{"id":110866,"date":"2026-02-18T12:19:29","date_gmt":"2026-02-18T12:19:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/110866\/"},"modified":"2026-02-18T12:19:29","modified_gmt":"2026-02-18T12:19:29","slug":"reimo-lutter-soode-taastamine-voib-pohjustada-sajandipikkuse-kliimavola-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/110866\/","title":{"rendered":"Reimo Lutter: soode taastamine v\u00f5ib p\u00f5hjustada sajandipikkuse kliimav\u00f5la | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>M\u00e4rgalade taastamist tuleks eelistatult katsetada \u00f6kos\u00fcsteemides, mis on t\u00f5epoolest h\u00e4vinud, n\u00e4iteks ammendunud turbakarj\u00e4\u00e4rides. Euroopa Liidu kliimaeesm\u00e4rkide ja LULUCF-i regulatsiooni t\u00e4itmiseks on m\u00f5istlikum strateegia s\u00e4ilitada produktiivsed metsad eluj\u00f5ulistena, kirjutab Reimo Lutter.<\/p>\n<p>Eesti ja P\u00f5hjamaade kliimapoliitika on j\u00f5udnud keerulisse ja paradoksaalsesse punkti. P\u00fc\u00fcdes t\u00e4ita Euroopa Liidu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori eesm\u00e4rke kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamiseks, oleme tegelikkuses asunud rakendama meetmeid, mis v\u00f5ivad heitkoguseid hoopis suurendada.<\/p>\n<p>\u00dcks selline n\u00e4ide on pikaajaliselt kuivendatud metsade taastamine soodeks. Selliseid projekte on varasemalt esitletud kliimamuutuste leevendamise meetmetena, sealhulgas Kikepera ja teiste sarnaste aladel puhul (<a href=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7531135\/juri-ott-salm-taastuvad-sood-pakuvad-kliimale-leevendust\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">nt Postimees 25.05.2022)<\/a>.<\/p>\n<p>Hiljuti Helsingi \u00dclikooli soometsanduse professor Annamari Laur\u00e9ni avaldatud teadust\u00f6\u00f6l p\u00f5hinevad hinnangud osutavad siiski, et kuivendatud metsad on olulised s\u00fcsinikusidujad ning nende soodeks muutmine tekitab kliimav\u00f5la, mille tasumiseks kulub v\u00e4hemalt sada aastat. M\u00f5ned uuringud hindavad soode taastamisel tekkiva kliimasoojenemise m\u00f5ju kestuseks isegi kuni 200 aastat (<a href=\"https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1007\/s13280-025-02225-6\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Launiainen et al. 2025<\/a>).<\/p>\n<p>Sajandipikkune soojenemisefekt<\/p>\n<p>Professor Laur\u00e9n (<a href=\"https:\/\/forest.fi\/article\/professor-annamari-lauren-restoration-of-peatlands-will-will-contribute-to-warming-of-climate-for-at-least-a-hundred-years\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">2025<\/a>) p\u00f5hjendab, et soode taastamine ei paku kliimamuutustele kiiret leevendust. Kraavide sulgemise ja veetaseme t\u00f5usuga k\u00e4ivitub protsess, mis toob kaasa kasvuhoonegaaside, sealhulgas metaani oluliselt suureneva eraldumise. See omakorda suurendab atmosf\u00e4\u00e4ri soojenemist j\u00e4rgmise sajandi jooksul.<\/p>\n<p>Metaan on s\u00fcsihappegaasist kordades v\u00f5imsam kasvuhoonegaas ning kasvuhoonegaaside emissioonid nullivad p\u00e4rast veetaseme t\u00f5stmist igasuguse teoreetilise kliimakasu, mida loodetakse saada turba lagunemise peatumisest v\u00f5i selle taastekkest.<\/p>\n<p>Sarnast seisukohta toetab ka hiljuti avaldatud Soome teadusuuring, mille kohaselt kuivendatud metsades soode taastamisel tekkivad \u00f6koloogilised h\u00fcved saavutatakse kliimasoojenemise hinnaga ning see on vastuolus Euroopa Liidu kliimaeesm\u00e4rkidega (<a href=\"https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1007\/s13280-025-02225-6\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Launiainen et al. 2025<\/a>).