{"id":110303,"date":"2026-02-17T17:42:09","date_gmt":"2026-02-17T17:42:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/110303\/"},"modified":"2026-02-17T17:42:09","modified_gmt":"2026-02-17T17:42:09","slug":"arvi-hamburg-tombetuultes-voi-tuulevaikuses-energeetika-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/110303\/","title":{"rendered":"Arvi Hamburg: t\u00f5mbetuultes v\u00f5i tuulevaikuses energeetika | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Energiateemad on kuumad, kuid mitte niiv\u00f5rd, et ilm soojaks k\u00fctta ja hinda alandada, seep\u00e4rast j\u00e4tkame.<\/p>\n<p>Enamuses teemakohastes artiklites pahandatakse, et energeetikas valitseb otsustamatus. Ajakirjanik Mikk Salu anal\u00fc\u00fcsiv artikkel &#8220;Eesti energeetika on kultuuris\u00f5jas&#8221;1 17. jaanuaril Postimehes sisaldab kriitikat, et valitsus ei j\u00e4tka 2023. aastal aprillist alustanud Kaja Kallase valitsuse energiamajanduse \u00fcmberkorraldamise entusiastlikku kava. Samas on kirjas, et toonane Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioonivalitsus uskus ja m\u00fc\u00fcs oma energeetikavisiooni, mis n\u00fc\u00fcd enam ei kehti.<\/p>\n<p>L\u00f5he parteiprogrammiliste tulevikuteooriate ning p\u00e4ris elu vahel on k\u00e4risenud suureks. Viidatud artiklis nendib Jevgeni Ossinovski, et kolm aastat tagasi riigikogu 68 saadiku toetusel v\u00f5imule tulnud valitsuse poliitiline mandaat oli tugev, nagu ka eesm\u00e4rgid, kuid n\u00fc\u00fcdseks on nii mandaat kui ka reiting l\u00e4inud.<\/p>\n<p>Olgu mandaadi ja reitingu seis poliitikute eneseanal\u00fc\u00fcsi teema, kuid kas valimiseelse agitatsiooniga saavutatud 2\/3 h\u00e4\u00e4lteenamus riigikogus annab ka rahvaesindajatele piisavad teadmised ja kogemused energiapoliitika kujundamiseks, on enam kui k\u00fcsitav.<\/p>\n<p>Vastuse leiame Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppe2 (10. aprillil 2023) punktist 6 &#8220;Energia varustuskindlus ja roheenergia&#8221;3.<\/p>\n<p>Lugeja otsustagu, mis on parem, kas lubatu t\u00e4itmine v\u00f5i mittet\u00e4itmine:<\/p>\n<ul>\n<li>taastuvenergeetikaga seonduv on \u00fclekaalukas avalik huvi;<\/li>\n<li>ekspordime taastuvelektrit ja katame sellega hiljemalt aastaks 2030 100-protsendiliselt Eesti aastatarbimise;<\/li>\n<li>kiirendame meretuuleparkide rajamist ja toetame L\u00e4\u00e4nemere meretuuleparkide elektriv\u00f5rgu arendamist;<\/li>\n<li>langetame 2023. aasta jooksul anal\u00fc\u00fcsip\u00f5hised otsused energias\u00fcsteemi toimimiseks j\u00e4rgnevatel k\u00fcmnenditel.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Hilisemate &#8220;valitsusremontide&#8221; k\u00e4igus koostatud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusliidu alusleping4 (24.03.2025) lubab meile puhta, kindla ja taskukohase energiavarustuse, ning ettev\u00f5tjatele pikaajalise investeerimiskindluse.<\/p>\n<p>Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe5 (24.05.2025) lubab tagada:<\/p>\n<ul>\n<li>kohaliku tootmise ja v\u00e4lis\u00fchenduste abil konkurentsiv\u00f5imelise hinnaga varustuskindluse;<\/li>\n<li>juhitavate v\u00f5imsuste olemasolu, sh p\u00f5levkivijaamadega kuni uute juhitavate v\u00f5imsuste lisandumiseni;<\/li>\n<li>taastuvenergiaparkide suurema tootmisv\u00f5imekuse, biogaasi tootmise ja salvestuse ning meretuule turule toomise;<\/li>\n<li>tuumaenergeetika kasutuselev\u00f5tu eelduste loomise.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Lisaks eeltoodule fikseerib energiamajanduse korralduse seadus6 \u00a7 32 riikliku taastuvenergia eesm\u00e4rgi. Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia v\u00e4hemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest l\u00f5pptarbimisest. Elektrienergia summaarsest l\u00f5pptarbimisest moodustab taastuvenergia v\u00e4hemalt sada protsenti ja soojuse summaarsest l\u00f5pptarbimisest v\u00e4hemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab v\u00e4hemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.<\/p>\n<p>Kuidas l\u00e4ks aastal 2025<\/p>\n<p>Kliimaministeerium koostas energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) kolmandat versiooni, kuid valitsuserakondade juhid otsustasid ise energiapoliitikat kujundada, teatades 26. jaanuaril, et energeetika pikk plaan on olemas, meretuuleparkide toetuseks eraldab valitsus 2,6 miljardit eurot, rajatavad maismaa- meretuulepargid muudavad Eesti k\u00f5ige rohelisemaks riigiks Euroopas.<\/p>\n<p>Lihtne aritmeetika n\u00e4itas, et tarbijale langev tuuleelektri pikaajaline doteerimiskohustus pole sotsiaalmajanduslikult p\u00f5hjendatud. Kliimaminister Yoko Alender kinnitas 28. jaanuaril7, et energeetikakava kinnitamisele eelnesid sisukad arutelud nii valitsuse liikmete kui ka pankade ja arendajate esindajatega. Vastuargumentide &#8220;nullimiseks&#8221; v\u00e4ideti, et avalikkuses on valeandmed, valitsusel on k\u00f5ik vajalikud ja \u00f5iged arvutuste p\u00f5hised andmed olemas, aga neid me ei avalikusta.<\/p>\n<p>Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets t\u00f5des oma ametisoleku viimasel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval 31. jaanuaril saates &#8220;Uudis +&#8221;8, et viimase paari aasta energeetikaotsused l\u00e4htuvad taastuvenergia riiklikust eesm\u00e4rgist katta 2030. aasta bilansis sisemaine elektritarbimine sajaprotsendiliselt taastuvelektriga, kuid siiski on oht, et taastuvelektrit ei j\u00e4tku.<\/p>\n<p>Peaminister Kristen Michal 7. veebruari manitsus, et v\u00f5ideldes tuuleparkide vastu v\u00f5ideldakse kalli elektri poolt9 polnud piisavalt argumenteeritud ja pigem suurendas rahva vastuseisu kavandatud toetusskeemile. Arutelu l\u00f5petamiseks teatas peaminister 18. veebruaril Vikerraadios10: &#8220;Nii et \u00e4rme ela selles nii-\u00f6elda numbrimaagias&#8221;.<\/p>\n<p>Kolme koalitsioonierakonna juhi kinnitatud taastuvenergia poliitilise otsuse kohaselt on Eesti riik n\u00f5us meretuuleparkide arendajaile maksma toetust kokku 2,6 miljardi euro ulatuses, sellest tuleneva elektri l\u00f5pphinna kujunemise arvutused on olemas, kliimaministeeriumi prognoosi kohaselt maksab elekter 2035. aastal 14,9 senti kilovatt-tund.<\/p>\n<p>&#8220;Pikaajalise ja suuremahulise kohustuse panemine elektritarbijale sellises otsustusprotsessis on pehmelt \u00f6eldes vastutustundetu.&#8221;<\/p>\n<p>Kuu aega kuulsime valitsusliikmete vassimist, k\u00fcll r\u00e4\u00e4giti l\u00e4hteandmete paljususest, nende pidevast muutumisest ja hoopiski andmete puudumisest. K\u00f5ikv\u00f5imalike p\u00f5hjenduste v\u00e4ljam\u00f5tlemise fantaasia l\u00f5ppes 20. veebruaril, mil valitsus loobus oma poliitilisest nn pikast plaanist. Koalitsioonierakondade juhtide, valitsusliikmete k\u00e4itumine v\u00e4hendas oluliselt valitsuse usaldatavust. Pikaajalise ja suuremahulise kohustuse panemine elektritarbijale sellises otsustusprotsessis on pehmelt \u00f6eldes vastutustundetu.<\/p>\n<p>Energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) neljas versioon kohendati vastavalt muutunud olukorrale ning saadeti juulis koosk\u00f5lastusringile11. ENMAK 2035 15. juulil valminud neljas versioon on eesm\u00e4rgip\u00fcstituselt tarbijas\u00f5bralikum, kuid puuduvad eeldused ja mehhanismid eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks.