Mullu mais m\u00f5istis riigikohus \u00f5igeks Paul Tammerti, kes pakkus isevalmistatud seadme abil abistatud enesetapu teenust. Kuigi puhkes k\u00f5va poleemika ja lubati seadusi t\u00e4psustada, siis t\u00e4na on seis selline, et abistatud enesetapp on tegelikult legaalne.<\/p>\n
P\u00f5lva hooldekodus elavad Kalju ja Novella Aarop on k\u00fcll iga arvestades v\u00e4ga k\u00f5busad, aga Kalju on \u00fcks, kes pani ennast ametlikult surmaabistaja Paul Tammerti teenuse j\u00e4rjekorda ning sarnast soovi avaldab ka tema abikaasa.<\/p>\n
“Ega v\u00e4ga kaua me ootama, ma kardan, et ei pea. Muidugi mulle meeldiks, kui arst kirjutaks v\u00e4lja ja ma pean selle ainult sisse v\u00f5tma, aga kui muud v\u00f5imalust ei ole, siis ma kasutan ka seda v\u00f5imalust,” \u00fctles Kalju Aarop.<\/p>\n
“Mina suhtun sellesse v\u00e4ga h\u00e4sti. Seep\u00e4rast, et ma ei taha j\u00e4\u00e4da voodihaigeks, et keegi peaks minu eest hoolitsema. Et see asi oleks enne korda aetud,” \u00fctles Novella Aarop.<\/p>\n
“Minu k\u00e4si ei t\u00f5useks abistatud enesetapuga kuidagi neid aitama,” lausus sotsiaalminister Karmen Joller.<\/p>\n
Joller ja meditsiinieetikud v\u00f5ivad k\u00fcll Novella ja Kalju plaane taunida, aga vanapaari ja Paul Tammerti tegevust takistada ei saa, sest alates l\u00e4inud kevade pretsedenti loovast riigikohtu otsusest on abistatud enesetapp Eestis tegelikult legaalne.<\/p>\n
“Minu ootus-lootus oli see, et seda teenust lubataks hakata pakkuma meditsiinisektoril, sest suremiseks \u00f5ige koht on kontrollitud keskkond, meditsiiniline j\u00e4relevalve ja nii edasi, mida t\u00f5epoolest ei Tammert ega ka teised, vabandust v\u00e4ga, isehakanud, ei suudagi pakkuda. Aga kahjuks ei ole ma n\u00e4inud, et oleks liikumas m\u00f5ningaid arenguid sinnapoole, et ka haiglates lubada enesetappu abistada,” r\u00e4\u00e4kis advokaat Ants N\u00f5mper.<\/p>\n
Kalju s\u00fcndis 1929. aastal L\u00f5una-Eestis. Kui punav\u00e4ed teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pus uuesti Eestisse sisenesid, liitus noormees V\u00f5ru koolinoorte vastupanuorganisatsiooniga Noored partisanid. 1945. aasta l\u00f5pus p\u00f5genes ta peaaegu aastaks metsa, sest N\u00f5ukogude v\u00f5im tahtis teda kinni nabida.<\/p>\n
1950. aasta suvel kohtus Kalju oma tulevase abikaasaga.<\/p>\n
Meditsiinivaldkonnas t\u00f6\u00f6tanud Novella ja maam\u00f5\u00f5tja ametit pidanud Kalju perre s\u00fcndis poeg ja t\u00e4naseks on neil kolm lapselast. Kalju hobi oli metsavendluse ja vastupanuorganisatsioonide uurimine, millest on r\u00e4\u00e4kinud isegi ETV-s, ja ta p\u00e4lvis 1999. aastal president Merilt ka Kotkaristi kuldristi. Kui naise tervis halvenes, kolis paar 2024 l\u00f5pus oma Taevaskoja kodust P\u00f5lva hooldekodusse.<\/p>\n
M\u00f5lema tervis on k\u00f5rget iga arvestades veel \u00fcsna hea, aga kui ajakirjandus\u00a0 2023. aastal esimest korda Paul Tammertist r\u00e4\u00e4kis, v\u00f5ttis Kalju temaga kohe \u00fchendust.\u00a0 Inseneri haridusega endine majandus\u00f5ppej\u00f5ud Tammert l\u00f5i Eesti esimese niinimetatud suitsiidikontori, mis tegutseb ametlikult MT\u00dc Kodanik sildi all.<\/p>\n
“Internetist ma leidsin selle, vist tema Facebookis olid need \u00fcleval, et tema hakkab pakkuma abistatud enesetapu teenust, see MT\u00dc Kodanik, ja selle peale ma v\u00f5tsin temaga kohe \u00fchendust. Et minu arvates peab ikka enne \u00e4ra minema, kui voodihaigena aastaid veeta kusagil siin hooldekodus,” lausus Kalju Aarop.<\/p>\n
Tegemist ei ole eutanaasia ehk vahetu surmamisega, vaid abistatud enesetapuga. Tammert ehitas heeliumile t\u00f6\u00f6tava aparaadi, kus nuppu vajutab “klient” ise. Kahel korral abistatud enesetapp \u00f5nnestus, aga kolmandal korral tekkis t\u00f5rge, mille tulemusel l\u00e4ks asi suure kella k\u00fclge. Nii juristide kui ka eetikute, nagu Aime Keis, hinnangul oli Tammerti tegevus mitmeti problemaatiline.<\/p>\n