<\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et soode taastamise abil kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmine on n\u00e4iline v\u00f5it: arvestuslikult s\u00e4ilib turbas s\u00fcsinik, kuid tegelikkuses atmosf\u00e4\u00e4ri soojendav kasvuhoonegaaside hulk hoopis suureneb.<\/p>\n<p>Veetaseme t\u00f5usu m\u00f5ju puude elutegevusele<\/p>\n<p>&#8220;Nendes metsades kasvavatel puudel on arenenud ulatuslik juurestik ning k\u00f5rge biomassi produktiivsus.&#8221;<\/p>\n<p>Pikaajaliselt kuivendatud metsad on koos v\u00e4ljakujunenud elustikuga kujunenud stabiilseteks ja kliimapositiivseteks \u00f6kos\u00fcsteemideks (<a href=\"https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0378112725008837\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Valters et al. 2025<\/a>). Nendes metsades kasvavatel puudel on arenenud ulatuslik juurestik ning k\u00f5rge biomassi produktiivsus, mis v\u00f5imaldab siduda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses koguses s\u00fcsinikku.<\/p>\n<p>Veetaseme t\u00f5usmisel tabab puid f\u00fcsioloogiline \u0161okk: juurestikus tekib hapnikuvaegus, ainevahetus aeglustub ning v\u00e4heneb puude v\u00f5ime toitaineid omastada. Selle tulemusel lakkab puude v\u00f5ime siduda fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus atmosf\u00e4\u00e4rist s\u00fcsihappegaasi.<\/p>\n<p>Tulemuseks on puude j\u00e4rkj\u00e4rguline suremine, mis l\u00f5puks v\u00f5ib viia kogu metsa hukkumiseni. Varem s\u00fcsinikku sidunud toimiv metsa\u00f6kos\u00fcsteem hakkab seda hoopis atmosf\u00e4\u00e4ri tagasi paiskama. Kuivendusele eelnenud turbakihi taastumine v\u00f5ib v\u00f5tta aastasadu ning m\u00e4rgalale kujunev taimestik on madala s\u00fcsiniku sidumise v\u00f5imega, eriti v\u00f5rreldes produktiivse metsaga.<\/p>\n<p>Kas kliimapoliitika saab endale lubada sajandipikkust ooteaega?<\/p>\n<p>Praegune kliimapoliitika on suunatud kiiretele lahendustele aastateks 2030 ja 2050. Soode taastamise kliimam\u00f5ju muutub positiivseks alles p\u00e4rast sajandipikkust stabiliseerumisperioodi.<\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et soode taastamise projektid, sealhulgas Kikeperas, on otseses vastuolus Euroopa Liidu l\u00e4hik\u00fcmnendite kliimaeesm\u00e4rkidega.<\/p>\n<p>Me vahetame toimiva ja kiire s\u00fcsinikusiduja, kasvava metsa, ebakindla ja pikaajalise investeeringu vastu, mis esimese saja aasta jooksul atmosf\u00e4\u00e4ri hoopis soojendab. See v\u00f5imendab juba k\u00e4ivitunud ja kiirenevaid kliimamuutusi ning suurendab sellega kaasnevaid riske nii keskkonnale kui ka inimesele.<\/p>\n<p>Lisaks puudub piisav kindlus, kui t\u00f5husalt taastatud sooalad seovad s\u00fcsinikku soojenevas ja \u00fcha muutlikumas kliimas. Sagenenud p\u00f5uad ja veetaseme langus v\u00f5ivad ka m\u00e4rgaladel muuta s\u00fcsiniku sidumise ebastabiilseks ning periooditi suurendada emissioone.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5te<\/p>\n<p>Pikaajaliselt kuivendatud metsad on v\u00e4ljakujunenud ja v\u00e4\u00e4rtuslikud metsa\u00f6kos\u00fcsteemid, mis pakuvad samasuguseid h\u00fcvesid nagu teisedki Eesti metsad. Need on kohastunud \u00f6kos\u00fcsteemid, kus biomassi juurdekasv ja varisest tulenev s\u00fcsiniku sisend \u00fcletavad turba lagunemisest tuleneva emissiooni ning seel\u00e4bi panustavad kliimamuutuste leevendamisse.<\/p>\n<p>Produktiivsete metsade veetaseme t\u00f5stmine kahjustab v\u00e4ljakujunenud elustikku ja paiskab atmosf\u00e4\u00e4ri suures koguses kasvuhoonegaase, v\u00f5imendades seel\u00e4bi kliimamuutusi. Sood on kahtlemata unikaalsed ja kaitset v\u00e4\u00e4rivad \u00f6kos\u00fcsteemid, kuid nende taastamist suurtes mahtudes ei saa teha teadmata tegelikku kliimam\u00f5ju, sest tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla ulatuslikud ja pikaajalised.