Kui 2020. aastate alguses oli lootus, et Eesti energeetika on murdepunktis, meie inimesed, ettev\u00f5tjad ja kogukonnad olid valmis panustama energiap\u00f6\u00f6rdesse, mis looks tulevikukindlama majanduse ja leevendaks survet loodusele, siis n\u00fc\u00fcd, aastal 2026, peame tunnistama, et lisaks \u00fchele raisatud energeetika k\u00fcmnendile oleme kaotamas ka teist.<\/p>\n
P\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse ja taastuvenergia arendamise k\u00f5ikuval kursil laveerides on valitsus loonud olukorra, kus ebaselgus on muutunud uueks normiks, mitte ajutiseks \u00fcleminekuks. See t\u00e4hendab investeeringute seiskumist, ettev\u00f5tjate k\u00f5hklusi ja tarbijate lootusetust. Need on m\u00e4rgid, et Eesti energiapoliitikat pole juba pikka aega juhitud.<\/p>\n
Devalveerunud eesm\u00e4rgid ja hajunud suund<\/p>\n
Veel m\u00f5ni aasta tagasi lubati, et Eesti elektrienergia on 2030. aastaks t\u00e4ielikult taastuv. Praegu r\u00e4\u00e4gib sama valitsus “paindlikkusest” ja “v\u00f5imalikust vajadusest” kasutada p\u00f5levkivi veel aastak\u00fcmneid, manades uueks prioriteediks tuumaenergia.<\/p>\n
S\u00f5num on selge: lubadused pole t\u00f5siseltv\u00f5etavad ja pikaajalised sihid pole poliitilise oportunismi eest kaitstud. See loob viljaka pinnase populistidele ning kohalikele konjunkturistidele, kes iga taastuvenergia initsiatiivi tuleriidale tuues kohalikud juhid pantvangi v\u00f5tavad.<\/p>\n
Vallavanematele ja volikogude juhtidele on valitsus vabandused kandikul ette kandnud: “\u00e4sja valitsuselt heakskiidu saanud energiamajanduse arengukavas (ENMAK) on riik loobunud eesm\u00e4rgist katta 2030. aastal kogu tarbitud elekter taastuvatest allikatest.”<\/p>\n
Sotsiaaldemokraadid on riigi enda tellitud uuringute tulemustele tuginedes selgelt \u00f6elnud, et taastuvenergia peab olema Eesti energiapoliitika selgroog. Me vajame kodumaiseid tuule- ja p\u00e4ikeseparke, hajuslahendusi kogukondades ning energiasalvestuse v\u00f5imekust. SDE on oma programmis kinnitanud taastuvenergiale \u00fclemineku 2030. aastaks, elektriv\u00f5rgu kohandamise ning kodude elektritootjana 30 kW ulatuses liitumise soodustamist. See pole utoopia, see on tahte ja j\u00e4rjepidevuse k\u00fcsimus.<\/p>\n
Segane s\u00f5num peletab investeeringuid<\/p>\n
Valitsuse suutmatuse hind on k\u00f5rge. Kui majanduses puudub selge suund, l\u00e4hevad investeeringud mujale.<\/p>\n
Eesti on muutumas taastuvenergeetika arendustele ebaatraktiivseks turuks, sest poliitiline risk on liiga suur. 2023. aastal antud lubadusi ei peeta ja selle p\u00e4ikeseringi ajal me \u00fchtegi uut tuuleparki Maarjamaal ei n\u00e4e. Miks peaks \u00fckski ettev\u00f5te panustama tuule- v\u00f5i p\u00e4ikeseparki, kui samaaegselt lobistab valitsus tuumaenergia suunal, mille rajamine v\u00f5tab heal juhul aastak\u00fcmneid ning mille \u00e4rimudel on ebakindel ja karjub riigiabi j\u00e4rele?<\/p>\n
Kas t\u00f5esti on valitsuse visioon lasta k\u00f5igil j\u00e4nestel joosta ja vaadata, kes esimesena fini\u0161isse j\u00f5uab? Strateegilises juhtimises nimetatakse seda lahustunud fookuseks ja see on retsept l\u00e4bikukkumiseks.<\/p>\n