“P\u00e4ris hirmus oli ausalt \u00f6eldes seda k\u00f5ike\u00a0 lugeda, et inimene on tulnud selle m\u00f5tte peale, et hakata meditsiini asemel… Minu teada ei olnud tal ju t\u00f5endusp\u00f5hiseid fakte, mille alusel ta oma tegusid sooritas v\u00f5i nii-\u00f6elda inimesi aitas. Minu jaoks oli see p\u00e4ris \u00f5\u00f5vastav ausalt \u00f6eldes,” \u00fctles Keis.<\/p>\n
\u00d5nneks v\u00f5i kahjuks polnud Tammerti tegevuse kohta sobilikku paragrahvi ning prokuratuur heitis pension\u00e4rist surmasanitarile ette sisuliselt loata tervishoiuteenuse osutamist. Vaidlus j\u00f5udis l\u00f5puks riigikohtusse, kes m\u00f5istis Tammerti mullu mais \u00f5igeks.<\/p>\n
“Prokuratuur \u00fcritas t\u00f5estada kohtus, et enesetaputeenuse osutamiseks on vaja tegevusluba ja kui seda tegevusluba ei ole, siis on tegemist ebaseadusliku majandustegevusega. Prokuratuur kaotas kohtus ja sellest riigikohtu lahendist alates on selge, et Eesti vabariigis on abistatud enesetapp lubatud,” lausus N\u00f5mper.<\/p>\n
“Eestis ei ole keelatud ennast tappa. K\u00f5lab v\u00f5ib-olla koomiliselt, aga see oleks ka kummaline, kui oleks m\u00e4\u00e4ratud karistus selle eest. Ja teiselt poolt \u00fctles kohtuotsus seda, et tegemist ei ole tervishoiuteenusega,” \u00fctles Joller.<\/p>\n
Kuigi otsus tekitas furoori ja avalikkuses r\u00e4\u00e4giti seaduse muutmisest, siis on Tammerti tegevus legaalne. Tema MT\u00dc liitus hiljuti rahvusvahelise \u00fchinguga \u00d5igus Surra ja pani kodulehele isegi \u00f5petuse, kuidas iga\u00fcks saab tema seadme abil endalt elu v\u00f5tta.<\/p>\n
“No mitte, kuidas ennast tappa, aga milliseid vahendeid kasutades oleks see v\u00f5imalik tulemus saavutada. Aga ega see lihtne ei ole, sellep\u00e4rast et hapnikupuuduse tekitamine on omaette keeruline \u00fchelt poolt ja teiselt poolt, paradoks ongi see, et see on absoluutselt ohutu meetod. Et kui hapnik ligi p\u00e4\u00e4seb, siis sa ei sure,” \u00fctles Tammert.<\/p>\n
Tammerti s\u00f5nul on tema poole p\u00f6\u00f6rdunud \u00fcksjagu elul\u00f5pu teenuse huvilisi, nende seas Kalju Aarop. Tammert soovitab neil teha MT\u00dc-sse sissemakse.<\/p>\n
“Seal oli tal pakkumine vist, et 50 eurot kuus maksta, aga mina maksin kohe tuhat eurot ja esialgu sellest aitas. Nii et kui vajadus tekib, siis ta seda teenust pakub,” \u00fctles Kalju Aarop.<\/p>\n
“J\u00e4relikult on minul n\u00fc\u00fcd kohustus teda aidata. Kui ta \u00fctleb, et millal ja kuhu, siis ma pean talle need asjad tooma, mille abil saab katsetada,” lausus Tammert.<\/p>\n
“Tema toob kohale maski ja gaasiballooni ja siis ise peab selle maski p\u00e4he panema ja \u00fchendama gaasiballooniga ja siis nii-\u00fctelda selle tulemusena lahkuda siit ilmast,” \u00fctles Kalju Aarop.<\/p>\n
Nii Aarop kui ka Tammert eelistaksid, et seadus oleks \u00fchem\u00f5tteliselt selge ja riik toetaks abistatud enesetappu, sest surra oma tingimustel on nende s\u00f5nul inim\u00f5igus. Perearsti taustaga ministri Karmen Jolleri s\u00f5nul v\u00f5tab aga seaduste l\u00e4bivaidlemine aega. Pealegi n\u00e4itavad viimased uuringud, et kuigi suur osa arstkonnast toetab surmaabi seadustamist, siis v\u00e4hem kui pool Eesti arstidest oleks n\u00f5us ise sellises tegevuses osalema.<\/p>\n
“Me ei olegi valmis selleks arstidena, me oleme \u00f5petatud patsiente ravima. Elust lahkumine on k\u00fcll patsiendi vaba tahe, aga kui me r\u00e4\u00e4gime, assisteeritud enesetapust ja eutanaasiast, mis saab toimuda ainult patsiendi vaba tahte alusel, siis ma arvan, et meie jaoks on ikkagi veel see m\u00f5te v\u00f5\u00f5ras,” \u00fctles Keis.<\/p>\n
