Christine Lagarde lahkub eeldatavalt Euroopa Keskpanga presidendi kohalt enne oma kaheksa-aastase ametiaja l\u00f5ppu, kirjutab Financial Times anon\u00fc\u00fcmsele allikale viidates. Tema ametiaeg pidanuks kestma 2027. aasta oktoobrini.<\/p>\n
2019. aasta novembris asus Lagarde Frankfurdis asuvat keskpanka juhtima. V\u00e4idetavalt soovib ta ametist lahkuda enne j\u00e4rgmise aasta aprillis toimuvaid Prantsusmaa presidendivalimisi.<\/p>\n
Allika s\u00f5nul tahab Lagarde varasema lahkumisega v\u00f5imaldada ametist lahkuval Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil ja Saksamaa liidukantsleril Friedrich Merzil leida uus juht \u00fchele Euroopa Liidu t\u00e4htsaimale institutsioonile. Praegu pole selge, millal t\u00e4pselt Lagarde ametist lahkub.<\/p>\n
Euroopa Keskpank (ECB) keeldus teemat kommenteerimast.<\/p>\n
V\u00e4ljaande Financial Times detsembris k\u00fcsitletud Euroopa majandusteadlased pidasid Hispaania keskpanga endist juhti Pablo Hern\u00e1ndez de Cosi ja tema Hollandi kolleegi Klaas Knoti peamisteks kandidaatideks euroala keskpanga juhi kohale. Huvi ameti vastu on \u00fcles n\u00e4idanud ka ECB juhatuse liige Isabel Schnabel ja Saksamaa Bundesbanki president Joachim Nagel.<\/p>\n
Pariisi aruteludega kursis olevate isikute s\u00f5nul on Macron \u2013 kes ei saa kolmandaks ametiajaks kandideerida \u2013 soovinud juba kuid r\u00e4\u00e4kida kaasa Lagarde’i j\u00e4rglase valimisel.<\/p>\n
J\u00e4rgmise aasta aprillis toimuvad Prantsusmaa presidendivalimised on otsustava t\u00e4htsusega nii euroala suuruselt teisele majandusele kui ka kogu Euroopa Liidule.<\/p>\n
K\u00fcsitlustes juhib stabiilselt parempopulistliku Rahvusliku Liidu (RN) juht Marine Le Pen. Kuigi Le Pen v\u00f5ib kandideerimisest k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da eelmise aasta s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva kohtuotsuse t\u00f5ttu Euroopa Parlamendi vahendite omastamises, on ta m\u00e4rkinud, et sellisel juhul astub tema asemele tema soosik Jordan Bardella. Kuna m\u00f5lemad on euroskeptikud, v\u00f5ib see raskendada suhteid Euroopa institutsioonidega.<\/p>\n
Lagarde’i ametiaega ECB juhina on kujundanud mitmed kriisid: koroonapandeemia, Venemaa t\u00e4iemahuline sissetung Ukrainasse ja kaubanduskonflikt USA-ga.<\/p>\n
Tema juhtimise all t\u00f5usis euroala inflatsioon 2022. aasta l\u00f5pus ligi 11 protsendini, kui energiahinnad Venemaa r\u00fcnnaku t\u00f5ttu lakke h\u00fcppasid ja \u00fclemaailmsed tarneahelad pandeemiaj\u00e4rgsete takistuste all kannatasid. Vastusena t\u00f5stis ECB intressim\u00e4\u00e4rasid veidi enam kui aastaga -0,5 protsendilt nelja protsendini. 2024. aasta keskpaigast on keskpank hakanud laenukulusid langetama, viies need kahe protsendini, kuna inflatsioon taandus ECB seatud eesm\u00e4rgini.<\/p>\n
Lagarde sai Euroopa Keskpanga presidendiks p\u00e4rast Macroni ja tollase Saksamaa kantsleri Angela Merkeli 2019. aasta \u00fcllatuslikku kokkulepet. Toona lepiti kokku, et Lagarde asub juhtima keskpanka ja tollane Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni.<\/p>\n
Eelmise kuu intervjuus Bloomberg TV-le m\u00e4rkis Lagarde, et v\u00f5ttis ameti vastu teadmisega, et teenib viieaastase ametiaja. M\u00f5ned anal\u00fc\u00fctikud n\u00e4gid selles s\u00f5nav\u00f5tus ettevalmistust varajaseks lahkumiseks.<\/p>\n
Lagarde meenutas, kuidas ta \u00fctles p\u00e4rast n\u00f5ustumist Macronile, et on Frankfurdis viis aastat. “Ei, kaheksa aastat,” vastas sellele Macron.<\/p>\n
Veel eelmise aasta suvel r\u00f5hutas ECB pressiesindaja, et Lagarde on “kindlalt otsustanud oma kaheksa-aastase ametiaja l\u00f5puni teenida”. See j\u00e4rgnes Maailma Majandusfoorumi (WEF) endise juhi Klaus Schwabi v\u00e4idetele, nagu oleks Lagarde arutanud varajast lahkumist, et asuda WEF-i juhtima.<\/p>\n
“Mul on kahju teile \u00f6elda, et te ei saa minust veel nii pea lahti,” s\u00f5nas Lagarde tollal ajakirjanikele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Christine Lagarde lahkub eeldatavalt Euroopa Keskpanga presidendi kohalt enne oma kaheksa-aastase ametiaja l\u00f5ppu, kirjutab Financial Times anon\u00fc\u00fcmsele allikale…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":110584,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,6921,6954,37,33,35,34,36,2412],"class_list":["post-110583","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-christine-lagarde","tag-ecb","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-keskpank"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116090154730958921","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=110583"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110583\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/110584"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=110583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=110583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=110583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}