Maailm on j\u00f5udnud punkti, kus v\u00e4ikeriikide saatus ei s\u00f5ltu enam ainult oskusest hinnata j\u00f5uvahekordi, vaid ka julgusest oma p\u00f5him\u00f5tteid kaitsta. Iga murdeajastu sunnib v\u00e4ikeriike vastama eksistentsiaalsele k\u00fcsimusele: kas kohanduda maailmaga nii, nagu see parasjagu on, v\u00f5i seista selle eest, milline maailm peab olema?<\/p>\n
Eesti ajalooline kogemus annab sellele k\u00fcsimusele kainelt ja halastamatult selge vastuse. 1930. aastatel p\u00fc\u00fcdsime kohaneda. Me lootsime, et kui oleme vaoshoitud, ettevaatlikud ja “m\u00f5istlikud”, siis j\u00e4etakse meid rahule. Tulemus oli kaotus; riigi, vabaduse ja k\u00fcmnete tuhandete inimeste saatuste kaotus.<\/p>\n
See kogemus \u00fctleb meile \u00fchem\u00f5tteliselt, et kui v\u00e4ikeriik loobub oma v\u00e4\u00e4rtustest ja demokraatliku \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tetest, loobub ta l\u00f5puks ka oma julgeolekust.<\/p>\n
Eesti v\u00e4lispoliitikat on sageli kirjeldatud kui v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hist. Sageli k\u00fcsitakse \u2013 vahel heatahtlikult, vahel irooniliselt \u2013, kas v\u00e4\u00e4rtustel on \u00fcldse kohta maailmas, mida juhib j\u00f5ud.<\/p>\n
Eesti v\u00e4lispoliitika ei ole kunagi olnud naiivne idealism, aga see ei ole olnud ega saa kunagi olema ka k\u00fc\u00fcniline, \u00fcksnes iseenda huvidest l\u00e4htuv j\u00f5upoliitika. Eesti v\u00e4lispoliitika aluseks on olnud ja peab ka edaspidi olema v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine realism. Realism, mis m\u00f5istab j\u00f5udu, n\u00e4eb ohtusid ja samal ajal teab, et v\u00e4ikeriigi jaoks on v\u00e4\u00e4rtused elluj\u00e4\u00e4mise t\u00f6\u00f6riistad.<\/p>\n
Nagu \u00fctles president Lennart Meri: “V\u00e4ikeriigi suurim j\u00f5ud on tema moraalne autoriteet.” See ei ole poeetiline kujund. See on strateegiline t\u00f5de.<\/p>\n
Me elame maailmas, kus teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel loodud rahvusvaheline kord mureneb meie silme all. Reegleid, mis pidid kaitsma n\u00f5rgemaid, rikutakse karistuseta. J\u00f5udu kasutatakse taas piiride muutmiseks. Autoritaarsed riigid r\u00e4\u00e4givad \u00fcha avalikumalt, et demokraatia on n\u00f5rkus ja vabadus on luksus.<\/p>\n
Venemaa vallutuss\u00f5da rahu vastu Euroopas nihkub juba varsti viiendasse aastasse, kusjuures Ukraina riigi h\u00e4vitamist alustasid nad 12 aastat tagasi. Venemaad selles s\u00f5jas toetav Hiina kujundab samm-sammult maailmakorda, kus inim\u00f5igused on sisek\u00fcsimus ja j\u00f5upositsioon annab \u00f5iguse. L\u00e4his-Idas ja Ida-Aasias kuhjuvad pinged, mis v\u00f5ivad kiiresti laieneda. Tehnoloogiline revolutsioon \u2013 tehisintellekt, kvantarvutid, autonoomsed relvad \u2013 muudab konfliktide ja s\u00f5ja olemust kiiremini, kui meie institutsioonid suudavad kohaneda.<\/p>\n
See k\u00f5ik kokku t\u00e4hendab: maailm on sisenenud korratuse ajastusse. Sellises maailmas on v\u00e4ikeriigi suurim viga uskuda, et torm m\u00f6\u00f6dub meist.<\/p>\n