“Me ei saa \u00fchtegi sellist eeskirja v\u00f5i regulatsiooni vastu v\u00f5tta ilma, et see l\u00e4biks aastatepikkused arutelud. See ei ole midagi sellist, et n\u00fc\u00fcd mina, minister, kirjutan seaduse ja viin ja seadustame. Seal on ikkagi nii palju asju vaja l\u00e4bi m\u00f5elda,” lausus Joller.<\/p>\n
“Tegelikult eriti eakatega kohtudes olen ma ka saanud v\u00e4ga palju k\u00fcsimusi, et millal seadustatakse eutanaasia ehk et see on n\u00fc\u00fcd juba gramm raskem teenus. Seda k\u00fcsitakse. Aga kui ma m\u00f5tlen sellele, mida eakad inimesed kardavad ja mida \u00fcldse inimesed kardavad, siis nad kardavad sageli valu, ebamugavustunnet; seda, et nad j\u00e4\u00e4vad kellegi hooldada ehk et kas me \u00e4kki saaksime teistsuguste meetoditega ka neid samu hirme leevendada v\u00f5i ka neid vaevusi leevendada. Ja selleks ongi palliatiivne ravi ja selleks on sotsiaals\u00fcsteem ja nii edasi,” lisas Joller.<\/p>\n
Nii Karmen Jolleri kui ka Aime Keisi s\u00f5nul tuleks teemat arutada ja viia l\u00e4bi ka laiem \u00fchiskondlik uuring, aga hetkel keskendub riik hiljuti j\u00f5ustunud elul\u00f5pu tahteavalduse rakendamisele. Tahteavalduses saab iga\u00fcks kirja panna, et ei soovi n\u00e4iteks kriitilises olukorras ravi j\u00e4tkamist ning meditsiinis\u00fcsteem tegeleb edasi valuraviga.<\/p>\n
“Mis mind v\u00f5ib-olla k\u00f5ige rohkem vapustas, oli poliitikute ja ametnike vapustus, et mind m\u00f5isteti \u00f5igeks. Et nad ei suutnud seda m\u00f5ista, et kuidas saab mind \u00f5igeks m\u00f5ista, kui ma aitan inimesel surra tema enda vabal tahtel. J\u00e4relikult t\u00e4hendab see, et meie poliitikute ja ametnike arusaamas sinu ja minu keha on riigi omand. Ja seda v\u00f5ib maha kanda v\u00f5i sellest lahkuda ainult siis, kui nemad selleks isiklikult loa annavad,” lausus Tammert.<\/p>\n
“Minule meeldib inimeste vabadus ja sellele on ka tegelikult Eesti \u00fchiskond rajatud. Ja see vabadus tekib meil s\u00fcndides ja see kaob meil surmaga, mitte niimoodi, et surma l\u00e4heduses v\u00f5etakse meil vabadus \u00e4ra ja \u00f6eldakse, et siin sa pole enam vaba, vaid riik on k\u00f5ige targem, kes \u00fctleb, et kuidas sa siit elust v\u00f5id lahkuda,” \u00fctles N\u00f5mper.<\/p>\n
“Mina arvan, et v\u00e4\u00e4rikal elu l\u00f5pul on oluliselt rohkem m\u00f5\u00f5tmeid kui ainult enese surmamine,” nentis Joller.<\/p>\n
Kalju ja Novella on olnud abielus 63 aastat. Nad ei soovi j\u00e4\u00e4da oma keha pantvangi kui m\u00f5istus v\u00f5i motoorika h\u00e4\u00e4buvad, seda enam, et naisel on juba tasakaaluh\u00e4ired ja seega kahtlane, kas ta suudaks ise maski ette panna ja nuppu vajutada. Nad on oma soovidest r\u00e4\u00e4kinud pojale, aga pole teemasse p\u00fchendanud lapselapsi ega hooldekodu kaaslasi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mullu mais m\u00f5istis riigikohus \u00f5igeks Paul Tammerti, kes pakkus isevalmistatud seadme abil abistatud enesetapu teenust. Kuigi puhkes k\u00f5va…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111145,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2978,15076,26,27,37,33,35,34,36,509,31,32,21,1793,28,29,19,52620,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-111144","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-abistatud-enesetapp","tag-ants-nomper","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-eutanaasia","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karmen-joller","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-paul-tammert","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116093332014816286","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111144"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111144\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}