Ven\u00e4j\u00e4n laaja-alainen vaikuttaminen Suomeen 2000-luvulla: Pehme\u00e4sti pedattu mutta kova nukkua<\/a>), mis k\u00e4sitleb ajavahemikku aastast 2000 kuni 2022 ja sellele ma tuginengi.<\/p>\n\u00dcllitise autorid m\u00e4rgivad, et piiratud levikuga dokumentidele neil juurdep\u00e4\u00e4su ei olnud, tugineti avalikele allikatele ja intervjuudele. Ning paljuski kasutamata on ka sotsiaalmeedia. Ja kohe tahan esile tuua \u00fche seiga, mis ka uuringus \u00e4ra m\u00e4rgitud. Nimelt soomlaste kahetasandiline suhtumine Venemaasse.<\/p>\n
Ametlikul tasandil v\u00f5idi olla m\u00f5istvad, majanduse vallas v\u00f5idi teha koost\u00f6\u00f6d, kuid sama ajal valmistuti pidevalt \u00fcheks ja ainsaks ohuks, uueks v\u00f5imalikuks r\u00fcnnakuks idapiiri tagant. Kui palju sellel poliitikute vaikivat toetust oli, ei oska \u00f6elda, kuid teadlikud pidid nad sellest olema. \u00dcldistavalt m\u00e4rgitakse, et Vene m\u00f5ju Soomes oli lai, kuid mitte eriti s\u00fcgav.<\/p>\n
Viimaste aastak\u00fcmnete Soome-Vene suhetes oli kaks murrangulist s\u00fcndmust. \u00dcks oli 2014 Krimmi annekteerimine, kuigi selle j\u00e4relgi j\u00e4tkus veel koost\u00f6\u00f6 ja pehme suhtumine. Teine ja asju paika panev oli aga suurs\u00f5ja algus Ukraina vastu 2022.<\/p>\n
Soome j\u00e4rgis kaua niinimetatud pikka joont suhetes idanaabriga ja selle aluseks oli soov kindlustada enese seisundit. Samal ajal Venemaa suhtumist Soome m\u00f5jutasid laiemad eesm\u00e4rgid Euroopas. Soome oli \u00fcks piirinaabreid ja kuigi ta ei olnud m\u00f5jutegevuse keskmes, n\u00e4hti temas Euroopa riiki, kes naabrina peaks Moskva huve arvesse v\u00f5tma.<\/p>\n
N\u00f5ukaajast j\u00e4\u00e4nud harjumuse turvil p\u00fc\u00fcti m\u00f5jutada Soome sise- ja v\u00e4lispoliitikat. N\u00f5ukogude ajast erinevalt taandusid aga senised kolmel tasandil toiminud suhted, mis k\u00e4isid luureametkondade, diplomaatia ja erakondade kaudu, tavaliseks asjaajamiseks poliitiliste liidrite ja valitsuste esindajate vahel.<\/p>\n
Kui Venemaa jaoks oli Soome endiselt vaid \u00fcks naaberriik teiste seas, siis Soome jaoks oli Venemaa julgeolekupoliitika keskne k\u00fcsimus. Oma ametiajal toonitasid nii president Tarja Halonen kui kuni 2022. aastani ka Sauli Niinist\u00f6 usalduslike otsesuhete keskset rolli. 2014. aasta s\u00fcndmuste j\u00e4rel hakkas Soome varasemast enam toonitama dialoogi t\u00e4htsust l\u00e4\u00e4ne ja Venemaa vahel, kuigi toon oli muutunud. Suurs\u00f5ja algus Ukraina vastu ja Soome liitumine NATO-ga t\u00f5id murrangu nii Soome kui ka Venemaa suhtumises.<\/p>\n
Helsingis ollakse teadlikud, et Venemaa k\u00e4sitleb Soome suunda v\u00f5imaliku s\u00f5jategevuse piirkonnana ja Moskval on selleks operatiivplaanid, \u00fcksused, juhtimisstruktuur ja muud s\u00f5jalised v\u00f5imekused.<\/p>\n
Hiljutine uudis Petroskois paikneva s\u00f5jav\u00e4ebaasi kohendamisest on selle j\u00e4rjekordne kinnitus. See ei ole pelgalt viimase aja n\u00e4htus, kuna Soome l\u00e4hinaabruse alad, arktiline piirkond muutus Venemaale strateegiliselt t\u00e4htsamaks. 2000. aastate l\u00f5pus n\u00e4itas Venemaa \u00fcles huvi ka \u00fchiste s\u00f5jav\u00e4e\u00f5ppuste korraldamiseks, kuid Soomel j\u00e4tkus k\u00fclma pead need plaanid tagasi l\u00fckata.<\/p>\n
2015. aastal n\u00e4itas Venemaa oma v\u00f5imalusi, saates Soome piirile hulgaliselt turvapaigataotlejaid kolmandatest maadest. Selleks ajaks oli soomlaste teadvusesse j\u00f5udnud ka probleem Venemaa kodanikest kinnisvaraomanikega. Poliitilisel tasandil olnud see teemaks juba enne 2010. aastat. 2019. aastal v\u00f5eti vastu seadus kinnisvaraomandi j\u00e4relevalvest ja mullu karmistati seda nii, et r\u00fcndes\u00f5da pidavate ja ohtu kujutavate riikide kodanikel keelati kinnisvaraostud Soomes. Meilegi tuttav teema.<\/p>\n
