla valvurid ja paarsada uut v\u00e4rvatavat valvurit. Kui uusi valvureid hakatakse v\u00e4rbama alles selle aasta kevadel ja seej\u00e4rel koolitama ning esimesed v\u00f5\u00f5rvangid saabuvad aasta teises pooles, j\u00e4\u00e4b valvurite ettevalmistus v\u00e4heseks. Vangivalvurid peaksid olema juba praegu v\u00e4rvatud ning saama juba praegu koolitust ja praktilist t\u00f6\u00f6kogemust Eesti vanglates.<\/p>\n
V\u00e4lismaalastest vangide saabumine Helsingi vanglasse oli omal ajal samuti eriline s\u00fcndmus, kuid nende lisandumine aastak\u00fcmnete jooksul andis aega nii vangidel kui ka personalil kohaneda. Eestisse saabub aga l\u00fchikese aja jooksul \u00fchekorraga suur hulk v\u00e4lismaalastest vange.<\/p>\n
Vangivalvurite igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 uutes tingimustes saab kindlasti olema pingeline. Tuleb arvestada faktiga, et osas kultuurides ei alluta naiselt (naisvalvurilt) saadud k\u00e4skudele ja korraldustele. See, kas naisvalvur on p\u00e4dev ja kompetentne, ei puutu \u00fcldse asjasse. Kindlasti on oodata solvanguid, eriti naisvalvuritele, kellel peab olema erakordselt suur pingetaluvus.<\/p>\n
Samuti peab arvestama, et saabuvad vangid suhtlevad meie kultuuriruumi jaoks v\u00e4ga h\u00e4\u00e4lekalt ja nii valjusti, et eestlane v\u00f5ib seda pidada agressiivsuseks.<\/p>\n
Skandinaavia vanglates l\u00e4htuvad k\u00f5ik vangi k\u00e4itumist reguleerivad meetmed positiivsusest, Eesti vanglates on vangidele pakutav motivatsioonipakett palju v\u00e4iksem. Sellest saavad kindlasti alguse probleemid. Rootsist p\u00e4rit vangid eeldavad samasuguste tingimuste loomist, mis neil olid Rootsis.<\/p>\n
Vanglarendileppe j\u00e4rgi ei saa Rootsi vange karistada muu kui noomitusega. See ei ole kindlasti piisav vangi k\u00e4itumist reguleeriv meede. Ja kui vang muutub turvalisust ohustavaks, siis v\u00f5ib ta Eestist v\u00e4lja saata. Aga v\u00f5ib-olla seda ta tahabki?<\/p>\n
“Loodetavasti ei taheta Rootsi vange n-\u00f6 ainult ladustada, vaid neile pakutakse tegevusi, kuna vangide tegevusetus vanglas on v\u00e4ga halb variant.”<\/p>\n
Ja veel, millega hakkavad tulevased vangid oma aega Tartu vanglas sisustama? Oma kogemusest v\u00f5in \u00f6elda, et t\u00f6\u00f6le nad vaevalt hakkavad. Ja kas seda \u00fcldse pakutakse? Loodetavasti ei taheta Rootsi vange n-\u00f6 ainult ladustada, vaid neile pakutakse tegevusi, kuna vangide tegevusetus vanglas on v\u00e4ga halb variant ja probleemide kasvulava.<\/p>\n
Erisus<\/p>\n
On v\u00e4lja \u00f6eldud, et erisusi tegema ei hakata, ent juba on teada, et Rootsist tulijatele v\u00f5imaldatakse nikotiinipadjakesi ja Eesti riigi poolt televiisor. Teistel ehk n-\u00f6 Eesti koduvangidel tuleb televiisor oma raha eest ise muretseda ja nikotiin on keelatud.<\/p>\n
Samuti v\u00f5ib eeldada, et Rootsist p\u00e4rit vangidel saab olema spetsiifilisi n\u00f5udmisi, mida hiljem t\u00e4idetakse: eritoit, reedesed palvused, ramadaan. See seab ebav\u00f5rdsesse olukorda kodumaised vangid. Sedasi tekib Eesti vanglas\u00fcsteemis omamoodi kaks s\u00fcsteemi: koduvangidele \u00fched tingimused ja v\u00f5\u00f5rvangidele teised ja paremad.<\/p>\n
Turvariskid v\u00f5\u00f5rvangide toomisel Tartu vanglasse<\/p>\n