Poliitiline peataolek maksab k\u00e4tte\u00a0<\/p>\n
Valitsuse viimaste kuude otsused alates maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisest kuni \u00fcldiste maksutulude v\u00e4hendamiseni on viinud riigieelarve s\u00fcgavale defitsiiti. Selle katteks pole valitsus v\u00e4hendanud ebavajalikke kulusid ega suurendanud strateegilisi tulubaase, vaid l\u00e4inud lihtsama vastupanu teed ja k\u00e4rpinud tulevikku suunatud investeeringuid.<\/p>\n
“Samal ajal plaanitakse hakata mehitama t\u00e4iesti uut osakonda tuumaenergia reguleerimiseks, kuid reguleerimist vajavaid jaamu ei pruugigi kunagi tulla.”<\/p>\n
Kannatavad just need valdkonnad, mis peaksid olema Eesti kestlikkuse ja majandusliku konkurentsiv\u00f5ime aluseks. Kliimaministeeriumil on piiratud v\u00f5imalused taastuvenergia taristu ja salvestusv\u00f5imekuse arendamiseks ning samal ajal on koomale t\u00f5mmatud ka regionaalarengu eelarveid, mis on kriitilised kohaliku majanduse, ettev\u00f5tluse ja t\u00f6\u00f6kohtade seisukohalt. Samal ajal plaanitakse hakata mehitama t\u00e4iesti uut osakonda tuumaenergia reguleerimiseks, kuid reguleerimist vajavaid jaamu ei pruugigi kunagi tulla.\u00a0<\/p>\n
Kuigi peaministri portfell on Reformierakonnas k\u00e4es olnud juba viimased viis aastat ning energeetika eest vastutava ministri portfell neli aastat, ei allu Eesti energiapoliitika \u00fchtsele juhtimisele. See on laiali m\u00e4\u00e4ritud m\u00f6\u00f6da erinevaid ministeeriume, mille vahel puudub selge t\u00f6\u00f6jaotus, strateegiline koordineerimine ja poliitiline vastutus.<\/p>\n
Kliimaministeerium ainult r\u00e4\u00e4gib taastuvenergia eesm\u00e4rkidest, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium haldab energiav\u00f5rke, rahandusministeerium teeb investeerimisotsuseid ning valitsuse tasandil ringleb tuumajaama narratiiv ilma igasuguse mandaadi v\u00f5i otsuseta. See pole muidugi uudis, sama sedastas riigikontroll oma 2023. aasta raportis<\/a>.<\/p>\n Powerpoint kannatab k\u00f5ike<\/p>\n Majanduse konkurentsiv\u00f5ime ja energiajulgeolekuga tegelemise asemel valitseb ministeeriumide vaheline segadus ja erakondlik sigrimigri. \u00dches nurgas arutatakse, kuidas hoida p\u00f5levkivi t\u00f6\u00f6s, teises peetakse tuumajaama pressikonverentse ning kolmandas \u00fcritatakse veel p\u00e4\u00e4sta taastuvenergia usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Ja keegi ei tea, kes vastutab.<\/p>\n Selline killustatus t\u00e4hendab, et valitsusel on l\u00e4bim\u00f5eldud energiapoliitika asemel hulk omavahel konkureerivaid jutupunkte. Eestis ei vea energiap\u00f6\u00f6ret praegu strateegiline juhtimine ega poliitiline tahe, seda veavad tujud, ministeeriumide piiratud mandaadid ja erakondlikud mikrokalkulatsioonid.\u00a0<\/p>\n Selline peataolek energeetikapoliitikas seab ohtu Eesti inimeste tuleviku ja lootused. Samal ajal kui majandust ja investeerimiskindlust r\u00e4sitakse populistlike lubadustega, mis on tehtud ilma sisulise rahalise katteta, r\u00e4\u00e4gib valitsus, kuidas tuumajaama ehitamise arutelud “liiguvad edasi” \u2013 paberil ja Powerpointis.<\/p>\n Taastuvenergia on majanduslik ja sotsiaalne v\u00f5imalus<\/p>\n