ylesehitus.com<\/a>), kus vaadeldakse jalgpalli uudsete nurkade alt. Alates 2022. aastast t\u00f6\u00f6tab ta jalgpalliliidus, esmalt jalgpalliosakonnas projektijuhina ja n\u00fc\u00fcd selle osakonna juhina.
\n<\/p>\nNiisiis omab Hansi erakordselt mitmekihilist kogemust Eesti jalgpallis nii praktiku, teoreetiku kui ka funktsion\u00e4\u00e4rina. P\u00f5hjalikus intervjuus Soccernet.ee-le selgitab ta, kuidas on \u00f5nnestunud “talendim\u00fc\u00fcdi” teooriat praktikasse \u00fcle kanda ning kuidas suhestub tema n\u00e4gemus erinevate Eesti jalgpalli v\u00f5imalike probleemkohtadega.
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime sinu talendim\u00fc\u00fcdi ettekandest Jalka konverentsil. Olles lugenud su blogi ja eelnevaid intervjuusid, siis tundub et sinu talendim\u00fc\u00fcdi k\u00e4sitlus on v\u00e4ga hea lihtsustus, mis v\u00f5tab kokku erinevaid teemasid lihtsas vormis. See annab konkreetse suunise, kuidas me peaksime sinu meelest jalgpalli arendama. Samas on iga lihtsustusega oht, et seda v\u00f5idakse valesti m\u00f5ista, ja esimest korda seda ettekannet kuuldes m\u00f5tlesin ka mina, et sa v\u00e4itled radikaalselt talendi t\u00e4htsuse v\u00f5i isegi selle olemasolu vastu. Aga tegelikult sinu s\u00f5num vist nii radikaalne ei ole?
\n<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime m\u00fc\u00fcdist, siis see haakub m\u00fctoloogiaga ja m\u00fc\u00fctiliste olevuste ja olenditega. On j\u00e4\u00e4nud mulje, et talent ongi mingisugune m\u00fctoloogiline olevus, et kusagil on nad justkui olemas, nagu \u00fckssarvikud, ja meie asi on v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas talenti \u00fcles leida.<\/p>\n
L\u00f5puks on nii, et k\u00fcsimused, mida k\u00fcsime, suunavad meie t\u00e4helepanu ja edasisi m\u00f5tteid ehk siis pigem oli selle ettekande suurem tagam\u00f5te see, et kas need on \u00fcldse head k\u00fcsimused, mida k\u00fcsida, arvestades meie jalgpalli \u00f5hukest kultuurikihti. Et v\u00f5ib-olla on m\u00f5istlik teha samm tagasi ja k\u00fcsida hoopis teistsuguseid k\u00fcsimusi. Lisaks ei ole keeruline argumenteerida, et talenti kui sellist on v\u00e4ga keeruline \u00fcldse defineeridagi.
\n<\/p>\n
Ma soovin juhtida t\u00e4helepanu, et v\u00f5ib-olla me t\u00e4htsustame talenti mingis hetkes \u00fcle v\u00f5i lihtsustame seda n\u00e4htust. Et v\u00f5ib-olla tasuks k\u00fcsida teistsuguseid k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks: milline on keskkond, kust tulevad head m\u00e4ngijad? Milline on kultuur, kust tulevad head m\u00e4ngijad, ja millist rolli m\u00e4ngib \u00fcldse kultuur heade m\u00e4ngijate kasvamisel? Need on v\u00f5ib-olla palju olulisemad k\u00fcsimused, millele vastamine v\u00f5i v\u00e4hemalt nendele m\u00f5tlemine aitab kultuurikihti ka tugevdada.
\n<\/p>\n
N\u00e4iteks Inglisemaa akadeemiates l\u00e4bivad tuhanded ja tuhanded m\u00e4ngijad niinimetatud talendifiltri, aga keegi ei k\u00fcsi, mis sai neist 99,5 protsendist, kes seda ei teinud. Mass on nii suur, et kadude p\u00e4rast ei pea muretsema. Aga kas meil on sellist ressurssi raisata?