<\/p>\n<p>Muutused meie \u00fcmber<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/82127933\/enefit-green\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Enefit Greeni<\/a> ja Sumitomo Corporationi koost\u00f6\u00f6 Liivi lahe meretuulepargi arenduses l\u00f5ppes12. J\u00e4\u00e4gu lugeja otsustada, kas meedias esitatud koost\u00f6\u00f6 l\u00f5ppemise p\u00f5hjendus, et &#8220;Eesti ei loonud meretuuleparkide tulekuks vajalikke tingimusi&#8221; l\u00e4htub ettev\u00f5tte \u00e4rihuvist v\u00f5i tarbija ootustest.<\/p>\n<p>Saksamaa kantsler Friedrich Merz on tunnistanud, et tuumajaamade sulgemine oli strateegiline viga. Selle tulemusel on n\u00fc\u00fcd Saksamaa maailma kallima energia riik13;14.<\/p>\n<p>USA administratsioon peatas15 k\u00f5igi praegu ehitamisel olevate suurte avamere tuuleparkide projektide f\u00f6deraalsed rendilepingud. \u00dcsna t\u00e4henduslik on Financial Timesi artikli &#8220;<a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120411294\/financial-times-meretuuleparkide-arendamine-kiratseb-projektid-kukuvad-jarjest-kokku\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Meretuuleparkide arendamine kiratseb, projektid kukuvad j\u00e4rjest kokku<\/a>&#8221; s\u00f5num, et ministeerium m\u00f5tles \u00fcmber ja seadis prioriteediks elektri hinna, mitte pargi enda.<\/p>\n<p>USA energeetikaministri Chris Wright energiapoliitiline prioriteet16 on energia kui rahvusliku julgeoleku ja inimkonna progressi eeldus. Ta soovitab toetuda usaldusv\u00e4\u00e4rsetele energiaallikatele nagu tuumaenergia, maagaas ja kivis\u00fcsi ning kiirendada tuuma- ja fossiilk\u00fctuste kasutamise tehnoloogiaid ning loobuda taastusenergia subsiidiumitest.<\/p>\n<p>Rootsi peatas 13 meretuulepargi arenduse17. Holland v\u00e4hendas 2040. aasta meretuuleparkide ehitamise kohustust18;19 kolmandiku v\u00f5rra, p\u00f5hjendades k\u00f5rgemate kulude ja oodatust madalama t\u00f6\u00f6stusliku elektritarbimisega. Leedu loobus meretuuleinvesteeringust20. Prantsuse Engie ja Portugali EDP Renewablesi \u00fchisettev\u00f5te Ocean Winds m\u00fc\u00fcs oma 49-protsendilise osaluse s\u00fcmboolse 500 euro eest Ignitisele, seejuures kompenseerib Ignitis partnerile seni tehtud kulutused.<\/p>\n<p>M\u00f5eldes eeltoodule v\u00f5iksime olla \u00fcsna rahul, et valitsus pole Kaja Kallase esimese valitsusaja koalitsioonileppe soovunelmaid suutnud t\u00e4ita. H\u00e4da on vaid selles, et ka midagi m\u00f5istlikku pole suudetud kavandada ega ellu viia.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on ka meil viimane aeg oma energiapoliitiliste otsuste m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsida ja kavandatu \u00fcmberhinnata. Peenh\u00e4\u00e4lestusest ei piisa, taastuvelektri sajaprotsendilise ideoloogilise eesm\u00e4rgi t\u00e4itmist\u00e4htaja vaid m\u00f5ningane edasinihutamine t\u00f5endab, et teiste riikide arusaamad, kogemused ja negatiivsed tulemused ei ole meile argumendiks oma tegevuste korrigeerimiseks.<\/p>\n<p>Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt r\u00e4\u00e4gib ikka odavast tuuleelektrist ja viimase 25 aasta k\u00f5ike k\u00fclmemast jaanuarist. Kas on t\u00f5esti meie kliimav\u00f6\u00f6ndis 7 v\u00f5i 8 k\u00fclmakraadiga talveilm midagi \u00fcleloomulikku.