M\u00fcncheni julgeolekukonverents kandis see aasta pealkirja h\u00e4vitamisel. Korraldajad hoiatasid eels\u00f5nas, et teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgne USA juhitud maailmakord on lagunemas. Meenutades eelmisel aastal USA asepresident JD Vance’i suust k\u00f5lanud teravat Euroopa kriitikat hoidsid eurooplased enne v\u00e4lisminister Marco Rubio lavale astumist hinge kinni.<\/p>\n
“Ajastul, mil pealkirjad kuulutavad Atlandi-\u00fclese liidu l\u00f5ppu, \u00fctlen seda nii, et k\u00f5igile on selge: see ei ole meie eesm\u00e4rk ega soov. Sest meie, ameeriklaste, jaoks v\u00f5ib kodu olla l\u00e4\u00e4nepoolkera, aga me j\u00e4\u00e4me alati Euroopa lapseks,” lausus Rubio.<\/p>\n
“Me n\u00e4gime seda n\u00e4gu, et Ameerika tahab meiega koos t\u00f6\u00f6tada. See oli ma arvan k\u00f5ige olulisem s\u00f5numi, mida k\u00f5ik ootasid,” lausus Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade k\u00f5rge esindaja Kaja Kallas.<\/p>\n
Kallase hinnangul oli Rubio k\u00f5ne kohati paradoksaalne, arvestades, et USA rahvusliku julgeolekustrateegia dokument \u00fctleb, et Euroopa peab oma probleemidega ise toime tulema.<\/p>\n
“Tegelikult see julgeoleku- ja kaitsestrateegia, millega USA v\u00e4lja tuli, on ju ikkagi seal, kus \u00f6eldakse k\u00f5iki neid asju Euroopa kohta, mis me oleme ka lugenud. See ei ole ju kuhugi kadunud. See on see dokument, milllest Ameerika l\u00e4htub. Aga v\u00f5tame selle positiivse, et Ameerika ja Euroopa on tugevalt seotud, on olnud minevikus, on ka tulevikus ja selge on see, et Ameerikal on siiski tahe meiega koos t\u00f6\u00f6tada,” \u00fctles Kallas. <\/p>\n
Rubio toon v\u00f5is olla kohati lausa Euroopat \u00fclistav, kuid k\u00f5ne sisu oli paljuski sama, mis m\u00f6\u00f6dunud aastal. Venemaa ohtu Rubio ei maininud. <\/p>\n
“\u00dcks asi, mis j\u00e4i segaseks Rubio k\u00e4sitluses: kas Venemaa on siis selles Euroopas sees v\u00f5i v\u00e4ljas? See on ju see tegelik k\u00fcsimus, mis meid k\u00f5iki Euroopas ju \u00e4rritab. Me n\u00e4eme, et Trump tahab pigem panna survet Ukrainale ja kuidagi saab paremini l\u00e4bi meile ohtliku agressori Venemaaga,” lausus Eesti v\u00e4lisminister Margus Tsahkna.<\/p>\n
K\u00fcsimusele vastates Rubio siiski selgitas, et ega ka Washington ei ole veendunud, et Venemaa s\u00f5ja l\u00f5ppu soovib, kuid USA keskendub l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele.<\/p>\n
“Ma arvan, et keegi siin toas ei oleks vastu selle s\u00f5ja l\u00f5petamisele l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega seniks kuni tingimused on \u00f5iglased ja sellised, millest kinnipeetakse. See on meie eesm\u00e4rk. Me j\u00e4tkame selle poole p\u00fc\u00fcdlemist samal ajal, kui toimub ka k\u00f5ik muu, nagu sanktsioonid,” s\u00f5nas Rubio.<\/p>\n
Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski tunnistas, et tema kardab, et venelased vaid venitavad. Eriti kuna nad vahetasid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste juhti.<\/p>\n
“Me loodame ameeriklastele, et me j\u00e4tkame ja nad ei anna Venemaale v\u00f5imalust venitada v\u00f5i \u00f6elda, et alustame uuesti algusest, sest meil on uued l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad,” lausus Zelenski.<\/p>\n
Prantsusmaa president Emmanuel Macron r\u00e4\u00e4kis taas oma soovist Euroopa Venemaaga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha tuua.<\/p>\n
“Isegi kui me j\u00f5uame rahuleppeni Ukrainas, siis me peame ikkagi toime tulema agressiivse Venemaaga, kellel on \u00fclekuumenenud kaitset\u00f6\u00f6stus ja suureks paisunud armee. Me peame defineerima koos elamise reeglid, mis piiravad eskalatsiooni ohtu. Need peavad olema selgemad kui praegu tehtud t\u00f6\u00f6 v\u00e4gede lahutamiseks p\u00e4rast tulevast vaherahu. Eurooplastena alustame me defineerides oma enda julgeolekuhuvid,” \u00fctles Macron.<\/p>\n
“Lepime kokku, millest me tahame Venemaaga r\u00e4\u00e4kida. T\u00f5epoolest praegu me n\u00e4eme rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, mis on puhtalt suunatud sinna, mida Ukraina annab \u00e4ra, mida Ukraina v\u00f5iks veel lubada, aga see ignoreerib s\u00f5ja algp\u00f5hjust, mis on see, et Venemaa lihtsalt l\u00e4ks oma naabrile ilma igasuguse p\u00f5hjuseta kallale. Kuidas me saame teha nii, et ta seda uuesti ei teeks? Ehk siis meil on vaja selgeid lubadusi Venemaa poolt,” lausus Kallas.<\/p>\n