\n<\/p>\n
Oponent \u00fctleks selle peale, et aga kui sa v\u00f5tad puhtalt rahvajalgpalliliku l\u00e4henemise, siis on see protsent t\u00f5en\u00e4oliselt veel v\u00e4iksem.
\n<\/p>\n
Selline vastandamine on pigem t\u00e4nap\u00e4evale kohane n\u00e4htus, mida ma ise pigem ei poolda. Et peab kindlasti olema \u00fcks ja ei saa olla teine. Ma ei v\u00e4ida, et hea kvaliteetne treening ja fokuseeritud tegevus ei aita m\u00e4ngijate arengule kaasa. Pigem aga p\u00fc\u00fcan m\u00f5elda nii, et kuidas pakkuda seda teekonda nii paljudele, kui meil v\u00f5imalik on, ja s\u00fctitada nii paljusid kui v\u00f5imalik sellele teekonnale asuma, selle asemel, et p\u00fc\u00fcda leida need \u00fcksikud, kellele seda fokuseeritud t\u00e4helepanu suunata. V\u00f5ib-olla t\u00e4hendab see siis ka meie alaliidu ja riigi v\u00f5imaluste \u00fcle teistmoodi m\u00f5tlemist, finantsidest kuni inimesteni.<\/p>\n
\u00dcldiselt sa n\u00e4ed, et r\u00f5huasetus on seni olnud vales kohas, seda tuleks liigutada talendist eemale ja nii-\u00f6elda laiema potentsiaali realiseerimise suunas?
\n<\/p>\n
Ma n\u00e4en, et meil ei olegi veel v\u00e4ga selget r\u00f5huasetust paigas ja sellep\u00e4rast sellest tulekski r\u00e4\u00e4kida. K\u00fcll aga on tunne selline, et see r\u00f5huasetus kipub kiskuma selles suunas nagu seesama Inglismaa n\u00e4ide, kus sul on hakklihamasin, kuhu sa m\u00e4ngijad sisse viskad ja siis valid nendest, kes kohe ellu j\u00e4\u00e4vad, need \u00fcksikud, kellega siis v\u00e4ga fokuseeritult toimetada. Kas see on see meetod, mida me peaksime ka j\u00e4rgima v\u00f5i on tegelikult m\u00f5istlik anal\u00fc\u00fcsida meie enda konteksti ja m\u00f5elda natukene teistmoodi nendele asjadele?
\n<\/p>\n
![\"Foto:](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/1570635531.jpg\")
\n<\/p>\n
Mainisid juba kultuurilist m\u00f5\u00f5det. Ma saan aru, et sina usud, et sinu l\u00e4henemine oleks kasulik nii sportlikult kui ka kultuuriliselt, aga oletame, et sportlik kasutegur on veel selgusetu \u2013 siis kas kultuuriliselt kaasavam l\u00e4henemine, mis toodab meile parema ja tervema jalgpallikultuuri, oleks juba iseenesest piisav, et valida see suund?
\n<\/p>\n
Oleneb sellest, mida me tahame. Kas meie eesm\u00e4rk on leida \u00fcksikuid v\u00f5i kultuuri kasvatada? K\u00f5ik oleneb sellest, mis on meie kavatsused. Ma ise leian, et esialgu tuleks luua v\u00e4ga tugevad alused selleks, et \u00fcldse saaks midagi kasvada ja see t\u00e4hendabki k\u00f5igepealt selle keskkonna eest hoolitsemist, kus kohas meie jalgpall kasvab. Et meil tekiks rohkem inimesi, kes peaksid \u00fcldse jalgpalli oluliseks, kes peaksid jalgpalluriametit oluliseks, kes peaksid m\u00e4ngup\u00e4eva oluliseks.<\/p>\n
See on v\u00e4ga hea k\u00fcsimus, et kust tulevad eesm\u00e4rgid ja kes neid m\u00e4\u00e4rab. V\u00f5iks eeldada, et jalgpalliliidu jalgpalliosakonna tehniline juht on \u00fcsna olulises rollis nende eesm\u00e4rkide seadmisel. Teil endal on eesm\u00e4rgid paigas?
