Euroopa Liidus on laienemist v\u00f5etud kui pikka ja tehnilist protsessi. Ukraina s\u00f5da on selle l\u00e4henemise seadnud kahtluse alla. Tallinnas toimunud laienemiskonverentsil k\u00fcsiti, kas Euroopa suudab t\u00e4naste geopoliitiliste v\u00e4ljakutsete valguses liikuda kiiremini, ilma et ta iseenda reeglitesse ja erimeelsustesse takerduks.<\/p>\n
Euroopa Liidu laienemine kerkib Br\u00fcsselis lainetena p\u00e4evakorda iga paari aasta j\u00e4rel. Viimasel k\u00fcmnendil oleme korduvalt n\u00e4inud, kuidas pakilised kriisid selle poliitilisest agendast kustutavad. N\u00fc\u00fcd l\u00e4heb teistmoodi, \u00fctles Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos. Euroopa Liidul on praegu \u00fcheksa kandidaatriiki ja m\u00f5ni neist on oodanud aastak\u00fcmneid. S\u00f5da ja suured geopoliitilised nihked on loonud olukorra, kus laienemisega ei saa enam venitada.<\/p>\n
“Laienemine ei ole olnud paljude varasemate Euroopa Komisjonide jaoks prioriteet. P\u00f5hjuseid oli erinevaid ja t\u00e4na maksame selle eest hinda, n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4ne-Balkani puhul. Ma arvan, et see on \u00fcks mineviku vigadest: me oleksime saanud need riigid varem l\u00f5imida, v\u00e4lja arvatud minu kodumaa Sloveenia ja hiljem ka Horvaatia. N\u00fc\u00fcd on aga selge, et laienemine on prioriteet ja suuresti on see nii Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu,” lausus Kos.<\/p>\n
Kui Komisjon on laienemise seadnud prioriteediks, siis liikmesriikide pealinnades on entusiasmi v\u00e4hem. M\u00f5nes riigis kardetakse, et mida suurem liit, seda raskem on otsuseid teha. Laienemisvoliniku s\u00f5nul ei saa Euroopa Liit endale lubada ka trooja hobuse tuppa toomist.<\/p>\n
“Viimaste aastate arengute taustal on tekkinud ka v\u00e4ga suured k\u00fcsimused: kas k\u00f5ik liikmesriigid j\u00e4rgivad reegleid, mis kehtivad k\u00f5igile,” \u00fctles Kos.<\/p>\n
“Elevant toas ei ole mitte otsustusprotsessi keerukus ega ka see, kui kiiresti kandidaatriigid reforme teevad – nad on teinud tohutu edasimineku. Elevant toas on \u00fcks liikmesriik, kes on meie tiimist lahkunud ja asunud vastaspoolele,” s\u00f5nas v\u00e4lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.<\/p>\n
Elevant, kellele Jonatan Vseviov diplomaatiliselt viitas, on Ungari. Laienemiseks on vaja k\u00f5igi liikmesriikide \u00fcksmeelt ja Budapest on lubanud Ukraina liitumise blokeerida. Kuidas patiseisust v\u00e4ljuda?<\/p>\n
“Aga seesama riik, Ungari, kiitis heaks selle, et Ukrainale anti kandidaatriigi staatus. Euroopa Liidu lepingus on v\u00e4ga oluline s\u00e4te, artiklis 4, mis r\u00e4\u00e4gib siirast koost\u00f6\u00f6st \u00fchistes kokku lepitud eesm\u00e4rkides. Nii et EL 27 \u00fchine kokkulepitud eesm\u00e4rk oli, et Ukraina on kandidaatriik ja tal on v\u00f5imalus saada liikmeks,” lausus Kos.<\/p>\n
Skeptikute veenmiseks nuputatakse Br\u00fcsselis lisatingimusi, mis v\u00e4hendaks uute liitujatega seotud riske. R\u00e4\u00e4gitakse etapiviisilisest liikmeks saamisest. \u00dche v\u00f5imalusena on v\u00e4lja k\u00e4idud, et uued liikmesriigid ei saaks esialgu h\u00e4\u00e4letada. Seni kehtinud laienemisraamistik on liiga aeglane, \u00fctleb Kos.<\/p>\n
“Lihtsalt \u00f6eldes: kui uued liikmed peavad reeglitest kinni, ei pane nad neid kaitsemehhanisme isegi t\u00e4hele. Aga kui riigid hakkavad taganema meie p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustest, nagu demokraatia ja \u00f5igusriik, siis peavad need kaitsemehhanismid j\u00f5uliselt rakenduma. Me valmistame praegu Euroopa Komisjonis neid ideid ette ja siis arutame neid liikmesriikidega. Aga k\u00f5ige suurem l\u00f5he, millest me peame \u00fcle saama, on see, et praegune edusammudel p\u00f5hineva metoodika v\u00f5tab l\u00f5pptulemuseni j\u00f5udmiseks aastaid, et olla sada protsenti valmis liituma. Ja meil ei ole nii palju aega,” lausus Kos.<\/p>\n