Kallas on ka valmis Venemaaga vajadusel tingimusi arutama.<\/p>\n
“Mina olen valmis seda tegema, siis kui see mandaat on olemas, millest me r\u00e4\u00e4gime, aga minu arust oluline on hetkel see, et Venemaa ei soovi. Nad ei soovi tegelikult seda s\u00f5da l\u00f5petada. Kui nad on nende l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taga justkui soovides, et ameerika toob neile diplomaatilselt selle, mida nad ei ole saavutanud s\u00f5jaliselt 11 s\u00f5ja-aasta jooksul, siis mida Euroopal on sinna juurde pakkuda?” \u00fctles Kallas.<\/p>\n
“Selles m\u00f5ttes on Macronil igati \u00f5igus, et me peame s\u00f5nastama ikkagi oma tingimused ja need tingimused peavad olema osa sellest protsessist. Aga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste osas on minu arvamus see, et me tagame Ukraina seljataguse ja me oleme selles protsessis, sest praegu tegelikult on Euroopa rahastuse ja k\u00f5ige muuga k\u00f5ige olulisem tegija selle laua taga. Seda ka ukrainlased on ise \u00f6elnud, seda ka ameeriklased tajuvad. Kui on vaja Euroopa poolt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kida, siis meil on selleks Euroopa Komisjon olemas. Meil on Ursula von der Leyen, meil on Kaja Kallas, meil on Antonio Costa. See on nende roll. V\u00f5i kui keegi liikmesriik tahab midagi juurde pakkuda, siis v\u00f5ib arutada, aga eriesindaja m\u00e4\u00e4ramist v\u00f5i midagi sellist Eesti positsioonina ei toeta,” s\u00f5nas Eesti peaminister Kristen Michal, lisades, et \u00fcldiselt jagavad ka teised Euroopa Liidu riigid seda arvamust.<\/p>\n
M\u00fcncheni konverentsi arvukates k\u00f5nedes ja suletud uste taga toimunud vestlustes arutati ka, kuidas Euroopa j\u00f5udu maailmalaval kehtestada.<\/p>\n
“Me oleme aru saanud, et suurv\u00f5imude ajastul ei ole meie vabadus garanteeritud. See on ohus. Selle vabaduse hoidmiseks on vaja tugevust ja tahtej\u00f5udu,” \u00fctles Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.<\/p>\n
P\u00f5hiliselt j\u00e4i k\u00f5lama s\u00f5num, et omavahelised erimeelused tuleb lahendada, sest kui killustatud Euroopa kaitse \u00fchendamisel ei n\u00e4e valijad edu ja kasu kaob poliitline toetus, et tihti kulukad, kuid vajalikud otsused \u00e4ra teha. M\u00fcncheni t\u00e4navatel oli seda v\u00f5itlust meelsuse \u00fcle n\u00e4ha. V\u00e4ljas olid nii Ukraina toetajad kui ka inimesed, kes usuvad veel s\u00f5prusesse Venemaaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00fcncheni julgeolekukonverents kandis see aasta pealkirja h\u00e4vitamisel. Korraldajad hoiatasid eels\u00f5nas, et teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgne USA juhitud maailmakord on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":109547,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,2194,34,36,112,2337,590,31,32,1142,21,1639,646,28,29,1894,50319,19,25,23,24,124,22,325,20,96,30,1268],"class_list":{"0":"post-109546","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-emmanuel-macron","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-euroopa-komisjon","18":"tag-euroopa-liit","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-friedrich-merz","22":"tag-headlines","23":"tag-kaja-kallas","24":"tag-kristen-michal","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-marco-rubio","28":"tag-muncheni-konverents","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-ukraina-soda","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-usa","36":"tag-uudised","37":"tag-venemaa","38":"tag-viimased-uudised","39":"tag-volodomor-zelenski"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109546","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=109546"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109546\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/109547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=109546"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=109546"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=109546"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}