\n<\/p>\n
Meil endal on tulenevalt strateegiast paigas suunad, mis sai eelmine aasta loodud. Selle aasta alguses seame sihikuid veel t\u00e4psemaks, et siis t\u00e4isgaasiga teele asuda, aga kindlasti see protsess ei saa olla niimoodi, et keegi kusagilt \u00fclevalt \u00fctleb, mis on ainu\u00f5ige viis. Pigem see t\u00e4hendab kvaliteetset diskussiooni m\u00f5lemast suunast \u2013 nii alt \u00fcles kui \u00fclevalt alla.
\n<\/p>\n
Mul endal on kindlasti mingisugused m\u00f5tted seoses Eesti jalgpalliga, aga oluline on ka kuulata seda, mis toimub k\u00f5ige l\u00e4hemal p\u00f5llul ehk siis neid inimesi, kes jalgpallis igap\u00e4evaselt toimetavad. Ja kui enda m\u00f5tteid \u00f5hku visates midagi nendest kellegi jaoks resoneerub, siis v\u00f5ib juhtuda, et sellest v\u00f5ib tekkida midagi v\u00e4ga head \u2013 hea s\u00fcmbioos, kuidas koos edasi liikuda. Edasi ei saa liikuda forsseeritult, see on selge, et nii ei ole v\u00f5imalik v\u00e4ga midagi \u00e4ra teha.
\n<\/p>\n
Eestis on \u00fcldiselt v\u00e4ga levinud vastupidine arusaam, et kuna meil on v\u00e4he inimressurssi, siis on vaja k\u00f5ik muud ressursid nende v\u00e4heste talentide peale panna. Kas Eesti jalgpall, Eesti \u00fchiskond on selliseks m\u00f5ttemaailma muutuseks valmis? Palju oled sa kohanud vastupanu v\u00f5i m\u00f5istmatust?
\n<\/p>\n
Inimestel on erinevaid n\u00e4gemusi ja minu asi ei ole kuulutada absoluutselt t\u00f5de, vaid pigem k\u00fcsida k\u00fcsimusi, anda m\u00f5tteid ja v\u00f5imalikke suundi. Aga see, kas inimesed tahavad m\u00f6\u00f6da seda teed k\u00e4ia, on ikkagi l\u00f5puks ju iga\u00fche enda otsustada. Tihtilugu oleneb ka sellest, kui h\u00e4sti \u00fcks v\u00f5i teine inimene suudab oma seisukohta p\u00f5hjendada. Kui need p\u00f5hjendused on piisavalt tugevad ja argumenteeritud ja v\u00f5ib-olla ka teaduse m\u00f5ttes t\u00f5estatud, siis ma ei n\u00e4e p\u00f5hjust, miks vastu olla. Aga keegi ei garanteeri sulle l\u00f5puks mitte midagi \u2013 need on k\u00f5igest teooriad. Kui valid selle tee, et ainult talentidele keskenduda, siis tee seda ja maksimaalselt h\u00e4sti! Kui valid teistsuguse tee, siis tee seda maksimaalselt h\u00e4sti.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla ma olen liigne optimist, aga ma usun, et inimestel on palju rohkem potentsiaali, kui me tihtilugu arvame neil olevat. V\u00f5ib-olla esimene k\u00fcsimus ei peaks olema see, et mis on selle v\u00f5i teise m\u00e4ngija puuduj\u00e4\u00e4gid, vaid hoopis see, millist keskkonda mina treenerina talle pakun ja kas see on see keskkond, mis v\u00f5iks v\u00f5imaldada tal areneda.
\n<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd sa oled aasta aega olnud jalgpalliosakonna tehniline juht. Kuidas sa \u00fcldse kujutasid ette enda n\u00e4gemuse rakendamist ja kuidas see reaalselt on toimunud? Kui lihtne v\u00f5i keeruline see on olnud, kui h\u00e4sti see vastu on v\u00f5etud?