Laienemine on tihedalt seotud Euroopa julgeolekuga ja Kreml p\u00fc\u00fcab sellele vastu t\u00f6\u00f6tada, sest l\u00f5hestunud Euroopa on kergem saak, \u00fctles volinik.<\/p>\n
“Oleme olukorras, kus laienemisprotsessil on esimest korda vastased. On v\u00e4liseid h\u00e4irivaid j\u00f5ude, peamiselt autokraadid, kes tahaksid n\u00e4ha, et me eba\u00f5nnestume, sest neile sobiks n\u00f5rk ja l\u00f5hestunud Euroopa. Oleme n\u00e4inud ka juhtumeid nagu Moldova eelmise aasta parlamendivalimised, kus Venemaa kulutas kuni kolm\u2013nelisada miljonit USA dollarit, et takistada Moldoval Euroopa teel edasi liikumast,” \u00fctles Kos.<\/p>\n
Moldova jaoks on Euroopa Liitu p\u00e4\u00e4semine elluj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus, \u00fctles eurointegratsiooni eest vastutav asepeaminister Christina Gherasimov.<\/p>\n
“Moldova on v\u00e4ike riik. Me ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Meil ei ole NATO kaitsvat vihmavarju. Meil ei ole mingeid julgeolekugarantiisid. Sellest vaatenurgast on liitumine meie ainus v\u00f5imalus s\u00e4ilitada oma suver\u00e4\u00e4nsus ja tugevdada demokraatiat. See on meie eesm\u00e4rk ja selle nimel me t\u00f6\u00f6tame,” lausus Gherasimov.<\/p>\n
Euroopa Liidu laienemise riskidest r\u00e4\u00e4kimise asemel peaks selgemalt v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldama, kelle huvides see tegelikult on, \u00fctles Vseviov.<\/p>\n
“Me kuuleme kogu aeg, et laienemine on justkui midagi, mida me anname kandidaatriikidele ja kui vaadata maailma sellisena, nagu see t\u00e4na on, majanduslike raskuste ja geopoliitilise ebakindluse taustal, siis on loomulik, et Euroopa kodanikel tekib kahtlus, kas meil \u00fcldse on v\u00f5imekust teisi aidata, aga asi ei ole teiste aitamises. Asi on meie enda aitamises ja sellise Euroopa loomises, mis on vaba ebastabiilsusest, s\u00f5jast ja kaosest, mida need hallid tsoonid on meile toonud,” s\u00f5nas Vseviov.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidus on laienemist v\u00f5etud kui pikka ja tehnilist protsessi. Ukraina s\u00f5da on selle l\u00e4henemise seadnud kahtluse alla.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":109536,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,117,52070,37,33,35,34,36,2337,52071,590,31,32,21,3612,28,29,95,18372,1949,19,25,23,24,262,22,118,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-109535","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-brussel","tag-christina-gherasimov","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-komisjon","tag-euroopa-laienemine","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jonatan-vseviov","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-marta-kos","tag-moldova","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-ungari","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109535","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=109535"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109535\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/109536"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=109535"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=109535"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=109535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}