Infos\u00f5jast nii palju, et Soome liitumisel NATO-ga kasvas soomlasi laimavate lugude \u00fcllitamine Vene meedias, kuigi seda oli olnud ka varem. Palju hakati kasutama ajaloolisi v\u00f5ltsinguid, millest oleme taustajuttudes juba varem r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n
“Ajalooliselt ja v\u00e4lispoliitiliselt oldi s\u00f5ltuvusega Venemaast nii energeetikas kui ka majanduses harjutud.”<\/p>\n
Majanduse vallas on jutuks olevas uuringus mitmeid n\u00e4iteid sellest, kuidas pehme suhtumine idanaabrisse tekitas s\u00f5ltuvust, mis oli visa kaduma. Riskid olid teada, kuid neid ei v\u00f5etud arvesse. Ajalooliselt ja v\u00e4lispoliitiliselt oldi s\u00f5ltuvusega Venemaast nii energeetikas kui ka majanduses harjutud.<\/p>\n
Soome p\u00fc\u00fcdis kuni 2016. aastani kasvatada Vene energiakandjate importi ja energiafirma Fortum investeeris ulatuslikult Vene energeetikasse kuni\u00a0 aastani 2017. Tippajal tootis Fortum kaheksa protsenti Venemaa elektrienergiast ja oli keskne tegija Vene-Saksa gaasi\u00e4ris, olles seotud ka Nord Stream gaasijuhtmega. Tulemuseks oli Vene suurs\u00f5ja alguse j\u00e4rel kahjum 7 kuni 11 miljardit eurot. J\u00e4tan k\u00f5rvale Fennovoima tuumajaama hanke venelastega, mis alles 2022. aastal t\u00fchistati.<\/p>\n
Neis k\u00fcsimustes oli oma roll riigil ja poliitikutel. Endine peaminister Paavo Lipponen p\u00fc\u00fcdis omal ajal l\u00e4bi suruda plaani ehitada Venemaalt Soome naftatoru, kuid \u00f5nneks see ei teostunud. Ja p\u00e4rast valitsusjuhi ametit oli ta Nord Streami konsultant ning teenis sellega p\u00e4ris korralikult. Veel hiljuti teatas ta, et Soomes on liiga palju vingumist Venemaa teemadel. Ehk vanad harjumused ei roostu vahepealsetele arengutele vaatamata.<\/p>\n
Vene kirikul on Soomes suhteliselt v\u00e4ike m\u00f5ju, kuigi seda on siiski kasutatud. Venemaal on olnud raskusi kaasmaalaste ehk Soome venekeelse elanikkonna instrumentaliseerimisega. Neid on p\u00f5hjanaabrite juures umbes 80 000, kuid see on kirju seltskond.<\/p>\n
Venemaa on p\u00fc\u00fcdnud imbuda vene diaspoora kohalikesse \u00fchendustesse ja m\u00f5nel pool on see \u00f5nnestunud. Katseid on ka kaasmaalaste v\u00e4rbamiseks. Venekeelseid p\u00fc\u00fctakse m\u00f5jutada nende omas keskkonnas, kuna Moskva arvates ei ole soovitav, et nad integreeruksid asukohariigi \u00fchiskonda. Ehk sama, mis Eestis. Ja muide, kriitiline viide on ka Balti riikidele, kust kaudu k\u00e4inud Vene rahapesu ja kus kaitsev\u00f5imet hakati t\u00f5eliselt arendama alles aastal 2014.<\/p>\n
Uurimusest saab teha \u00fcldistavaid j\u00e4reldusi. \u00dcks neist on, et s\u00f5ltuvust ei tasu mingil suunal liiga suureks muuta. Praegusel ajal tasub seda silmas pidada ka suhetes USA-ga. Euroopas laiemalt ja ka meil eraldi v\u00f5etuna on palju inimesi, kes on harjunud lootma, eriti julgeoleku vallas, liigselt USA-le. Sellestki m\u00f5tteviisist oleks targem loobuda, ka neil, kellel see veel s\u00e4ilinud on.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soome suhteid Venemaaga on m\u00f5jutanud mitmed tegurid. Palju on r\u00e4\u00e4gitud liigsest pehmusest ja m\u00f5istvast suhtumisest idanaabrisse, eelk\u00f5ige mitmete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,45613,4271,4273,21,28,29,95,54,19,25,51,21227,1049,113,52268,23,24,262,22,20,96,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-110126","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fortum","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-saksamaa","tag-sauli-niinisto","tag-soda","tag-soome","tag-tarja-halonen","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110126","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=110126"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110126\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=110126"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=110126"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=110126"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}