\n<\/p>\n
Eks suurte ideede puhul on alati k\u00fcsimus selles, millised on v\u00f5imalused \u00fcldse seda k\u00f5ike rakendada. Ma endiselt usun, et inimsuhete tasandil peitub v\u00f5ti \u2013 et mida rohkem on v\u00f5imalik nii mul kui meie inimestel alaliidus kvaliteetseid suhteid luua, kas siis omavahel, klubidega, asjaajajatega riigi tasandil, seda suuremaid samme me edasi teeme. Paraku elu on selline, et sul on ka muud kohustused, mis puudutavad erinevaid administratiivtegevusi \u2013 see kindlasti s\u00f6\u00f6b nii alaliidus kui klubides p\u00e4ris palju ajast ja energiast \u00e4ra.
\n<\/p>\n
Aga kindlasti oleme teatud valdkondades p\u00e4ris suuri samme edasi teinud \u2013 just valdkondades, kus eelnevalt v\u00e4ga palju midagi teadlikult polnud veel loodud. Hea n\u00e4ide on noortekoondised, kus meil on n\u00fc\u00fcd aasta aega olnud noortekoondiste juht Jani Saraj\u00e4rvi, ja tema juhtimisega kaasnev \u00fchisem visioon ja m\u00e4ngun\u00e4gemus ning selle kommunikeerimine klubidele \u2013 ehk siis noortekoondiste vallas tegime me aastal 2025 suured sammud edasi.<\/p>\n
Mainisid suhtluse t\u00e4htsust – mis on peamised asjad, mille osas tuleb klubisid praegu veenda?
\n<\/p>\n
Peamine m\u00f5te v\u00f5iks olla alati see, et tegelikult on muutus positiivses suunas v\u00f5imalik. On inimesi, kes on v\u00e4ga kaua Eesti jalgpallis olnud ja n\u00e4inud absoluutselt igasugust Eestit ja olustikku. V\u00f5ib juhtuda, et m\u00f5nele v\u00f5ib tekkida kas kibestumus, t\u00fcdimus v\u00f5i mis iganes, aga tegelikult on ju v\u00e4ga paljud asjad v\u00f5imalik \u00e4ra teha ka v\u00e4ikse ressursiga.
\n<\/p>\n
K\u00fcsimus ongi j\u00e4llegi selles, et millele me fookuse suuname ja kui palju me teineteist saame toetada. Tihtilugu selline k\u00e4egal\u00f6\u00f6mine v\u00f5ibki tekkida sellest, et sa oled j\u00e4\u00e4nud \u00fcksinda, toimetad omaette, j\u00e4\u00e4d oma ni\u0161\u0161i kinni ja vaikselt liigud oma l\u00f5pu poole. Ma usun, et l\u00e4bi suurema kaasamise ja koost\u00f6\u00f6 on v\u00f5imalik v\u00e4ga paljudelt see tolm maha p\u00fchkida ja positiivse energiaga edasi liikuda.
\n<\/p>\n
J\u00e4\u00e4b mulje, et sa sooviksid n\u00e4ha rohkem noori inimesi peale tulemas, sest sealt tuleb tegelik muutus?
\n<\/p>\n
Ei, ma usun v\u00e4ga paljuski tasakaalu. Tihtilugu unustatakse \u00e4ra asjad, mis ka vanasti toimisid ja toimisid h\u00e4sti. N\u00e4iteks \u00fctleme tihtilugu vanakooli treeneri kohta, et ta ei ole enam Eesti jalgpallile kasulik, sest tema taktikaline n\u00e4gemus ei vasta enam t\u00e4nap\u00e4eva standarditele. Meil oli noortes tunnustatud treener Hillar Otto, kellel tugevaim k\u00fclg ei olnud kindlasti ei taktikaline ega ka tehniline arusaam jalgpallist, aga milles ta oli t\u00e4ielik meister, oli inspireerimises. V\u00f5ib-olla isegi talle endale teadmatult, aga need lood, mida ta oskas jutustada, panid m\u00e4ngijad lihtsalt pingutama ja armastama jalgpalli. See on n\u00e4iteks koht, kus noortel treeneritel ja ka noortel \u00fcldisemalt on v\u00e4ga palju vanematelt \u00f5ppida. Tihtilugu ei ole nooremal generatsioonil neid lugusid, mida r\u00e4\u00e4kida, ja k\u00f5ik taandub siis l\u00f5puks tehnilisele taibule, aga see on ainult \u00fcks osa v\u00f5rrandist.