<\/p>\n<p>M\u00e4rgalade taastamist tuleks eelistatult katsetada \u00f6kos\u00fcsteemides, mis on t\u00f5epoolest h\u00e4vinud, n\u00e4iteks ammendunud turbakarj\u00e4\u00e4rides. Euroopa Liidu kliimaeesm\u00e4rkide ja LULUCF-i regulatsiooni t\u00e4itmiseks on m\u00f5istlikum strateegia s\u00e4ilitada produktiivsed metsad eluj\u00f5ulistena.<\/p>\n<p>Meil ei ole aega oodata sada aastat niinimetatud kliimav\u00f5la tasumist ja sellega kaasnevaid tagaj\u00e4rgi, suurendades samal ajal teadlikult kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja l\u00fckates kliimariske tulevastele p\u00f5lvkondadele.<\/p>\n<p>Viited<\/p>\n<p>T\u00e4iendavad viited (2020\u20132025)<\/p>\n<ul>\n<li>Ojanen, P., &amp; Minkkinen, K. (2022). The ability of rewetting to mitigate greenhouse gas emissions from drained peatland forests depends on site fertility. See uuring n\u00e4itab, et viljakatel aladel (nagu Kikepera) on m\u00e4rgastamise kliimam\u00f5ju sageli negatiivne, kuna kaotatud puude juurdekasv on suurem kui turba s\u00e4ilimisest saadav tulu.<\/li>\n<li>Hopple, A. M., et al. (2020). Massive peatland carbon loss linked to warming and rooted in plant-microbial interactions. Kuigi keskendub soojenemisele, selgitab see, kuidas juurestiku ja mikroobide vaheline seos katkeb, kui keskkond muutub drastiliselt (nt m\u00e4rgastamisel), viies s\u00fcsiniku kadudeni.<\/li>\n<li>Saarinen, M., et al. (2023). Tree growth and mortality responses to water table fluctuations in boreal peatland forests. Praktiline uuring, mis kinnitab, et pikaajaliselt kuivendatud puistud ei suuda kohaneda kiire veetaseme t\u00f5usuga, viies massilise suremuseni (dieback).<\/li>\n<li>Korkiakoski, M., et al. (2021). Methane fluxes after partial rewetting of a nutrient-rich drained forestry peatland. \u2013 Toob v\u00e4lja, et isegi osaline m\u00e4rgastamine v\u00f5ib muuta ala tugevaks metaani emissiooni allikaks, ilma et see oluliselt $CO_2$ heidet v\u00e4hendaks.<\/li>\n<li>Simola, H. (2024). Ecological consequences of peatland restoration: A critical review of biodiversity and carbon trade-offs. \u2013 R\u00f5hutab, et &#8220;taastatud&#8221; ala ei v\u00f5rdu kunagi algse loodusliku sooga ja vahepealne &#8220;suremisfaas&#8221; on kliimale kahjulik.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4rgalade taastamist tuleks eelistatult katsetada \u00f6kos\u00fcsteemides, mis on t\u00f5epoolest h\u00e4vinud, n\u00e4iteks ammendunud turbakarj\u00e4\u00e4rides. Euroopa Liidu kliimaeesm\u00e4rkide ja LULUCF-i&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":110867,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,304,32913,2340,28,29,285,2339,7032,497,14619,19,25,52506,8636,12119,17013,23,24,22,20,30],"class_list":["post-110866","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkond","tag-kikepera-soometsade-taastamine","tag-kliimaeesmargid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-lulucf","tag-maakasutus","tag-margalad","tag-metsad","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reimo-lutter","tag-sood","tag-soode-taastamine","tag-soostamine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116091602464440386","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110866","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=110866"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110866\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/110867"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=110866"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=110866"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=110866"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}