<\/p>\n<p>Jevgeni Ossinovski on veendunud, et k\u00e4esoleva aasta k\u00f5rget elektrihinda v\u00e4hendab tuuleparkide ehitus, kuigi teame ja oleme kogenud, et temperatuuri langedes v\u00e4heneb ka tuulekiirus. Eleringi andmetel21 oli k\u00e4esoleva aasta 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini Eestis \u00fclesseatud 710 MW elektrituulikute v\u00f5imsuse kasutustegur 0,2, perioodi keskmine t\u00f6\u00f6v\u00f5imsus 143,5 MW, maksimaalne 578,9 ja minimaalne -0,04 megavatti. P\u00e4ikeseparkide 1250 MW koguv\u00f5imsuse kasutustegur 0,008, keskmine t\u00f6\u00f6v\u00f5imsus 10,4 MW, maksimaalne 139,7 ning minimaalne 0 MW.<\/p>\n<p>Soome 9 433MW tuuleparkide reaalne t\u00f6\u00f6v\u00f5imsus oli vaid 430 megavatti ehk alla viie protsenti, kuna tuuleolud Balti mere regioonis on sarnased. Elektri hind 166,88 EUR\/MWh on v\u00f5rreldes eelmise aastaga (82,94 EUR\/MWh) kahekordne. See on \u00fchtlasi seni k\u00f5ige k\u00f5rgema elektrihinnaga jaanuar Eestis.<\/p>\n<p>Seni k\u00f5ige kallima elektrihinnaga jaanuarikuu oli energiakriisi alguses 2022. aastal, 144 eurot megavatt-tund. Naiivne on k\u00f5rget elektrihinda p\u00f5hjendada tuule- ja p\u00e4ikeseparkide v\u00e4hesusega, andes \u00fcldsusele m\u00f5ista, et me kodanikena ise oleme takistanud uute parkide rajamist. Kuigi teame ja n\u00e4eme, et olgu tuulikuid kuitahes palju, nappidel tuuleoludel on nende t\u00f6\u00f6v\u00f5imsus v\u00e4ike v\u00f5i puudub \u00fcldse. Aga nende investeeringud peab tarbija tagasi maksta s\u00f5ltumata nende toodangumahust.<\/p>\n<p>Pidevalt korratakse m\u00fc\u00fcti tuule- ja p\u00e4ikeseenergiast toodetud odavast elektrist. Jah, see ongi odav, kui tarbiksime seda elektrit tuuliku- v\u00f5i p\u00e4ikesepargi territooriumil v\u00f5i otseliiniga elektriv\u00f5rgu toeta ja siis, kui tuul puhub ja\/v\u00f5i p\u00e4ike paistab. Kui aga tarbida elektriv\u00f5rgu vahendusel, siis peab elektris\u00fcsteem muutma selle tarbijale n\u00f5uetekohaseks ning tagama tootmise ja tarbimise tasakaalu ning tegema lisakulutusi. Neid kulutusi n\u00e4eme n\u00fc\u00fcd elektriarvetel varustamiskindluse- ja tasakaalustamistasudena, millele lisandub veel taastuvenergia tasu, mis stimuleerib taastuvenergia v\u00f5imsusi rajama.<\/p>\n<p>&#8220;Elektri hind kujuneb regionaalsel turul, elektri koguhinna kujunemist saame paljuski ise juhtida.&#8221;<\/p>\n<p>Mida rohkem liitub elektriv\u00f5rguga ilmastikust s\u00f5ltuvat juhuslikku tootmist, seda suurem on elektri koguhinnas elektris\u00fcsteemi tasakaalustavate s\u00fcsteemiteenuste hind. Elektri hind kujuneb regionaalsel turul, elektri koguhinna kujunemist saame paljuski ise juhtida.<\/p>\n<p>Eesti ja Balti elektris\u00fcsteemi esmane \u00fclesanne on vajalike s\u00fcsteemiteenuste loomine. Selleks on juhitavad elektrijaamad, salvestus ja hajatootmise ja tarbimise agregeerimine. Nimetatute optimaalsel koostoimel on v\u00f5imalik saavutada tarbijale v\u00e4him v\u00f5imalik kulu.<\/p>\n<p>Juhitavad v\u00f5imsused jagunevad omakorda baaskoormuse katteks ja s\u00fcsteemi sagedusreservideks. Baaskoormuse katmiseks sobib usaldusv\u00e4\u00e4rsel ressursil p\u00f5hinev elektritootmine, praegu p\u00f5levkivi ja biomass, tulevikus tuumaelektrijaam(ad).<\/p>\n<p>Eeldusel, et CO2 kvoodimajandus j\u00e4\u00e4b praegusel kujul kehtima, v\u00f5imaldab vaid tuumajaam meie elektridefitsiiti lahendada, seni peavad t\u00f6\u00f6tama p\u00f5levkivijaamad. Ilmastikust s\u00f5ltuva elektritootmise k\u00f5ikumiste silumiseks vajame gaasielektrijaamu ja salvesteid.<\/p>\n<p>Tagasihoidliku salvestusmahuga akupangad on eelk\u00f5ige vajalikud p\u00e4evasiseste koormustippude ja tipuhindade silumiseks. Suurema salvestusmahuga vesisalvesti aga elektris\u00fcsteemi tasakaalu ja reservide tagamiseks. Hajatootjad ja tarbijad koonduvad agregaatori alla, kes juhib oma liikmete elektritootmist ja tarbimist vastavalt elektris\u00fcsteemi koormusele ning elektri hinnale, saades selle eest s\u00fcsteemihaldurilt tasu.