\n<\/p>\n
![\"Jalgpalliliidu](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/1766651606.PNG\")
\n<\/p>\n
Jalgpalliliidul valmis uus strateegiadokument. Kui suur on seal sinu jalaj\u00e4lg \u2013 kui palju said sa enda n\u00e4gemust ja m\u00f5tteid sinna sisse?
\n<\/p>\n
V\u00f5rreldes eelnevate dokumentidega v\u00f5i ka algatustega oli see kindlasti oluliselt kaasavam, sinna said anda oma panuse k\u00f5ik valdkonnajuhid, kaasa arvatud mina. Tegelikult oli v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6 tehtud \u00e4ra ka UEFA poolt erinevate anal\u00fc\u00fcside n\u00e4ol, kus nad kasutasid nii Eesti riiklikke materjale kui ka viisid oma tiimiga l\u00e4bi erinevaid k\u00fcsimustikke ja anal\u00fc\u00fcse, v\u00f5rdlused meile sarnaste riikidega jne. Lisaks olid kaasatud klubid ja sponsorid.
\n<\/p>\n
H\u00e4id m\u00f5tteid oli seal kindlasti palju ja k\u00fcsimus oli pigem selles, kuidas kombineerida see k\u00f5ik \u00fcheks tervikuks \u2013 selles oli mul natukene suurem roll, aga mitte nii, et mina dikteerisin, mis n\u00fc\u00fcd sisse l\u00e4heb v\u00f5i mitte. Pigem olin ma nagu kroonik, kes kikkis k\u00f5rvaga kuulas kogu aeg, mida r\u00e4\u00e4gitakse \u2013 panin kirja ja proovisin seda s\u00fcstemaatiliselt l\u00e4bi m\u00f5elda.
\n<\/p>\n
Kas ja kuidas peegeldub seal sinu talendim\u00fc\u00fcdi p\u00f5his\u00f5num, et fookus tuleks suunata talendilt potentsiaalile?
\n<\/p>\n
N\u00e4iteks fookus harrastatavuse kasvule on juba miskit, mis konkreetselt haakub selle s\u00f5numiga. Iga m\u00e4ngija, kes tunneb, et teda v\u00e4\u00e4rtustatakse ja temasse usutakse, on pikemas perspektiivis tasuv investeering. Aga kui me v\u00f5tame n\u00fc\u00fcd konkreetsemalt, siis \u00fcks selge n\u00e4ide on skautimine, skautimise s\u00fcsteemi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja ka koondiste m\u00e4ngijate valik. Kindlasti me proovime omalt poolt seda ulatust v\u00f5imalikult laiana hoida, aga ka meil on endiselt k\u00fcsimusi, et kuidas seda saavutada nende ressurssidega, mis meil on, ja kust jookseb m\u00f5istlikkuse piir. Me ei ole kindlasti veel v\u00e4ga head ja efektiivset valemit v\u00e4lja m\u00f5elnud, aga t\u00f6\u00f6tame selle kallal.
\n<\/p>\n
See on \u00fcks asi ja teiseks n\u00e4iteks on v\u00f5imaluste pakkumine, et meil oleks rohkem rahvusvahelisi m\u00e4nge ja et t\u00e4nu sellele ei oleks see kogemus saadaval ainult \u00fcksikutele v\u00e4ljavalitutele, vaid et kaasatud m\u00e4ngijate ring oleks suurem.
\n<\/p>\n
Kuidas sulle tundub, kas sa omad oma t\u00f6\u00f6s sellist m\u00f5ju, nagu sa soovisid, ja kas Eesti jalgpall liigub \u00fcldiselt sinu n\u00e4gemuse suunas?
\n<\/p>\n
Seda ma saan \u00f6elda aastal 2030, et kuhu me j\u00f5udnud oleme. Ma usun, et sellel, mis mina teen ja mis meie jalgpalliliiduna teeme, on m\u00f5ju ja asjad l\u00e4hevad positiivses suunas. Muidu oleks v\u00e4ga keeruline t\u00f6\u00f6d teha, kui seda usku ei oleks, aga garantiisid selles m\u00f5ttes ei ole, et pigem on need k\u00f5ik teoreetilised ja strateegilised valikud, kuhu sa oma panused paned.