P\u00e4rast iseseisvuse taastamist oli Eesti valik lihtne ja kompromissitu: mitte kunagi enam \u00fcksi. See t\u00e4hendas meie liitumist NATO, Euroopa Liiduga ning kuulumist vabade riikide poliitilisse kogukonda. Aga “mitte kunagi enam \u00fcksi” ei ole seisund, vaid igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Liitlasruumi hoidmine ja tugevdamine ei ole abstraktne m\u00f5iste. Liitlased on suhted, mida tuleb hoida. Usaldus, mida tuleb kinnitada ja panus, mida tuleb anda. Seet\u00f5ttu on Eesti otsus investeerida alates sellest aastast \u00fcle viie protsendi SKP-st riigikaitsesse, tugevdada oma kaitsev\u00f5imet ja v\u00f5tta vastu liitlasv\u00e4gesid mitte ainult s\u00f5jaline, vaid s\u00fcgavalt poliitiline s\u00f5num: me oleme t\u00f5siseltv\u00f5etav liitlane.<\/p>\n
Eesti suurimaks v\u00e4lispoliitiliseks v\u00e4ljakutseks murdeajastu tingimustes on teha k\u00f5ik, et meie piiridelt vaenlast heidutav liitlasruum ei n\u00f5rgeneks ega laguneks. See on meiega sarnaselt m\u00f5tleva P\u00f5hjala ja Balti ruumi \u00fchine tahe.<\/p>\n
“USA on praegu l\u00e4bimas enda 250-aastases ajaloo \u00fcht suurimat sisemist muutumist, millel paratamatult on m\u00f5jud ka nende liitlastele.”<\/p>\n
Eesti iseseisvuse taastamine ning hilisem meie julgeoleku tugevdamine NATO laienemise kaudu poleks olnud v\u00f5imalik ilma Ameerika \u00dchendriikide toetuse ja rahvusvahelise tegevuseta. USA on praegu l\u00e4bimas enda 250-aastases ajaloo \u00fcht suurimat sisemist muutumist, millel paratamatult on m\u00f5jud ka nende liitlastele.<\/p>\n
Me teame, kui kaalukas on USA roll olnud ja on ka j\u00e4tkuvalt vaba maailma kaitsel, kuid me peame olema ausad: muutunud maailmas ei ole USA-l \u00fcksinda enam v\u00f5imalik t\u00e4ita rolli, mille nad ise v\u00f5tsid teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pul.<\/p>\n
Meie maailma \u00fchised vastased tahavad n\u00e4ha Euroopa ja Ameerika t\u00fclli p\u00f6\u00f6ramist ja USA lahkumist Euroopast. See avaks Hiina kaitsva selja taga tegutsevale Venemaale parima v\u00f5imaluse oma kauaaegse strateegilise unistuse elluviimiseks, julgeolekupoliitilise kontrolli saavutamiseks kogu Euroopa \u00fcle. See t\u00e4hendaks Eestile ja teistele Venemaa piirialadel asuvatele riikidele eksistentsiaalse ohu kasvu kriitilisele tasemele.<\/p>\n
Seep\u00e4rast ei ole Eesti huvi ei idealiseerida ega dramatiseerida Ameerikat. Eesti huvi on hoida Ameerika \u00dchendriigid v\u00f5imalikult s\u00fcgavalt Euroopa julgeolekusse seotuna, s\u00f5ltumata sellest, milline administratsioon teostab v\u00f5imu.<\/p>\n
Eesti v\u00e4lispoliitilises tegevuses t\u00e4hendab see kolme asja. Esiteks peab Eesti j\u00e4tkuvalt olema usaldusv\u00e4\u00e4rne ja tugev NATO liitlane, kes panustab rohkem, mitte v\u00e4hem. Teiseks peab Eesti t\u00f6\u00f6tama koos Euroopa liitlastega selle nimel, et Euroopa kaitsev\u00f5ime kasv v\u00e4hendaks koormust Ameerikale, mitte ei asendaks Ameerikat.<\/p>\n
Kolmandaks peab Eesti peab igal tasandil \u2013 poliitilisel, s\u00f5jalisel ja \u00fchiskondlikul \u2013 r\u00e4\u00e4kima Washingtoniga ausat keelt. Ameerika \u00dchendriikide kohalolek Euroopas ei ole heategevus, vaid investeering USA enda julgeolekusse. Euroopale selja p\u00f6\u00f6ramine oleks v\u00f5rdeline strateegilise enesetapuga. NATO on Ameerika \u00dchendriikide jaoks j\u00f5uv\u00f5imendi. Euroopa on Ameerika strateegiline tagala. Ja Eesti on selle liitlassuhte eesliin.<\/p>\n
Murdeajastu tingimustes on Euroopa riigid olemusliku valiku ees, kas kujuneda \u00fchtse kontinendina geopoliitiliseks m\u00f5jutajaks v\u00f5i marginaliseeruda sisemistes vastuoludes geopoliitiliseks objektiks, kelle tuleviku \u00fcle otsustavad teised.<\/p>\n