<\/p>\n<p>McKincey energiapoliitika anal\u00fc\u00fcs &#8220;Global Energy Perspectives 2025&#8243;22 markeerib maailma energiapoliitika muutumise p\u00f5hjustena geopoliitiline ebakindluse ja rahvuslike huvide kasvu. Seet\u00f5ttu on meretuuleparkide ja rohelise vesiniku suured projektid Aasias, Austraalias, Euroopas ja Ameerika \u00dchendriikides t\u00fchistatud, edasi l\u00fckatud v\u00f5i v\u00e4hendatud ning 2030. aasta eesm\u00e4rke ei t\u00e4ideta. Riigid ja piirkonnad j\u00e4rgivad erinevaid trajektoore, mis p\u00f5hinevad kohalikel majandusoludel, ressursside k\u00e4ttesaadavusel ja t\u00f6\u00f6stusharude konkurentsiv\u00f5imel.<\/p>\n<p>Muutuvas maailmas peab ka Eesti oma energiapoliitika \u00fcmber hindama. Globaalse m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsita &#8220;\u00fclalt tulevate suuniste&#8221;, poliitikate ja loosungitega majandust, seda enam kapitalimahukat energiamajandust, ei ole v\u00f5imalik juhtida.<\/p>\n<p>Arengu mootoriks on alt \u00fcles toimis turg. Kestliku arengutee otsinguid ei tohi takistada &#8220;p\u00fchad puutumatud dogmad&#8221;, sh praegune elektrituru mudel, ega s\u00fcsinikukaubanduse korraldus.<\/p>\n<p>Enam kui paark\u00fcmmend aastat tagasi elektritootmise \u00fclej\u00e4\u00e4gis loodud muutuvkuludel p\u00f5hinev Nord Pool ei saagi ja algse p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgi tohigi v\u00f5imaldada investeeringuid elektritootmisse. Valikus on j\u00e4tkamine olemasolevas s\u00fcsteemis p\u00fc\u00fcdes erinevate toetusskeemidega elektridefitsiiti leevendada, muuta kogu s\u00fcsteemi \u00fclesehitust v\u00f5i luua l\u00e4hinaabritega omavaheline kauplemisreeglistik.<\/p>\n<p>Seades eesm\u00e4rgiks \u00fchiskonna kestlikkuse, rahvusliku rikkuse kasvatamise tehnoloogiad, sh. energiasisendite konkurentsiv\u00f5ime, on ka kodus tublisti m\u00f5ttet\u00f6\u00f6d, et luua selleks eeldused<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Energiateemad on kuumad, kuid mitte niiv\u00f5rd, et ilm soojaks k\u00fctta ja hinda alandada, seep\u00e4rast j\u00e4tkame. Enamuses teemakohastes artiklites&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":110304,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,52327,130,37,33,651,35,848,7275,35266,1849,9265,41136,7644,34,36,17140,646,6444,643,51,2596,3659],"class_list":["post-110303","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-arvi-hamburg","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-200","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-elektri-hind","tag-elektritootmine","tag-energeetika","tag-energiamajanduse-arengukava-2035","tag-energiapoliitika","tag-enmak","tag-estonia","tag-estonian","tag-koalitsioonilepe","tag-kristen-michal","tag-nord-pool","tag-reformierakond","tag-saksamaa","tag-taastuvenergia","tag-tuumaenergia"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116087209561915733","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110303","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=110303"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110303\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/110304"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=110303"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=110303"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=110303"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}