\n<\/p>\n
Proovin seda panust teatud suundades t\u00f5sta nii palju kui v\u00f5imalik, aga eks l\u00f5puks r\u00e4\u00e4givad tulemused enda eest, et kui palju meil on harrastajaid, millised on meie tulemused noortes ja t\u00e4iskasvanutes, milline on meie klubikultuur, milline on meie organisatsioon \u00fcldisemalt. Ennustada on keeruline.
\n<\/p>\n
![\"Mario](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/1567438755.jpg\")
\n<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides talendi rollist treenerite puhul, siis tunnetuslikult tundub see palju selgem kui m\u00e4ngijate puhul, et kas inimeses on treeneri materjali v\u00f5i ei ole.
\n<\/p>\n
Tihtilugu arvatakse, et treeneril peab olema mingisugune karisma v\u00f5i mingid v\u00e4ga kindlad omadused, aga elust on n\u00e4iteid, kus t\u00e4iesti ebat\u00fc\u00fcpilise profiiliga inimesed on siiski edukad. Meenub \u00fcks kunagi loetud Twitteri postitus L\u00f5una-Ameerika klubist, kus peatreeneriks sai hoopis k\u00fcllaltki noor anal\u00fc\u00fctik, kes oli selline heas m\u00f5ttes nohik. K\u00f5ik v\u00e4ljastpoolt arvasid, et null-karismaga ei toimi see mitte mingil juhul, aga kuidagi oli tal m\u00e4ngijatega see klapp olemas ja nad suutsid samal aastal t\u00f5usta liigaaste k\u00f5rgemale.
\n<\/p>\n
See on n\u00e4ide j\u00e4llegi sellest, et v\u00e4ga keeruline on \u00f6elda, mis see kindel asi on, mis peab olemas olema. \u00dcks asi on selge, et sa pead hoolima sellest, mida sa teed. Selle n\u00e4evad inimesed kohe l\u00e4bi ja kui sul on \u00fcksk\u00f5ik, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega asjad ei hakka toimima.
\n<\/p>\n
L\u00f5puks peab olema klapp m\u00e4ngijatega, \u00fcksk\u00f5ik kuidas sa selle saavutad.
\n<\/p>\n
Jah, aga kui sul on grupis juba naturaalsed sellist liidrit\u00fc\u00fcpi m\u00e4ngijad ja nad t\u00e4idavad selle rolli sinu eest \u00e4ra oma karismaga, siis v\u00f5ib-olla see ei ole talent, mida sul tegelikult selles kontekstis vaja on. V\u00f5i siis vastupidi, et kui sul on v\u00e4ga hea karisma ja sul on v\u00e4ga tugevad anal\u00fc\u00fctilised m\u00e4ngijad, kes suudavad olukordi v\u00e4ga h\u00e4sti tajuda ja m\u00e4ngu lugeda ning omavahel suhelda, siis v\u00f5ib-olla see toimib j\u00e4llegi teistmoodi.
\n<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on treenereid, kes on v\u00e4ga head oma otsuste selgitamises, kellel on karisma ja kes oskavad k\u00f5ike ratsionaliseerida, aga nad ei saavuta justkui kuskil tulemusi. On treenerid, kes teevad alati oodatud tulemuse \u00e4ra, ja treenerid, kes ajavad peaaegu alati lati maha. Usud sa treeneri v\u00f5itjanatuuri?
\n<\/p>\n
Ma arvan, et see on paljuski seotud pingetaluvusega, mingitel hetkedel empaatilisusega, aga samal ajal ka mingisuguse \u00fclimalt ratsionaalse otsekohesusega kohtades, kus on vaja teha karme otsuseid. Raske on v\u00e4lja tuua, kas on selline asi olemas nagu v\u00f5itjamentaliteet v\u00f5i -natuur. Kindlasti on mingid isikuomadused, mis justkui v\u00f5itmist toetavad, aga ma ei kujuta ette, kas seda on v\u00f5imalik kuidagi konkreetselt m\u00e4\u00e4ratleda v\u00f5i teaduslikku alust sellele leida.