Mis puutub kinnipeetavatesse v\u00f5\u00f5rvangidesse, siis k\u00f5ik, mis toimub vanglam\u00fc\u00fcride vahel, ei too t\u00f5en\u00e4oliselt kaasa riske v\u00e4ljapoole. Kui aga m\u00f5elda k\u00fclastajate peale, siis mingil m\u00e4\u00e4ral on oht t\u00f5epoolest olemas, sest keegi ei saa keelata omastel s\u00f5itmast Tartusse kokkusaamisele kinni istuva sugulasega.<\/p>\n
Justiitsministeeriumi ametnikud v\u00e4idavad, et k\u00fclastajaid ei tule. Aga 600 vangi on v\u00e4ga suur hulk. Probleemide tekkimiseks piisab, kui nendest \u00fcksikutele k\u00fclastajad tulevad. On \u00f6eldud, et vangla k\u00fclastajad l\u00e4bivad taustakontrolli. Eestis peavad vangivalvurid n\u00f5udma k\u00fclastajalt lahti riietumist, et kontrollida keelatud esemete vanglasse toomist. V\u00f5ib eeldada suuri arusaamatusi.<\/p>\n
Kui k\u00fclastaja saabub, aga teda mingil p\u00f5hjusel vanglasse ei lasta, siis j\u00e4\u00e4b ta laokile Tartu peale ja temast v\u00f5ib kujuneda turvarisk. Loodame, et me ei n\u00e4e Tartu vangla parklas omaste telklaagrit, millega politsei tegelema peab hakkama.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n
Justiitsministeerium esitab \u00fcksnes positiivseid k\u00fclgi, mis Rootsist Eestisse vangide toomisega kaasneks. Aga 600 vangi on v\u00e4ga suur hulk. Vahet pole, kas Eestisse tuleb 300 v\u00f5i 600 vangi, nende spetsiifilisuse t\u00f5ttu saab vangivalvurite t\u00f6\u00f6 olema v\u00e4ga raske. Probleemid tekivad kindlasti ja need probleemid tekitavad ka lisanduva t\u00f6\u00f6koormuse Eesti riigi teenistujatele ja ametnikele (politsei, kohtud jne).<\/p>\n
1996. aastal olin vanglate ameti koosolekul, kus arutati vangla rajamist Tartusse. 2002. aastal viibisin Tartu vangla avamisel. N\u00fc\u00fcd arutame j\u00e4lle Tartu vangla tuleviku \u00fcle.<\/p>\n
Ligi 35 aastat olen t\u00f6\u00f6tanud vanglas\u00fcsteemis ja esitasin oma kogemusele tuginedes arvamuse. Rootsist Eestisse vangide toomine on riskantne ettev\u00f5tmine.<\/p>\n
Lasse Liikane on Helsingi vangla valvur, ta on t\u00f6\u00f6tanud kohtuotsuste t\u00e4itmise ameti \u00f5ppekeskuse enesekaitse \u00f5petajana, vanglate ameti koolituskeskuse juhataja ja personaliosakonna juhatajana, Maardu vangla direktori aset\u00e4itja ja relvastatud \u00fcksuse \u00fclema aset\u00e4itjana.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dctlen kohe v\u00e4lja, et ma ei esinda \u00fchtki poliitilist parteid. Allj\u00e4rgnev on minu isiklik arvamus, mis tugineb ligi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":109222,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5209,51915,28,29,19,25,889,18215,18213,23,24,22,20,51914,18369,16128,50435,44244,25017,30],"class_list":["post-109221","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-justiits-ja-digiministeerium","tag-lasse-liikane","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rootsi","tag-rootsi-vangid","tag-tartu-vangla","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vangivalvurid","tag-vanglad","tag-vanglarendileping","tag-vanglarendileppe-eelnou","tag-vanglarent","tag-vanglasusteem","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109221","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=109221"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109221\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/109222"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=109221"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=109221"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=109221"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}