Kui Euroopa Liit tahab t\u00f5usta geopoliitilise tegija klassi, peab ta tegema valikuid, mis on poliitiliselt rasked, kuid strateegiliselt v\u00e4ltimatud. K\u00f5ige kriitilisem on siin k\u00fcsimus, kas Euroopa suudab kontinenti laastava s\u00f5ja v\u00f5ita v\u00f5i surub agressor Ukrainale ja seel\u00e4bi kogu Euroopale peale alandava, eba\u00f5iglase ning eksistentsiaalset ohtu sisaldava rahu tervetele Euroopa rahvastele, sealhulgas meile, Eestile.<\/p>\n
Venemaa esmaseks strateegiliseks eesm\u00e4rgiks on Ukraina riigi ja suver\u00e4\u00e4nsuse h\u00e4vitamine ning vaatamata suurtele kaotustele ega niinimetatud rahuk\u00f5nelustele ei ole ta sellest sihist loobunud. 2021. aasta l\u00f5pul tegi Venemaa k\u00f5igile mustvalgelt selgeks veel teisegi strateegilise eesm\u00e4rgi, milleks on kogu euroatlantilise julgeolekuarhitektuuri ehk NATO h\u00e4vitamise.<\/p>\n
Kui Euroopa tahab olla tegija ning muutuva maailmakorra s\u00f5nastaja, peame iga p\u00e4ev endalt k\u00fcsima, kas me oleme teinud piisavalt, et aidata Ukrainal ja kogu Euroopal s\u00f5da v\u00f5ita. Ja kui me k\u00fcsime seda n\u00fc\u00fcd, siis vastus on kahjuks ei. Me ei ole teinud piisavalt selleks, et sundida Venemaad oma eesm\u00e4rkidest loobuma. Me ei ole teinud piisavalt, et p\u00e4\u00e4sta Ukraina elanikke genotsiidim\u00f5\u00f5tmetes v\u00e4givalla eest. Me ei ole teinud piisavalt, et taastada Euroopa riikide s\u00f5jaline v\u00f5imekus ajal, kui meie vaenlane mitte \u00fcksnes ei plaani meid h\u00e4vitada, vaid tegutseb iga p\u00e4ev selle nimel.<\/p>\n
“Me peame tegema strateegilise p\u00f6\u00f6rde, mille keskmes peab olema Euroopa, sealhulgas Ukraina, \u00fchine v\u00f5idutahe.”<\/p>\n
On h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne, kui meie m\u00f5tetes on pelgalt k\u00fc\u00fcniline arvestus, et iga p\u00e4ev, mis on v\u00f5idetud Ukraina s\u00f5durite elu ja rahva kannatuste hinnaga, on p\u00e4\u00e4stev paus Euroopale ja vabale maailmale. Sellise hoiakuga liigume kiiresti halvima tagaj\u00e4rje suunas. Me peame tegema strateegilise p\u00f6\u00f6rde, mille keskmes peab olema Euroopa, sealhulgas Ukraina, \u00fchine v\u00f5idutahe.<\/p>\n
Euroopa peab looma reaalse ja heidutava s\u00f5jalise v\u00f5imekuse, mille aluseks on tahe kaitsta \u00fchiseid v\u00e4\u00e4rtusi \u00fcksk\u00f5ik millise vaenlase vastu. Agressoriga dialoogi otsimine on tupiktee ja t\u00f6\u00f6tab vastu Euroopa geopoliitiliste eesm\u00e4rkide saavutamisele.<\/p>\n
Euroopa P\u00f5hjala riigid, v\u00f5i kui soovite Uue P\u00f5hjala riigid, sealhulgas siis Eesti, peavad v\u00f5tma initsiatiivi ja s\u00f5nastama koos tegevuskavaga strateegilise eesm\u00e4rgi kogu Euroopa kui geopoliitilise m\u00f5jukeskuse saavutamiseks. Tee selle eesm\u00e4rgini peab sisaldama majandus- ja julgeolekupoliitika sidumist \u00fcheks tervikuks alates kapitaliturust kriitiliste tarneahelateni ning tehisintellektist ja pooljuhtidest energeetikani.<\/p>\n
Euroopa riigid peavad v\u00f5tma pikaajalise vastutuse \u00fchtse ja vaba Euroopa piiride, sealhulgas Ukraina kaitsel ka siis, kui Ameerika \u00dchendriikide strateegiline fookus on k\u00f5ikuv v\u00f5i keskendub rohkem Vaikse ookeani piirkonda.<\/p>\n
Eesti huvi on selge. Me vajame tugevat Euroopa Liitu, kes suudab koos NATO-ga heidutada \u00fcksk\u00f5ik millist ohtu, toetada Ukrainat Venemaa t\u00f5rjumisel v\u00f5iduka rahuni ja seista demokraatliku maailma \u00f5iguste kaitsel.<\/p>\n