\n<\/p>\n
Noortekoondiste treenereid valite te n\u00fc\u00fcd tihti avalike konkurssidega. Avalik konkurss toetub tihti mingitele vormilistele asjadele \u2013 kas hea treeneri tunneb \u00e4ra CV j\u00e4rgi?
\n<\/p>\n
Meil on olemas objektiivsed kriteeriumid nagu kvalifikatsiooni n\u00f5uded, mis tulenevad juba UEFA-st. Aga ma tean n\u00e4iteks treenerit, kellel puudub absoluutselt igasugune kvalifikatsioon, ja ta oli just natuke aega tagasi Poola A-koondise treenerite staff’is – kuna teda ei saanud ametlikult treeneriks nimetada, siis ta oli seal anal\u00fc\u00fctiku nime all. Kindlasti ei ole kvalifikatsioon ainuke kvaliteedim\u00e4rk, on ka v\u00e4ga palju subjektiivset poolt, mida me proovime siis omalt poolt kaardistada.
\n<\/p>\n
Esiteks vaatame \u00fcle, kes kvalifikatsiooni ja CV m\u00f5ttes \u00fcldse v\u00f5iksid sobida. Kuna Eesti on v\u00e4ike, siis on iga treeneri eelneva karj\u00e4\u00e4ri osas ka mingisugune eelinfo meil olemas. Sealt edasi anname praktilisi \u00fclesandeid, mis puudutab rohkem seda poolt, et kuidas treener m\u00f5istab m\u00e4ngu, kuidas ta suudab jalgpalliprobleeme m\u00e4rgata, neid kirjeldada ja potentsiaalseid lahendusi leida. Ja siis viimane samm on vestlus, kus proovime aru saada, millise inimesega on tegemist.
\n<\/p>\n
Nii et CV ja kvalifikatsioon annavad k\u00fcll sellel rindel v\u00f5imaluse, aga see v\u00f5imalus tuleb realiseerida j\u00e4rgmiste praktiliste sammudega.
\n<\/p>\n
Naiste Meistriliigas on praegu professionaalsuse ja m\u00e4ngur\u00f5\u00f5mu vahekord ilmselgelt paigast \u00e4ra, kui ei jagu m\u00e4ngijaid ja v\u00f5istkondi. Kas v\u00e4hemn\u00f5udlik liigahooaeg v\u00f5iks olla lahendus?
\n<\/p>\n
Pigem ma n\u00e4en esimese sammuna hoopis seda, et meie naisharrastajate arv peab oluliselt t\u00f5usma, muidu j\u00e4\u00e4bki see kogu raskus ainult v\u00e4ga v\u00e4heste kanda. Nemad peavad kogu liigat tassima ja kui meil on 1770 registreeritud naism\u00e4ngijat, kellest enamus on ju alles lapsed, siis k\u00fcsimus on minu jaoks j\u00e4llegi fookuse seadmises: kas sellele liigale, t\u00e4iskasvanutele \u00fcldisemalt v\u00f5i sellele, et tegelikult on meie suuremaks v\u00e4ljakutseks \u00fcldine harrastatavus.
\n<\/p>\n
Meie v\u00f5imalus on rohkem naisi ja t\u00fcdrukuid jalgpalli kaasata ja selle pealt on v\u00f5imalik hakata r\u00f5huma mingisugusele professionaalsusele ja konkurentsile. T\u00e4iskasvanute liigaformaatide k\u00fcsimused ei ole need peamised k\u00fcsimused, mida mina esimesena k\u00fcsiksin.
\n<\/p>\n
Osa sellest k\u00fcsimusest on see, et kuidas need t\u00fcdrukud, kes j\u00f5uavad trenni, j\u00e4\u00e4ksid ka \u00fcles kasvades jalgpalli juurde. V\u00f5ib-olla \u00fcks \u00fcle\u00fcldisem k\u00fcsimus Eestis on selles, et kas meie liiga kalender ja s\u00fcsteem on liialt n\u00f5udlikud ja v\u00f5ib-olla peletavad inimesi eemale. Kas see on probleemkoht, et inimesed k\u00fcll tulevad, aga ei j\u00e4\u00e4 jalgpalli juurde?
\n<\/p>\n
Tuginedes andmetele tahaks \u00f6elda, et see ei ole tegelikult probleem tippjalgpalli tasandil. Kui me saame niimoodi liigitada, et r\u00e4\u00e4gime tippjalgpallist ja amat\u00f6\u00f6rjalgpallist, siis pigem on see k\u00fcsimus amat\u00f6\u00f6rjalgpalli tasandil, et kas me suudame asjaarmastajad j\u00e4tta m\u00e4ngu juurde. Tippjalgpalli suunal on tegelikult asi lihtne, et nendel inimestel, kes sellel suunal toimetavad, on eesm\u00e4rk, nad tahavad kuhugi j\u00f5uda, nad on valmis ohvreid tooma.
\n<\/p>\n
Aga kui me r\u00e4\u00e4gime amat\u00f6\u00f6ritasandist, siis erinevad paindlikud jalgpalliformaadid v\u00f5iksid olla rohkem hinnas just sellep\u00e4rast, et inimesed soovivad t\u00e4nap\u00e4eval oma ellu rohkem paindlikkust. Miks j\u00f5usaal on \u00fcht\u00e4kki \u00fclipopulaarne, on see, et ma saan sinna minna iga kell, kuna ma ise tahan. Aga jalgpall n\u00f5uab teatud p\u00fchendumust, sest see on v\u00f5istkonnaala, ja suures jalgpallis on vaja platsile \u00fchteteist hullu, kes on valmis v\u00e4hemalt mingi aja oma elust niimoodi \u00e4ra planeerima.
\n<\/p>\n
Seega aitaksid paindlikumad m\u00e4nguformaadid nagu 5v5 v\u00f5i saalijalgpall m\u00e4ngijate m\u00e4ngus hoidmisele ilmselt kaasa. Nii et t\u00f5si ta on, et see probleem on aktuaalne, aga pigem vajab see lahendamist amat\u00f6\u00f6ritasandil ja eriti fokuseeritult teismeeas.
\n<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime kaasavamast, toetavamast keskkonnast ja j\u00e4tame praegu m\u00e4ngijad k\u00f5rvale, siis kui palju n\u00e4ed sa Eesti jalgpallis veel asju, mida peaks muutma?
\n<\/p>\n
Juba puutusime seda korraks, aga tihtilugu j\u00e4\u00e4b raskus v\u00e4ga v\u00e4heste entusiastide kanda. Milles me oleme \u00fclimalt kehvad absoluutselt igal tasandil, on just kaasamine, n\u00e4itena vabatahtlike kaasamine. Aga selleks, et see vabatahtlik tahaks olla kaasatud, on tema jaoks suure t\u00f5en\u00e4osusega vaja mingisugust konksu, mis minu hinnangul on paljuski seotud identiteedi, hoolivuse ja oman\u00e4olisusega.
\n<\/p>\n
Milline see keskkond on, millised inimesed seal on, kas neil on lugu, mida r\u00e4\u00e4kida, kas neil on isikup\u00e4ra, kas nad hoolivad sellest, mida nad teevad, kas see k\u00f5netab mind, kas ma tahaks olla osa sellest? Julgus ja julgustus kaasata inimesi peaks olema \u00fcks kandvamaid ideid kogu meie jalgpalli arengus. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
2024. aasta novembris k\u00fcsis Mario Hansi Jalka konverentsil: “Kas m\u00fc\u00fct\u00a0talendist\u00a0pidurdab Eesti jalgpalli arengut?” Vaid paar kuud hiljem…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111004,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,2246,35,34,36,12182,453,18637,12185,159,158,52561],"class_list":["post-111003","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-jalgpalli-liit","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-hansi","tag-intervjuu","tag-jalgpalliliit","tag-mario-hansi","tag-sport","tag-sports","tag-talendid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116092368599873894","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111003","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111003"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111003\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111004"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111003"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111003"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111003"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"Mario](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/1599608914.jpg\")
\n<\/p>\n