Ukraina ei ole ainult Ukraina k\u00fcsimus. Ukraina on test. Test sellele, kas agressioon tasub end \u00e4ra. Test sellele, kas j\u00f5uga saab Euroopas piire muuta. Test sellele, kas v\u00e4ikeriigil on \u00f5igus eksisteerida ka siis, kui suur naaber seda ei tunnista.<\/p>\n
Eesti vastus sellele testile on olnud algusest peale selge ja \u00fchem\u00f5tteline. Me toetame Ukrainat kuni v\u00f5iduni, mis taastab Euroopas \u00f5iglase ja kestliku rahu. Me teeme seda mitte seet\u00f5ttu, et see oleks lihtne. Mitte seet\u00f5ttu, et see oleks odav. Vaid seet\u00f5ttu, et alternatiiv oleks meile kordades kallim.<\/p>\n
Kui Venemaa pole huvitatud rahust, nagu on n\u00e4idanud terve aasta v\u00e4ldanud niinimetatud rahuk\u00f5nelused, ega Ukraina suver\u00e4\u00e4nsuse austamisest, ei peatu ta Ukrainas. Seda teavad k\u00f5ik meie liitlased.<\/p>\n
Seep\u00e4rast peab Eesti j\u00e4tkama ise ja innustama liitlasi suurendama s\u00f5jalist abi Ukrainale, karmistama sanktsioone Venemaa ja tema toetajate vastu, isoleerima vallutuss\u00f5da pidav Venemaa rahvusvahelisel areenil ning hoidma selget s\u00f5numit, et agressioon ega s\u00f5jakuriteod ei normaliseeru.<\/p>\n
Eesti v\u00e4lispoliitika seisneb \u00fchtsuses, m\u00f5tteselguses, j\u00e4rjekindluses ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses. Meie h\u00e4\u00e4l loeb siis, kui see on koosk\u00f5las meie tegudega. Seet\u00f5ttu on erakondade \u00fclene \u00fcksmeel v\u00e4lispoliitika p\u00f5hisuundades Eesti strateegiline vara.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et meil ei v\u00f5iks olla erimeelsusi. See t\u00e4hendab, et eksistentsiaalsetes k\u00fcsimustes seisame koos. Ja eksistentsiaalne k\u00fcsimus on lihtne: kas Eesti j\u00e4\u00e4b vabaks, iseseisvaks ja demokraatlikuks riigiks?<\/p>\n
Vastus on selge: jah. Aga ainult siis, kui me ei anna murdeajastu maailmas \u00e4ra oma kompassi. See kompass on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine realism. Soov elada maailmas, kus suver\u00e4\u00e4nsus ei ole vahetusraha. Kus vabadus ei ole privileeg. Kus j\u00f5ud ei anna \u00f5igust. See on Eesti elluj\u00e4\u00e4misstrateegia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailm on j\u00f5udnud punkti, kus v\u00e4ikeriikide saatus ei s\u00f5ltu enam ainult oskusest hinnata j\u00f5uvahekordi, vaid ka julgusest oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":109910,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,28,29,878,54,19,25,4624,1049,23,24,262,22,325,20,5843,96,30],"class_list":["post-109909","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marko-mihkelson","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikaitse","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-venemaa","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116085400805225185","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109909","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=109909"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/109909\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/109910"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=109909"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=109909"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=109909"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}